Kõik raamatud

Arvi Siig (1938–1999) on eesti luules tuntud eriti oma linnateemaliste luuletuste poolest. Paremini kui keegi teine kirjeldas ta 1960. aastate linnapilte ja rahutuid noori oma vaimseis otsinguis.

"Maailma tarkuste varasalv" koondab sadu vanasõnu kõikjalt maailmast, avades nii eri maade kultuuri ja kombestikke. Omapärase lähenemisena on selles raamatus jagatud tarkused teemade kaupa: nii on lihtne leida just teid huvitav teema ning sellega seonduvad vanasõnad.

Ernest Hemingway "Jutud II" sisaldab autori kaht kogu: "Naisteta mehed" (Men Without Women, 1927) ja "Võitja jäägu võiduta" (Winner Take Nothing, 1933).

Kas olete kunagi mõelnud, mis tunne oleks istuda dalai-laama kõrval ja küsida temalt elutähtsaid küsimusi: miks on nii paljud inimesed õnnetud? Kuidas saada üle üksindusest? Kuidas lahendada konflikte? Kuidas käituda ebaõigluse ja viha korral või saada üle armastatu surmast?

Kolmeteistaastase orvuna pärib Alea kummalise ande ning satub seejärel segaste sündmuste keerisesse. Gaeli saarel on hulganisti riigi- ja usutegelasi, kes hakkavad Alea võimeid endale himustama. Palju on neidki, kes väljavalitu haruldase väe ees, mis kogu maailma palet võib muuta, sügavat hirmu tunnevad.

Jon E. Lewis on ühtede kaante vahele kogunud lood piraatide kohta, mis on kirjutatud nende kaasaegsete poolt. Lugejale tutvustatakse kõige jubedamaid piraate ja kirjeldatakse nende kõige kohutavamaid kuritegusid.

Sellest kaunist fotoalbumist leiab ligi 200 imeilusat värvifotot erinevatest rabadest üle Eesti, pildistatud erinevatel aastaaegadel. Piltidelt leiab ühtaegu nii lummavaid loodusvaateid raba salapärasest vaikelust ja looduse mustritest kui ka lähivõtteid ja portreid rabas leiduvast floorast-faunast.

Armastatud kirjaniku Herman Sergo tippteoseks nimetatud romaan „Näkimadalad” käsitleb Hiiumaa rootslaste elu ja saatust 18. sajandil. Eesti minekuga Vene impeeriumi koosseisu püüab aadel ka eestirootslased pärisorjastada, millega aga viimased ei lepi ning hakkavad oma õigust taga ajama.

Direktori asetäitja Villem Alavain on jõudnud oma 40. sünnipäevani. Pidu on läbi, külalised lahkunud, küünlad kustumas ja Villem mõtleb tagasi neile neljakümnele aastale - küünal haaval.

Maailmas leidub hulgaliselt iidsetel aegadel ehitatud monumente ja püramiide. Vene teadlane Ernst Rifgarovitš Muldašev ja tema kolleegid avastavad gloobusel mõõtmisi tehes iidsete ehitiste kauguste vahel ilmselged seaduspärasused, mis on seotud teatud numbrikombinatsioonidega.

ROMAAN VÕITIS MAN BOOKERI KIRJANDUSAUHINNA 2007. AASTAL.

Hegartyte klanni üheksa elusolevat last kogunevad Dublinis oma isemeelse venna Liami peietele. Talle ei toonud surma joomine – ehkki see aitas muidugi kaasa –, vaid see, mis juhtus temaga lapsepõlves vanaema kodus 1968. aasta talvel. Tema õde Veronica oli kohal siis ja on ka nüüd, et surnule seltsi pakkuda.

Berliini müüri langemine, nagu ka selle ehitamine, toimus üheainsa ööga. Just nagu 1961. aasta 13. augustil ärkasid linn ja inimesed ning leidsid end lõhestatuna, lakkas 1989. aasta 10. novembril see lõhe olemast.

Käesolev raamat, mis ilmus inglise keeles esmakordselt 1950. a, on „Üle jõe ja puude varju“ esimene eestikeelne tõlge.

Viimane laskur Roland ja tema kaaslased on napilt pääsenud ühest maailmast ja libisenud järgmisesse. Siin jutustab Roland neile pika loo armastusest ja seiklustest, kus peaosa mängib kaunis donkihhotlik neiu Susan Delgado.

„Austraalia – Down Under” on lugu Austraaliast ja austraallastest – maast, mille suurim rikkus on selle looduslik ilu: lõputu päikesepõlenud horisont, paksud troopilised vihmametsad, jahedad lõunarannad; ja inimestest, kellele on omane lihtsus ja sõbralikkus.

Nimeka saksa kirjaniku, Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Thomas Manni romaan “Võlumägi”, 20. sajandi üks tähtteoseid, on omalaadne kokkuvõte maailmasõdade-eelse ajastu elu- ja mõtte suundumustest.

Argentiinlasest matemaatikatudeng saabub aastase stipendiumiga Oxfordi. Ta üürib tuba põneva minevikuga vanaproua Eagletoni juures, kes leitakse mõne aja pärast oma kodust mõrvatuna. Samal ajal saab matemaatikaprofessor Arthur Seldom sõnumi, kuhu on kirjutatud “Jada esimene” ning matemaatilise jada sümbol. Veidi aja pärast leiab aset järgmine mõrv ning taas saab Seldom sõnumi sümboliga.

Kuidas luua harmoonilisi suhteid oma suguvõsaga?
Kuidas saada suguvõsalt vajalikku energiat?
Mida tähendab vaimne sugulus?
Mida õpetavad meile meie lapsed?

Romaani „Pommeri aed” tegevustik toimub 19. sajandi lõpul, venestusajal ühes väikeses ja vaeses Eesti vallas. Peategelane Jaan Pommer, kooliõpetaja, peab võitlust vaimupimeduse ja viina laastamistöö vastu ning samas oma töökoha ning laste eest.

„Mustad haarmed“ on ulmepõnevik kolmest teismelisest, kes asuvad päästma universumi.

Tegemist on eesti kirjanduse ainulaadse road-movie'liku romaaniga, mis jahmatab oma julguse ja vaimukuse, satiiri ja uuenduslikkusega, eriti kui pidada silmas tollaseid olusid ja kirjutamistingimusi — autor viibis nimelt sel ajal nii KGB eeluurimisvanglas kui ka hullumajas.

Tsivilisatsioon ei lõpe suure paugu või niutsatusega. See lõpeb helinaga sinu mobiilis.

Kanada, 1867

Lund ja jääd täis tundra serval valmistub üks naine asuma rännakule, mis muudab kogu ta elu.

„Mesilastaru laul“ on Norra ühe kaasaja menukaima autori Frode Grytteni (sünd 1960) läbimurderomaan, mis ilmus 1999. aastal ning võitis kohaliku Brage kirjandusauhinna.

"Kahe näoga jumal" on Eia Uusi teine romaan. Tema debüüt, "Kuu külm kuma" märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel ning võitis 2006. aastal Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia.

„Rohtaed” on südamlikult irooniline sissevaade kroonugümnaasiumi, alama rahva algkooli, tütarlaste eragümnaasiumi ja kommertsgümnaasiumi õpilaste ja õpetajate pere- ja kooliellu. Rohtaed on ju kooliski: noor sirguv põlvkond oma igaveste eneseleidmiste keerukustega.

Neil üksildastel tundidel sukeldub ta oma hullumeelsuse piiril kõikuvate naispeategelaste isevärki maailma, kus imetabasus põimub šokeeriva tegelikkusega, nii et arugi ei saa, kus üks lõpeb ja algab teine.

Ma mõttes kõnnin mereäärset rada.
Taas hõrenevad, lagenevad puud.
Kui mereselga pühib tuuleluud,
aeg ülim toimuvat sonetistada.

Inimesed pole ainsad elanikud selles majas, mida me nimetame Maaks. Meiega koos elavad siin paljud olendid, kellest mõned aitavad meil elada ja areneda, teised aga segavad seda tegemast. Neid olendeid nimetatakse egregoriteks.

Põnevust, intriige ja seiklusi jätkub ka Musta võluri triloogia viimases raamatus „Ülemlord“. Kõik kahes esimeses raamatus tekkinud küsimused saavad vastuse, kõik pahad oma palga. Kuid kas hea võidab, kes on Gildi tegelikud vaenlased, kes on Must võlur...

Kui täiskasvanud pagevad palavuse eest suletud uste ja akende taha, uitavad kuus last jalgratastel lähiümbruses. Leides metsaveerel mahajäetud, räämas talumaja, avastab üheksa-aastane Michele Amotrano saladuse, mis on nii võimas, nii õudne, et ta ei julge sellest kellelegi teisele rääkida.

„Pimeduse pärusmaa” novellide teemad varieeruvad seinast seina, puudutades nii lapsepõlve, sõprust ja inimsuhteid kui ka usku, müüte ja teadust. Iga lugu selles kogumikus on omaette maailm ja iseseisev jutustus, mis – ettevaatust – võib jääda teie mõtetesse kummitama ka siis, kui olete raamatu sulgenud.

„Õige mehe koda” on ühe inimese teekonna – Jakob Kadariku elutee – lugu. See on vaese ja vanemateta poisi, teise põlve linlase kaubamaja omanikuks saamise lugu.

Browni ülikoolis avastatakse, kuidas lugeda ahvi mõtteid. Peakokk segab ootamatuid komponente nagu merisiilikud ja pulgakommid, muutes professionaalse kokakunsti maailma. Insener laenab sipelgate käitumismudelit saagijahil, et töötada välja vaatlusskeemid mehitamata õhusõidukite jälgimiseks sõjapiirkondades.

Jüüti poolsaarelt pärit kimbrite muistse hõimu raevukat poega tabab jumalate ebasoosing. Ballimar Kimbrung, iidse suguvõsa viimane pärija, jääb saksilaste pealiku Wulfgar Wulfingi rüüsteretkega ilma omastest ja väärilisest aust, sattudes orjasarasse.

Autobiograafiliste sugemetega raamatus „HÜVASTI, RELVAD“ kirjeldab Hemingway oma toonaseid läbielamisi. 1929. aastal esmakordselt ilmunud romaan, mida paljud kriitikud on tunnistanud läbi aegade parimaks sõjaromaaniks, räägib leitnant (tenente) Frederic Henry, Ameerika sõjaväelase elust.

„Tuli ja raud” on ühe inimese teekonna – Jüri Sääveli elutee – lugu. See on esimese põlve linlase ja esimese põlve töölise, mehe ja töömehe, peretoitja ja abikaasa, isa ja vanaisa argine lugu.

III osa, milles Jonathan Strange kirjutab raamatu, kuid lugejatel on raskusi selle lugemisega... Childermass tunnetab võlumaailma virgumist ja söandab kahelda isanda meetodites...

Inimesed ja organisatsioonid võistlevad sihtgruppide tähelepanu ja koostöö pärast. Mõni inimene, mõni firma, mõni erakond ja mõni kaubamärk pälvib alati tähelepanu, mõistmist ja heatahtlikku suhtumist. Miks?

Päevikusse on ta sel puhul kirjutanud: “Püüdsin võrku selle uime veelaamas, mis paistis mulle Rodmellis aknast üle soode, kui hakkasin lõpule jõudma romaaniga “Tuletorni juurde”.

Mihhail Ležepjokov väidab, et on töötanud välja unikaalse meetodi, mis peatab haigused ja enneaegse vananemise, taastab organismi seesmise potentsiaali ning parandab inimestevahelisi suhteid.

Virginian oli reisilaev. 20. sajandi alguses sõitis see Ameerika ja Euroopa vahet, pardal miljonärid, emigrandid ja kõiksugu kummaline rahvas. Kõneldakse, et Virginianil mängis igal õhtul erakordne klaverimängija, kellel oli harukordne tehnika ja võime mängida imelist, ennekuulmatut muusikat.

„Suletud hääle” (Voix sans issue) peategelasel ei ole nime. Noor naine elab üksinda Pariisis, kus ta vabal ajal ringi eksleb ja juhuslikke tutvusi sõlmib. Ta töötab rongijaamas sõiduplaanide teadustajana.

Romaani peategelaseks on muhulaste viimase vanema Villimeele poeg, laevavanem Vihavald, Hiiumaa hõimu põhi, kelle juhtimisel asub salkkond noori Saare- ja Muhumaa mehi endale uut elukohta otsima ning leiavad selle Soomest.

“Koos, see on kõik” on lugu sõprusest, armastusest ja koosolemise jõust. Anna Gavalda teine romaan on ilmumisest alates Prantsusmaa raamatumüügi edetabelites ja on tõlgitud kolmekümnesse keelde. Raamatu põhjal valmis ka film, kus peaosi mängivad teiste seas prantsuse filmistaarid Audrey Tautou ja Guillaume Canet. Anna Gavalda on nagu hea haldjas, kes oskab tavaliste inimeste elu imeliseks võluda.

Viimastel aastatel on geneetika ja selle mõju inimkäitumisele tõusnud tuntavalt inimeste huviorbiiti kogu maailmas.

Lencioni on kirja pannud imetlusväärse loo, milles peitub petlikult lihtne, kuid võimas sõnum kõigile, kes soovivad saada väljapaistvateks juhtideks.

Pevensie´ lapsed igatsevad tagasi neid kauneid aegu, kui nad olid Narnia kuningad ja kuningannad. Kui Narnias kõlab Susani jahisarve hüüd, tunnevad rongijaama platvormil ootavad õed-vennad kummalist tunnet, nagu oleks see võlujõud, mis neid ära tahab viia.

Teadvus ja mateeria, kehameel ja alateadvus, sõnade ja muusika mõju kehale - kõigele leidub tegelikkust lihtsustav seletus. Kui autoril on õigus, saab inimkond ülisuure vastutuse oma tunnete ja mõtete juhtimise eest ning fantastilised võimalused maailma tunnetada ja muuta.

"Kognito I" on rühmituse esimene raamat ja sisaldab kolme autori – Tauno Siimi, Oliver Timmuski ja Ott Ojametsa luuletekste, mis on otseselt seotud albumiga "Muutuv".

Näitlejanna avameelne ülestunnistus, mis paljastab ka kõige raskemad hetked ja enesetapumõtted, näidates seeläbi meeleheidet, mis võib naist sünnitusjärgselt tabada. Probleem, millest hoidutakse rääkimast, kuid mis on reaalselt olemas ning võib tabada iga noort ema.

Triloogia II osas leiab lõpuks aset Strange’i ja Norrelli kohtumine ning erimeelsustele vaatamata nõustub Norrell Strange’i oma õpilaseks võtma.

Musta võluri triloogia II osa.
“Võlurite kõige tähtsam tööriist on nende teadmised... Ilma teadmisteta muutub võluri vägi kasutuks” Võlur silmitses põgusalt Soneat. “Ka siis, kui tema vägi ilmutab end iseenesest, hukkub ta peagi, kui ei omanda teadmisi, kuidas oma väge kontrollida.”

Romaani peategelaseks on rannaküla noormees Ekke Moor, kelle hingesugulaseks ja eelkäiaks on peetud autori varasemat tegelaskuju Toomas Nipernaadit. Ekke püsimatu iseloom ja soov ennast leida viib ta kodust ära maailma avastama.

Mida arvata mehest, kes ostab endale hauaplatsi kaheksateistkümneaastaselt? Mida arvata mehest, kes kolmekümne viie aastaselt otsustab kogu oma edasise elu veeta vanadekodus?

Pulitzeri ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat John Steinbeck on saanud tuntuks sotsiaalse temaatikaga romaanidega.

On üks paik maamunal, kus naised elavad kõige kauem. Inimeste ülekaalulisuse näitajad on seal arenenud maailma madalaimal tasemel ning neljakümneaastased naised näevad välja nagu kahekümnesed.

Endise Vene luureohvitseri Aleksander (Saša) Litvinenko julm mürgitamine radioaktiivse polooniumiga 2006. aasta novembris põhjustas rahvusvahelise sensatsiooni ja vapustas kogu maailma.

Raamatus “Palju ilusaid asju” kutsub Schiavelli lugejat avastama Polizzi Generosa inimesi, loodust ja, mis kõige olulisem, kohalikku kööki. Ta on kirjutanud suurepärase, nauditava raamatu, mida võib pidada nii mälestustekoguks kui ka kokaraamatuks.

„TUMEDA TORNI“ sarja kolmas raamat pakub ohtralt fantastikat, pingelisi hetki ja ühe verd tarretama paneva õudusstseeni. Enigmaatiline Roland jätkab teed Torni poole koos oma kahe kaaslasega.

“Suur illustreeritud sõnaraamat”
on viiekeelne (eesti-vene-inglise-saksa-prantsuse) asendamatu multifunktsionaalne teatmeteos igas kodus. 17 peatükki ja enam kui 800 teemat 1100 leheküljel hõlmavad kõikvõimalikke teemasid: astronoomia, inimene, taimestik, loomastik,
kunst ja arhitektuur, ehitus ja energia, kommunikatsioon,
sport, hobid jne, jne. Viiekeelse registri abil saab raamatut kasutada sõnaraamatuna, kuid selle lisaväärtuseks on maakera ja inimkeha atlased, looma- ja taimenimestikud, liiklusõpikud, kasutusjuhendid
ning kõige erinevamate valdkondade seni avaldamata terminoloogia eesti keeles, mis kontrollitud vastavate erialaspetsialistide poolt.

PARE eestvedamisel on Eesti personalijuhtimise parimad asjatundjad kirjutanud personalijuhtimise käsiraamatu, mis sobib suurepärase nõuandjana nii personalijuhile kui personalijuhtimist õppivatele üliõpilastele.

„Tumeda torni” sarja teine raamat toob lugeja ette enigmaatilise Rolandi, maailma viimase laskuri, rännaku läbi apokalüptilise kõnnumaa Tumeda Torni suunas.

Ehkki paljud juttudest on varem eesti keeles ilmunud nii erinevates kogumikes kui ka ajakirjades, on selles raamatus lugude uustõlked Enn Soosaarelt originaalraamatu järjestuses.

Raamat annab põhjaliku ülevaate igas eas naise tervisest alates puberteedist kuni vananemiseni; kõiki terviseprobleeme on kirjeldatud detailselt, ühtlasi antud ära võimalused nende profülaktikaks
ning ravialternatiivid. Lisaks probleemide tutvustamisele on raamatus põhjalikult analüüsitud erinevaid toitumis- ja liikumissoovitusi.

A.H.Tammsaare romaan ilmus esmakordselt 1935. aastal ja pälvis kohe elavat vastukaja. Vaikiva ajastu normidest kõrvale kaldudes, kohati äärmiselt kriitiline romaan on eesti psühholoogilise realismi meistriteos.

Kahe ja poole tuhande aasta ajalukku mahub sõjavõite ja lüüasaamisi, religioosseid ilmutusi ja intellektuaalseid vastasseise, sotsiaalseid ja poliitilisi revolutsioone, mõrvu ja vandenõusid

1949. aastal ilmunud esimesele ingliskeelsele “Vestlus Sitsiilias” tõlkele kirjutas eessõna Ernest Hemingway, kes imetles Vittorini võimet “tuua endaga vihm, kui maa on kuiv ja just vihm on see, mida sa vajad”.

21-aastane üliõpilasneiu hoolealuseks saab nelja-aastane Grayer Addison X, kelle vanemad kuuluvad Manhattani kõrgseltskonda. Õige pea avastab Nanny aga, et elu Park Avenue luksuskorteris ei ole sugugi roosiline.

Kohaliku veski sulgemine sundis Ainielle elanikke suunduma teistesse küladesse ja linnadesse. Ainielle külla on jäänud vaid Andrés ja Sabina. Siis kaob mehe kõrvalt ka Sabina ja talle jääb vaid tema truu koer, kes aitab tal kanda mineviku talumatut koormat.

Lagunenud majas Kanchenjunga mäe jalamil Himaalajas elab eraklik ja kibestunud kohtunik, kelle ainsaks sooviks on tõmbuda eemale maailmast, mida ta peab liiga kärarikkaks ja segaseks. Ühel päeval ilmub tema uksele orvuks jäänud tütretütar Sai. Tüdruku eest hakkab hoolt kandma kohtuniku kokk, kelle mõtted on aga enamjaolt oma poja Biju juures – too üritab oma kohta leida „õnnemaal“ New Yorgis

On 1806. aasta, praktilise võlukunsti unustusehõlma langemisest Inglismaal on möödas sajandeid. Kuid maagia kuulsusrikka ajaloo õpetlased avastavad, et üks võlur on siiski jäänud – eraklik härra Norrell, kelle võimed tekitavad elevust kogu maal.

Arvi Siig on tähelepanuväärne luuletaja. Tema esikkogu ilmus esimeses „Noorte autorite” kassetis 1962. aastal ning sellest ajast alates on ta eesti luulet ilmestanud omanäoliste tekstidega, mille kõige iseloomulikum tunnus on eriline lembus linnatemaatika suhtes.

Raamatu autorid on kümme aasta jooksul uurinud tippjuhte ning leidnud neli omadust, mis teevad juhist liidri, kellele inimesed soovivad ise järgneda.

Philip Kotleri nimi ei vaja majandus- ja ärijuhtimise alase haridusega inimesele pikka tutvustust. Seda kuuleb hiljemalt turunduse sissejuhatava kursuse esimeses loengus. Kotleri õpik „Marketing Management“ on turunduse peamiseks õppevahendiks olnud juba peaaegu 30 aastat.

. Iga lugu selles raamatus on ühe inimese illusioonidest, ootustest, armastusest, pettumistest. Nõelterava pilguga tungib autor tegelaste hingeellu, paljastades kahtlusi, võitlusi ja traagikat, inimeste püüdu olla õnnelik ja teha oma elust midagi rohkemat, kui see seni oli.

Patrick Frenchi raamat “Tiibet, Tiibet” on osalt mälestuste-, osalt reisi- ja osalt ajalooraamat, mis kummutab üldlevinud väljamõeldisi ja avab ühe kultuuri ellujäämise eest peetava võitluse taga peituvat tõde.

Sánchez Piñoli romaan kõneleb inimhinge üksildusest ning inimese võimest oma hirmudele vastu astuda ja neist üle saada. Hirmu võibki pidada romaani üheks peategelaseks, see on pidevalt kohal ning paneb tegevuse liikuma.

Pulitzeri ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat John Steinbeck (1902–1968) on saanud tuntuks sotsiaalse temaatikaga romaanidega, millest kõige kuulsamaks peetakse 1939. aastal ilmunud “Vihakobaraid”. Romaanis “Me tusameele talv” pöördub Steinbeck tagasi oma varasemate romaanide sotsiaalsete teemade juurde.

Raamatu sisu on sageli šokeeriv. Selles on ühiskonna tähelepanu endale tõmmanud ärimehe eluloo vähetuntud üksikasju ja tema sensatsioonilisi avameelitsemisi vangla müüride tagant. Rekonstruktsiooni ja analüüsi külma loogikasse põimuvad autori kodanikuvalu- ja raevupursked.

“Liblikapüüdja” räägib seltsimatust mehest-liblikapüüdjast, kes röövib kunstitudengist neiu ja hakkab teda oma üksildases maamajas kinni hoidma kui oma kollektsiooni kõige kaunimat, haruldasemat eksemplari.

„Ja päike tõuseb” on Hemingway esikromaan, mis ilmus 1926. aastal. Romaan on pilguheit niinimetatud „kadunud generatsioonile”, mis kannatab Esimese Maailmasõja armide all.

See ei ole romaan. Ega ka jutustus. See on lugu. Mis algab noormehega, kes sõidab läbi pool maailma, ja lõpeb ühel tuulisel päeval järvega, mis on siinsamas. Mehe nimi on Hervé Joncour. Järve nime pole teada.

Bartimaeuse triloogia erakordne viimane raamat ühendab endas erinevaid sajandeid ja viib lugejad seni tundmatutesse maailmadesse. Bartimaeuse, Nathanieli ja Kitty saatused ühinevad veel viimast korda.

Nagu alati, kogunevad Imardini võlurid selgi aastal, et linn kerjustest ja pööblist puhastada. Kaitsva võlukilbi taga ei karda nad hulguseid ega kurikaelu, kes neid vihkavad. Kuni üks raevunud tüdruk, vaevu lapseeast väljas, viskab nende poole kivi… ja see kaitsvast võlukilbist läbi tungib.

Pegasuse esmakatsetus avaldada raamatuna bloginduses ja ajalehes varem ilmunud lugu. Soodne hind peaks muutma raamatu ahvatlevaks kõigile „rannalugejatele”.

“Sume on öö” ei ole ei esimene ega viimane teos maailmakirjanduse ajaloos, millele hinnangu andmisega on eksitud. Üks esimesi seda mõistma oli Ernest Hemingway. Juba 1935. aastal kirjutas ta oma “Kummaline on see, et tema “Sume on öö” muutub tagasivaates ikka paremaks ja paremaks.”

Armin Kõomäe teine jutukogu sisaldab kümmet juttu. Võrreldes esikkogu "Amatööriga" on autori stiil läinud veel naturalistlikumaks ja julgemaks, tegelaskujud on värvikad ja sündmuspaigad konkreetsed, tegevustik kohati õõvastav, kuid samas jätkuvalt kaasahaarav.

U. A. on minu lemmikluuletaja.
Ta on väga hea luuletaja.
Tema luuletused on palju paremad
kui näiteks J. V. omad
ja sootuks paremad kui V. L. omad.
Ta on ka inimesena väga kena ja tark.
Kõik, mida ta kirjutab, on väga eluline.

Kas legendid ja pärimused lemuurlaste kuulsate kullast plaatide kohta, kus olevat üles tähendatud nn tõesed teadmised, on tõde? Kas neid plaate on võimalik lugeda ja kas seeläbi avaneksid inimestele lemuurlaste suured teadmised, mis võiksid meie elu muuta?

Pärast aastaid kestnud pagulust Saksamaal pöördub luuletaja Ka tagasi kodumaale ema matustele. Ajakirjanikust sõber palub tal sõita Kirde-Türgis, Armeenia piiri ääres asuvasse Karsi ning kirjutada artikkel kohalikest valimistest ja uurida samas ka noorte neidude enesetappude põhjuseid.

Selle raamatu ülesanne on muuta vanemaid teadlikumaks ja teavitada neid sellest, mida omandab laps isiksuse arengu käigus esimese seitsme eluaasta jooksul.

Laurent Gaudé, keda nimetatakse hellitavalt „raamatukaupmeeste lemmikuks”, on vaieldamatult üks viimaste aastate edukamaid prantsuse kirjanikke. Raamat räägib loo armastusest, valedest ja perekonna saladusest, mida põlvkonnad edasi viivad. Eepiline lugu algab 1870. aastal ning jõuab välja tänapäeva.

Mart Laari inglisekeelne raamat Eesti ajaloost on mõeldud eelkõige turistile, aga sobib ka kinkimiseks keeleoskajale sõbrale. Rikkalikult illustreeritud raamatus seletab autor ladusalt lahti kogu Eesti ajaloo alates muinasajast kuni tänapäevani.

“Samarkandi amuletis” võitis noor võlur Nathaniel au ja kuulsust sellega, et päästis eluga riskides valitsusele kuuluva vägeva juveeli impeeriumi vaenlaste käest; “Golemi silmas” jätkab ta komeedina oma kiiret tõusu ministeeriumiridades.

Mart Laari inglisekeelne raamat Eesti ajaloost on mõeldud eelkõige turistile, aga sobib ka kinkimiseks keeleoskajale sõbrale. Rikkalikult illustreeritud raamatus seletab autor ladusalt lahti kogu Eesti ajaloo alates muinasajast kuni tänapäevani.

Banville’i täpses, lummavalt kaunis keeles kirjutatud “Meri” on leppimine kaotusega ja ebatavaline mõtisklus identiteedist ja mälestusest.
Romaan võitis Man Bookeri kirjandusauhinna 2005. aastal.

Anna Gavalda oskus puudutada sõnadega inimese hinge leiab järjekordset tõestust tema teises raamatus „Ma armastasin teda”. Anna Gavalda proosa on elegantne, kuid sisutihe; õhuline, kuid sügav; siiras, ja samas kaalutletud – ent kohati on tema sõnad teravamad kui noad.

"Lätete" kirjutamise protsessis toimus ka autori enda uuestisünd. Me teame, et elu on kogu aeg pidevas liikumises, kuid nüüd hakkavad muutused toimuma lugeja teadlikul osavõtul: see raamat viib lugeja saatusega suhtlemisel teisele tasandile.

Raamat põhineb tõestisündinud lool. 1542. aastal paneb Sieur de Roberval, Kanada koloniseerimise juht, ebasündsa käitumise pärast oma nõo Marguerite de la Roche’i enne sihtpunkti jõudmist koos kahe kaaslasega St Laurence’i lahes üksikule saarele. Nad nimetavad selle saare Kurjade Vaimude saareks.