Sellesse raamatusse on koondatud üheksa päevikuvormis reisikirjeldust aastaist 1992–2009. See küllalt pikk periood annab raamatule teatava ajalise sügavuse ning lubab lugejal jälgida nii Venemaa ja selle asukate kui ka autoriga toimunud muutusi. Algul on ränduriks ajalooüliõpilane, keda paelub matkamine ning huvitavad kaljujoonised ja kloostrid. Hiljem kujuneb autorist tasapisi teadlane, kelle põhitööks on uurida minevikus toimunud etnilisi protsesse, ent kes paneb tähele ja peegeldab ka nüüdisajal toimuvat. Soome-ugri rahvastest on raamatus juttu eelkõige sürja- ja permikomidest ning koolasaamidest, vähem karjalastest ja vepslastest. Venelastest kui piirkonna enamusrahvusest ei pääse muidugi üle ega ümber ning ega see olegi eesmärgiks. Tänapäeva Vene elu oma paigutises absurdsuses on kõigi kirjeldatud rännakute paratamatu raamistik ja alaline kõrvalteema.
Indrek Jääts (sünd. 1971) on hariduselt ajaloolane ja etnoloog, Eesti Rahva Muuseumi teadur. Peamisteks huvialadeks etnilised protsessid, rahvuslus ja rahvuspoliitika Kesk- ja Ida-Euroopas, eelkõige Venemaal. Põhjalikumalt tegelenud setude, sürja- ja permikomidega. Avaldanud hulgaliselt teadusartikleid ja muudki nii kodu- kui ka välismaal. Raamatu „Aasia päevikud. Põhja-Indiast Lõuna-Hiinani” (2009) ja dokumentaalfilmi „Permikomi sügis” (2009) autor. Reisid Põhja-Venemaale said alguse juba 1970. aastate lõpus, esmalt koos vanematega Kingisseppa ja Leningradi, hiljem juba omal käel ning kaugemale, nii tudengi kui ka teadlasena. Huvi selle piirkonna vastu püsib.