Dokumentalistika

See raamat on suuremalt jaolt Jüri Vlassovi monoloog. „Monotükk“, võiks vist öelda, kuna jutustaja on näitleja. Monoloogi katkestavad aeg-ajalt vahelerääkimised ning üleskirjutaja katsed tõlkida veidraid ajaloosündmusi ja -nähtusi tänapäeva inimestele.  Kõige hämmastavam nende juttude juures on olnud tabude puudumine, Jüri lapsemeelne puhtsüdamlikkus. Tema jaoks polnud ühtki teemat, mida poleks tohtinud puudutada.  Jüri õpetas mulle ühe suurima tarkuse: elu on elu, seda ei pea häbenema. Ainult rumal püüab endast takkajärgi paremat muljet jätta. Tõeliselt tark oskab uhke olla ka selle üle, mis kunagi piinlikkust valmistas.  Jüri ütleb, et niimoodi mäletab neid asju tema. Mõni teine mäletab teisiti ja ongi tore. Õnneks ei ole mälestused raiutud kivisse, vaid kirjutatud nähtamatu tindiga läbipaistvale paberile.  Gerda Kordemets

Raivo Järvi nimi ei vaja tutvustamist. Tema jutupliiatsite ja kaubamärgina mõjuva naeratuse seltsis on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi. Valusalt aus sissevaade kunstniku ellu.

Nii dalai-laama kui ka peapiiskop Tutu on veendunud, et rõõmu on võimalik tunda ka hoolimata eluraskustest ja maailmas valitsevast ebaõiglusest, ning nemad ise on sellise suhtumise parimaks näiteks.

See raamat aitab paremini mõista 20. sajandi kõige vastuolulisema guru ja filosoofi Osho elu ja õpetusi.

See raamat ei ole ajalooõpik, vaid räägib Eesti Vabariigi loo üksikute sündmuste kaudu, kus konkreetsed seigad saavad seotud laiema ajalooga.

Suur võimalus on, et just Lääne-Siberis asub inimkonna uus maine häll. M. Retškin on looduse anomaalsete nähtuste tuntud uurija, kirjanik, Lääne-Siberi unikaalsete energeetiliste nähtuste teadusekspeditsioonide organisaator ja koordinaator.

Vello Orumets astus esimest korda suurele lavale Eino Baskini estraadikavas „Kuskil vist midagi põleb“, ta oli 19 aastat vana ja taskus oli Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudio lõputunnistus.

Ajalugu koosneb lugudest. Nii ka Tallinna pikk ja põnev ajalugu. Ja neid olulisi lugusid tuleb ikka uuesti ja uuesti rääkida, et iga järgmine sugupõlv teaks oma kodulinna minevikku.

Parikased on kõige kuulsamad vennad Eesti fotograafias. Pildistades nime all „Parikas“, tuleb paljudele üllatusena, et tegemist oli kahe mehega. Aga just kahte inimest läks vaja, et teha sedavõrd palju fotosid Eestist ja siinsest elust.

Raamatus antakse ülevaade erisugustest looduslikest pühapaikadest, nendega seotud pärimustest, tekkelugudest, uurimisest ja hoidmisest ning sellestki, kuidas nad kajastuvad nüüdisaegses kultuuris ja miks meil neid paiku vaja on.

See on esimene raamat, mis toob lugejani Jeltsini terve eluloo, aluseks seni avaldamata intervjuud Jeltsini endaga, samuti teiste Nõukogude ametnike, ajakirjanike ja ärimeestega.

Selle raamatu eesmärk on olla Sulle toeks Su arengus ja iseenda leidmisel. Iga peatüki lõpus on Sulle mitu harjutust. Neid on erinevaid: hingamisharjutused, tunnetamise harjutused, iseenda sisse vaatamise harjutused ja meditatsioonid.

Vanga nägi minevikku ja tulevikku, aga ta oli ka ravitseja. Kuna ta ravitsejana kinnitas, et inimest aitavad kõige paremini need taimed, mis kasvavad tema enda kodukohas, siis ongi raamatusse valitud esmajoones retseptid, mille koostisosi saab ka Eestist korjata.

Raamatust leiab 15 Eesti eduka ettevõtja lood ärist ja edust. Millega nad alustasid ja kui kaua võttis aega teekond suurema rahani? Millised on nende parimad õnnestumised ja valusamad õppetunnid? Milles ikkagi peitub rikkaks saamise võti?

Jaak Juske neljas laiale lugejaskonnale suunatud raamat Eesti linnade kujunemisest ja ajaloost. Raamat sisaldab viit jalutuskäiku, mis algavad tänaseks linnaruumist kadunud keskaegsetest linnaväravatest. Retked lõpevad Narva lähikonnas asuvates ajalooliselt olulistes kohtades, sh Narva-Jõesuus.

Selles raamatus on sädelevalt hea lugemismaterjal nii mõrvamüsteeriumite fännidele kui ka nüüdisajaloo austajatele. Me näeme selgelt, mis peitub peaaegu sajandi jooksul endise Vene ja hilisema Briti kodaniku Aleksandr Litvinenko Londonis polooniumiga mürgitamise taga.

Jaak Juske teine laiale lugejaskonnale suunatud raamat Eesti linnade kujunemisest ja ajaloost. Selles sisaldub viis jalutuskäiku ümber Tartu kunagise uhke linnamüüri, millest on praegu alles vaid riismed. Vahele on pikitud lugusid Tartu olulistest sündmustest ja inimestest.

1944. aasta 9. märtsi ööl sooritas Nõukogude lennuvägi Tallinnale kahes laines terrorirünnaku, mille käigus hävis hinnanguliselt pool toonasest elamispinnast – Tallinna ilme muutus igaveseks.

Läänemere maade ja rahvaste ajalugu algab Palmeri teoses esimeste inimeste saabumisega Läänemere kallaste äärde ning lõppeb 2000. aastate algul. Eesti lugejale on teos huvitav just selle poolest, et see aitab paremini mõista laiemaid ajaloolisi protsesse mis meid kas otseselt või kaudselt mõjutasid.

Raamat võtab kokku Gunnar Grapsi elu ja muusika, põhinedes väga suurel määral tema lähedaste ja bändimeeste meenutustel. Kasutatud on unikaalset materjali, mis on säilinud meie päevini Grapsi isiklikus arhiivis.

Jaak Juske linnalugude sarja kolmas raamat annab hea ülevaate Tallinna tähtsamate ajalooliste jõujaamade, tehaste ja vabrikute sünniloost, käekäigust ja mõjust linnale.

Suusaperekond Alevtina, Pavel ja Fjodor Koltšinid, noorelt tippu murdnud ja olümpiavõitja kasvatanud Rutt ja Anatoli Šmigun, kahevõistluse olümpiapronks Allar Levandi ning Eesti suusaedu peaarhitekt, treener Mati Alaver. Kõiki neid seob üks ühine tunnusjoon – nad on mõjutanud Eesti suusasporti.

1993. aastal oli Eesti vabariik lähedal tõsisele relvakonfliktile – oli lahvatanud jäägrikriis. See on esimene raamat, kus sõna saavad konflikti mõlemad osapooled ja kus dokumenteeritakse üksikasjalikult päevi, mis oleksid võinud noore Eesti arengule hukatuslikuks saada.

See raamat kasvas välja Jaak Juske poolt internetis avaldatud lugudest ja fotodest, soovist tutvustada laiemale lugejaskonnale vanalinna ümbritsevate asumite kujunemislugu, muutumist ajas. Lugeja kutsutakse seitsmele omaaegsetest vanalinna väravatest alguse saavale üllatusterohkele jalutuskäigule.

Raamat justustab loo Eesti ühest tuntumast ärimehest, poliitikust, siseministrist ja linnapeast, Robert Lepiksonist, valgustades ühtviisi nii tema kujunemist mõjukaks majandusinimeseks ja ühiskonnategelaseks, kui ka hilisemat tööd ja eraelu puudutavaid tahke.