Krimi

Pimedal jaanuarikuisel ajal sõidavad kuus Uppsala üliõpilast Åre suusakuurortisse nädalaks suusatama. Alguses jõuavad nad ka korralikult pidutseda, ent siis keerab kõik kiiva ning neid jääb alles vaid viis. Kas tegu on õnnetusjuhtumi või külmaverelise mõrvaga? Kas noored on ikka nii süütud, kui paistavad? Küsimärkide lisandudes kasvavad ka grupisisesed pinged. Sõpradest saavad vaenlased, kui kõik süüdistavad kõiki ja keegi ei oska seletada, kuidas üks neist suri.

15-aastane tüdruk leitakse äärelinnast risti lööduna. Samal ajal kui New Yorgi politsei tegeleb ristilöömise süüdlase väljaselgitamisega, ajavad Miren Triggs ja tema endine ajakirjanduse õppejõud Jim Schmoer pildil oleva tüdruku jälgi. Nii põrkavad nad kokku kummalisi rituaale harrastava ususekti tegemistega ja sukelduvad süngesse saladusse, mille lahti muukimine võib kõike muuta. Tegu on ohtliku mänguga, milles panustatakse kõige kallimale.

Juurdlus võtab omapärase pöörde, kui Erika tiimi kätte jõuavad valvekaamerate salvestised viiest kahtlusalusest, kes näevad välja äravahetamiseni sarnased. Politsei küll pingutab, et naiste isikuid kindlaks teha, kuid salapärane Annabelle on neist pidevalt paari sammu võrra ees.

Q-osakonna sarja kauaoodatud viimane raamat tõmbab otsad kokku ja langetab maskid kõikidelt tegelastelt. Kes on sõbrad ja kes vaenlased? Carl Mørck tunneb ennast elava märklauana, aga proovib siiski juhtumit lahendada. Rose, Assad ja Gordon eiravad mõrvaosakonna ülema korraldusi ja hakkavad lahti harutama juhtumi võimatuna sassis olevaid niite. Nad ei suuda oma silmi uskuda, kui näevad, kuhu need välja viivad…

Alicia peab päevikut, et oma mõtteid lahti kirjutada ning tõestada armastatud abikaasale, et kõik on hästi. Ta ei tahaks ealeski Gabrieli muretsema panna või talle valu põhjustada.
Kuni ühel õhtul tulistab Alicia Gabrieli viis korda näkku ega räägi pärast seda enam sõnagi.

Pärast rahutuid aegu hakkab peainspektor Ryani elu lõpuks tavapärasele rajale naasma ja mees loodab oma kihlatu seltsis veeta sündmustevaese lihavõttepühade nädalavahetuse. Suure reede hommikul saab ta aga väljakutse kuriteopaigale ühel Newcastle’i suurimal kalmistul. Madalast hauast leitakse punapäise naise surnukeha, millele tapja on andnud inglit meenutavad tiivad. Peagi leitakse teiselt kalmistult teine naine ja kiiresti järgneb ka kolmas.

Emma tunneb, et miski on valesti. Ta püüab õnnetusepäeva palavikuliselt meenutada. Ta jõuab järjest kindlamale veendumusele, et temaga juhtunu on kuritegu. Ta palub kolleeg Nylletit, et too aitaks tõele jälile jõuda. Miks peaks keegi soovima talle halba? Ja kes on see võõras naine, keda ta pidevalt unes näeb?

Kaks kohutavat sündmust, millel puudub ilmne seos, raputavad Fjällbackat. Näitusesalongist leitakse jõhkralt mõrvatuna üks tuntud fotograaf ja tunnustatud kirjanik Hennig Bauer satub väikesel saarel, kus ta kirjutab oma maailmakuulsa romaanisarja kümnendat osa, õõvastava kuritöö keskmesse.

Kõrvalises maanurgas asuva looduskaitseala valvur Aino leiab oma valdustest vaevu hingitseva poolsurnud mehe. Äsja Itaaliast Soome naasnud Tomas on otse lennujaamast autosse kupatatud, uimastatud ja ihualasti üksildasse metsajärve visatud. Kui Tomas vähehaaval toibub, hakkab ta koos oma päästjaga uurima, kes on tapmiskatse taga.

Tuntud näitlejanna Bianca Salo vajab eradetektiiv Julia Starki abi: ta on veendunud, et tema surnud peigmees on hakanud teda jälitama. Ühel ööl oli Bianca ärganud selle peale, et mees seisis ta magamistoas, paar päeva enne seda tungis mees aga teatris naise garderoobi ja süütas ta kleidi.

Maigret sõidab puhkusele Sables-d´Olonne´i, kus tema abikaasa sattub pimesoolepõletikuga haiglasse. Maigret lööb aega surnuks, jalutab linna peal ja külastab kohvikuid, jälgib bridžimängijaid. Pärast abikaasa operatsiooni järgset külastust leiab komissar üllatuslikult oma taskust veidra sõnumi, et ta peaks minema vaatama ühte sama haigla patsienti. Enne kui Maigret seda teha jõuab, mainitud neiu sureb

Faye eksabikaasa on surnud, kuid tema isa on endiselt vanglast jooksus ja ähvardab temalt elu võtta. Mees, kes peaks olema tema suurim kindlus ja tugi, on tema suurim hirm. Ja isa ei ohusta üksnes teda: Faye peab kaitsma ka oma lähedasi ja elutööd, kosmeetikafirmat Revenge.

Pildiraamija Gaston Meurant‘i süüdistatakse lapse ja oma tädi mõrvas. Juhtumit uuriv komissar Maigret kahtleb, kas pehmeloomuline mees ikka on tegelik tapja. Järgneva kohtuprotsessi käigus selguvad šokeerivad asjaolud ning nii Maigret kui kohtualune on sunnitud tegema ebaharilikke valikuid.

Õnnitluslaul katkeb niipea, kui sünnipäevalapse toa uks avatakse. Voodi on tühi ja aken praokil. Kutsutakse politsei ja alustatakse otsinguid. Eksnaise, isa ja võõrasema vahel valitsev vaen muutub järjest pinevamaks. Igaühele neist kolmest oleks kasulik 7-aastane Samuel jalust ära saada. Peagi ilmneb seegi, et nende lahkhelid on lahendamatud.

Puhkusereisilt naastes avastavad Iris ja Gabriel, et Laure, üks nende parimaid sõpru, on end nende kodus sisse seadnud. Laure paneb abielupaari külalislahkuse proovile, sest paistab, et tal pole vähimatki kavatsust lahkuda. Vastupidi, naine tunneb end sõprade majas aina kodusemalt ja kompab piire: magab Irise ja Gabrieli voodis, kannab sõbranna riideid ja korraldab köögikapid ringi.

Telefonikõne meeleheitel lapsepõlvesõbrannalt Katjalt sunnib Vegat naasma väikesesse Silverbro külla, kust ta kümne aasta eest lahkus. Lapsepõlves olid tüdrukud lahutamatud: Katja oma katkise lapsepõlve ja Vega surnud emast jäänud tühimikuga, kuid siis viis üks sünge sündmus tüdrukute teed lahku. Kui aga Vega Silverbrosse jõuab, on Katja jäljetult kadunud.

Washington Poe’l on üks lugu jutustada. Ja ta soovib, et sa kuulaksid. Sa saad teada, et alguses on röövlinnud. Varesed. Palju vareseid. Piisavalt, et mõrva sooritada …
Poe räägib mehest, kes seoti puu külge ja loobiti kividega surnuks; mehest, kes oli tätoveerinud oma kehale nii arusaamatu koodi, et isegi andekas analüütik Tilly Bradhaw pidi selle murdmiseks vaeva nägema. Ja lõpetuseks räägib ta halastustoolist ning sellest, miks inimesed on valmis end pigem ära tapma kui sellest rääkima.

Parasjagu kriminaaluurimisosakonna töölt kõrvaldatud Ryan näeb vaeva, et oma nime puhtaks pesta. Varsti aga on kaalul rohkemgi kui tema karjäär, sest salapärase sõõri mõjukad liikmed hakkavad surema. Keegi tahab, et Ryani nimi oleks koroneri nimekirjas järgmine ning et ellu jääda, peab ta paljastama inimeste sekka pugenud saatana enne, kui on hilja.

Maggie on leinast murtud ja teda vaevavad küsimused. Will ei saanud end tappa – tal oli nii palju, mille nimel elada. Kui Maggie mõistatuse tükke kokku hakkab panema, avastab ta, et Willi surm on seotud kellegagi tema minevikust. Kellegagi, kes on ta saarel sihikule võtnud ja valmis tegema mida iganes, et Maggie vaikima sundida.

See on jutustus mõrvast. Aga võib-olla pole see päris tõsi. Sest oma olemuselt on see armastuslugu, kas pole?
„Raev“ on meisterliku tempoga põnevusromaan eraklikust endisest filmitähest, kelle spontaanselt korraldatud reis Kreeka erasaarele lõpeb mõrvaga.

Stenträski lähedal soos tõuseb jaanipäevapidustuste ajal pinnale surnukeha. Arvatakse, et tegemist on Wiking Stormbergi uppunud abikaasaga, kes on lõpuks üles leitud. Kuid ilmsetel põhjustel teab Wiking, et asi pole nii. Soost leitud inimene osutub hoopis meheks, kelle surma asjaolude uurimisel põimuvad sajandi seifirööv, inimsuhted ja -saatused läbi aastakümnete ning Vene salaluure kulissidetagune niiditõmbamine.

Kriminaalpsühholoog Benedict Prince’i jaoks võiks Anna O äratamine olla murranguline. Uneeksperdina teab ta kõike inimteadvuse pimedaimatest soppidest, saladustest, mis varjul alateadvuses, ning tema näib olevat viimane lootus kurikuulsa „Uinuva kaunitari“ juhtumi lahendamiseks ja Anna äratamiseks, et tõde saaks lõpuks ilmsiks.
Asudes patsienti ravima, uurib ta Anna unenägusid ja mälestusi ning käib kohas, kust surnukehad leiti.

Raamatus pakutavad juhtumid on nelja raskusastmega: siin leiduba parajalt mõnusaid pähkleid nii alles alustavatele nuuskuritele kui ka pea võimatuna tunduvaid ajuragistamisi Sherlock Holmesi ja Hercule Poirot’ tõelistele mantlipärijatele. Illustratsioonide, salakirjade ja vihjetega varustatud „Mõrvik“ on vaimukas ja täis intriige ning äratab meis kõigis peituva uudishimuliku uurija.

Järgmisel hommikul pärast majaesitlust Brommas leiab kuueaastane Astrid oma isa surnuna. Majja sissetungimise jälgi ei avastata ning mõrvarelvaks on perele kuuluv kööginuga. Ainus viide, et mõrvaga võiks olla seotud mõni kõrvaline isik, on Astridi väide, et keegi võõras mees silitas öösel tema põske. Juhtumit asub uurima Emma Sköld lääni kriminaalpolitsei vägivaldsete juhtumite osakonnast.

Londoni Blackheathi elurajooni korterist leitakse julmalt tapetud noore naise surnukeha. Juhtumi kallal tööle asudes viivad niidid uurija Erika Fosteri podcast’ini, mille tarbeks korteri omanik Vicky Clarke päriselulisi krimilugusid uuris.