Krimi

Reka kastis lamades püüab Jenny meenutada, mida röövi üle elanud naised on hiljem rääkinud. Kas ta peaks vastu hakkama või tasuks üritada sõbralikke suhteid luua? Läbi suule kleebitud teibi pole mõtet karjuda, keegi peale autojuhi ei kuuleks teda nagunii. Ta peab olema vait: parem on, kui mees ei tea, et ta on teadvusel.

Commissario Brunetti ega ka tema naine Paola ei ole kunagi tundnud erilist sümpaatiat Itaalia relvajõudude vastu. Kui Veneetsia elitaarsest sõjaväeakadeemiast leitakse poodud kadeti surnukeha, valdavad Brunettit segased tunded: ühelt poolt kahetsus ja kurbus tema enda poja vanuse noormehe surma pärast ning teiselt poolt põlgus ja ärritus poisi õpetajate ning kaasõpilaste upsakuse ja ülbuse pärast.

Ilka Jensen saab ühel päeval ootamatu telefonikõne Ameerikast. Selgub, et Ilka isa, kellega tal pole õnnestunud ühendust saada sellest ajast peale, kui too enam kui 30 aastat tagasi, spordikott õlal, kodust lahkus ja kadus, on surnud ning tema testamendis on mainitud ka Ilkat.

Tere tulemast – see on nukumäng. Sarimõrtsukas põletab Inglismaa Lake Districti kiviringides inimesi surnuks. Jälgi ta ei jäta ja politsei on nõutu. Kui selgub, et kolmanda ohvri söestunud jäänustele on kraabitud ametist tagandatud uurija Washington Poe nimi, kutsutakse too tagasi tööle, osalema uurimises, milles ta tegelikult osaleda ei soovi.

Itaaliast saabunud Hans Christian Andersen kogeb oma elus tõelist madalseisu: taskud on rahast tühjad, arvustajad on ta viimased teosed pihuks ja põrmuks teinud ning kuulsusest unistav kirjanik on kaotanud igasuguse eneseusu. Tõetruu pildi toonasest ajastust ja Andersenist muudab värvikaks fiktsiooniks rida mõrvu, milles Anderseni süüdistatakse ja millest ta ammutab hiljem inspiratsiooni oma muinasjuttude kirjutamiseks.

Lowland Way on äärelinna unistuste elurajoon: ilusad majad, omavahel hästi läbi saavad naabrid, koos mängivad lapsed. Aga siis kolivad tänava nurgamajja Darren ja Jodie, kes ei hooli karvavõrdki teiste kokku lepitud reeglitest. Pidevalt tümpsub neil muusika. Nad alustavad remonti, risustades kogu majaümbruse, ja ajavad oma õuel kasutatud autode äri. Ei lähe kaua, kui küpseb lõputuna tunduv kompromissitu sõda.

Populaarse krimikirjaniku naine mõrvatakse, jäljendades tema raamatus kirjeldatud tapmist. Vallandub kummaliste mõrvade laine, mis jahmatab ka paljunäinud uurijaid.

Commissario Guido Brunetti juurde tuleb abi paluma tema abikaasa tudeng Claudia Leonardo, püüdes leida andeksandmist kuriteole, mille eest tema surnud vanaisa on aastakümneid tagasi süüdi mõistetud.

Rohkem kui kakskümmend aastat on möödunud päevast, mil Claire ja Lydia viimati teineteisega suhtlesid. Claire on glamuurset elu elav miljonäri naine, Lydia ots otsaga toime tulev üksikema, ent kumbki neist pole päriselt toibunud nende kolmanda õe Julia kahe aastakümne tagusest jäljetust kadumisest.

Maria Kallio kavatseb veeta Arpikyläs rahuliku suve sportides ja maratoniks treenides, aga töötempo kasvab üle pea, kui vana kaevandustorni jalamilt leitakse surnukeha. Kas kunstnik Meritta Flöjt kukkus tornist alla või aitas keegi sellele kaasa?

Põnevikumeister Lars Kepler on tagasi oma seitsmenda raamatuga Joona Linnast.
Oslos leitakse ühest korterist surnud mees. Kui politseinik avab köögis sügavkülmiku, teeb ta õõvastava leiu. Ohvriks osutub keegi seni tundmatu hauarüvetaja ja trofeede koguja.

Pimedal sügisõhtul kaob Sandhamni saarel jäljetult noor tüdruk. Politseiinspektor Thomas Andreasson osaleb otsingutes, mis viiakse läbi tormis ja vihmas. Lõpuks tõstab politsei käed, tüdruk arvatakse olevat uppunud.

Psühholoogiline põnevik, mis räägib kõige hullemast, mis juhtuda saab: lapse kaotamisest. Kui su aastane laps kaob, kas tunneksid ta kakskümmend aastat hiljem ära? Kõik arvavad, et ta on surnud. Sina tead, et ta elab. Ja keegi teeb kõik, et tõde varjata.

Šotimaa põhjatipus, Wicki politseijaoskonnas seisis pikka aega aknalaual üks kriibitud pudel. Kui kiri antakse üle politseikomissar Carl Mørckile, arvab ta esialgu, et tegemist on rumala poisikesetembuga. Aga kui ta suudab koos oma süürlasest abilise Assadiga tuhmunud teksti paremini dešifreerida, mõistavad nad, et kirja näol on tegemist viimase elumärgiga kahest 1990ndatel röövitud poisist.

Juurdlus võtab omapärase pöörde, kui Erika tiimi kätte jõuavad valvekaamerate salvestised viiest kahtlusalusest, kes näevad välja äravahetamiseni sarnased. Politsei küll pingutab, et naiste isikuid kindlaks teha, kuid salapärane Annabelle on neist pidevalt paari sammu võrra ees.

Viis aastat pärast seda saatuslikku päeva, tüdruku kaheksandal sünnipäeval, saabub Kiera vanematele jahmatav videokassett: kaheksa-aastane Kiera, elus ja terve, mängib tundmatus magamistoas. Juhtumit aastaid uurinud ajakirjanik Miren Triggs rõõmustab, et lõpuks on olemas juhtlõng. Kuid midagi ei lahene ja kassette saadetakse aastate jooksul veel. Seitse aastat pärast esimest jõuab vanemateni märgilise sisuga salvestis: sama magamistuba, aga Kierat seal enam pole.

Õhtusöögilt sõbra juures satub komissar Maigret otse kuriteopaika. Mõrvatu on heast perekonnast noormees Antoine, kelle kireks oli käia magnetofoniga Pariisis ringi ja lindistada salaja inimeste hääli. Ühe tema salvestatud vestluse põhjal lahendab politsei kuriteo, millel pole aga Antoine´i surmaga seost. Ootamatult sekkub anonüümne kirjasaatja ja telefonihääl... 

Kui Grace Bernard saab teada, et ta miljardärist isa, keda ta pole elu sees näinud, hülgas ta sureva ema abipalved, tõotab Grace ema eest kätte maksta ja otsustab tappa kõik oma lähisugulased. Lugejatel on kohad esireas, kui Grace saadab oma pereliikmed üksteise järel teise ilma. Tulemuseks on ühteaegu õudne ja naljakas; teravmeelne, läbi musta huumori prisma pajatatud lugu jõukusest ja vaesusest, perekonnast ja üksildusest, armastusest … ja muidugi mõrvast.

Kui nelja-aastane Linnea Fjällbacka lähedal asuvast talust kaob, ärkavad ellu traagilised mälestused: kolmkümmend aastat varem kadus täpselt samast talust  väike tüdruk, kes leiti hiljem mõrvatuna. Tookord süüdistati tema röövimises ja tapmises kahte 13-aastast tüdrukut. Kohus mõistis nad süüdi, kuid vanuse tõttu pääsesid nad vanglakaristusest. Üks neist on pärast seda elanud Fjällbackas vaikset elu, teine naasis äsja esimest korda pärast juhtunut Fjällbackasse, nüüd kuulsa näitlejana, kes kehastab ümbruskonnas filmitavas filmis Ingrid Bergmani. 

Kolm kuud tagasi sõitis Cambry Montanas asuvale mahajäetud sillale ja hüppas kuuekümne meetri kõrguselt surnuks, jättes endast maha veidra enesetapukirja ja palju küsimusi.
Cambry kaksikõde Lena on aga veendunud, et õde mõrvati. Ta suundub tollelesamale pahaendelisele sillale, et küsitleda politseinikku, kes õe surnukeha väidetavalt leidis.
Politseinik Raymond Raycevic on sümpaatne, otsekohene ja professionaalne. Kuid tema kirjeldus juhtunust äratab Lenas veel enam kahtlusi.
Miks saatis Cambry enne surma mõistatusliku sõnumi?

Pariisis, Montmartre’i kvartalis tapetakse mõne kuu vältel noahoopidega viis naist, kes on sarnase kehaehitusega: lühikest kasvu ja trullakad. Mõrvar jääb tabamatuks ja Maigret otsustab viimases hädas lavastada süüdlase arreteerimise. Ta loodab riivata sellega mõrvari uhkust ja ta taas välja meelitada. Uue ohvri vältimiseks korraldatakse ulatuslik turvaoperatsioon, milles osaleb mitusada politseinikku ja vabatahtlikku naisterahvast. Kõik loodavad, et Maigret lõks aitab mõrvari lõpuks kinni püüda...

Uurija Charlie Lager maadleb omaenda deemonitega, kui ta kutsutakse Karlstadi, kus on kadunud üheksakuune tüdruk. Lapse vanemad on šokis ja meedia pasundab väsimatult tulututest otsingutest. Kui paljulubavad juhtlõngad ummikusse jooksevad, hakkab Charliele tunduma, et keegi varjab väikese Beatrice’i kohta tõde. Iga mööduva tunniga muutub imiku leidmine elusana üha ebatõenäolisemaks ning Charlie on sunnitud endast ja ümbritsevatest inimestest maksimumi nõudma…

1944. aasta veebruariööl leitakse Stockholmis Klara kvartalis põranda külge naelutatud naise laip. 30 aastat hiljem mõrvatakse ühes Stockholmi vaikses eeslinnas veel üks naine. Mõrtsuka eriskummaline tegutsemisviis on sama. Jahil kurjategijale on saatuslikud tagajärjed kolmele juhtumiga tegelenud uurijale – 1970. aastatel Britt-Mariele, 1980. aastatel Hannele ja praegu politseis töötavale Malinile. „Varjukütt“ on omapärane ja oskuslikult loodud sündmustikuga põnevusromaan, mis kirjeldab ohjeldamatut tungi iseennast mõista, kuid see on ühtlasi tükike nüüdisajalugu, mis hõlmab ajavahemikku teisest maailmasõjast kuni tänapäevani.

Seal sa siis seisad. Ja näed terrassil üht meest – meest, kelle tunneksid ära une pealt. Nüüd paistab ta vanemana, aga see on igal juhul tema. Kuid see ei ole võimalik, sest ta on juba üle kahe aasta surnud olnud. Sa tead seda surmkindlalt. Sest just sina tapsid ta.

Istudes koos abikaasaga rongis, kaugel kodust ja nelja-aastasest pojast Benist, saab Sophie telefonitsi ootamatu teate. Kaks poissi on traagilise õnnetuse tagajärjel haiglasse sattunud. Ja üks neist on Ben.
Sophie arvas, et võib oma uut sõbrannat Emmat usaldada ja jätta poja tema hoolde. Emma on ju ometi tema mõttekaaslane, kellele Sophie võis külas liikuvatest juttudest hoolimata oma hinge avada. Aga Sophie ei pääse tundest, et ta on teinud kohutava vea, ja nüüd on kogu ta pere ohus.

„Kurjuse võrgus“ on psühholoogiline triller süngetest saladustest ja võigastest tegudest, milleni ollakse valmis nende varjamise nimel minema. Kiire tegevustikuga põnevik hoiab lugejat kuni lõpuni oma lõa otsas.

Asitõendeid on napilt, ei masenduses komissar Maigret ega ta meeskond suuda õieti midagi tõestada, süüaluse noor advokaat Liotard aga ründab ajaleheartiklites politseid ja isiklikult Maigret´d. Romaanis etendab tähtsat rolli Maigret´ sümpaatne ja intelligentne abikaasa, kes tänu uskumatutele juhustele ja oma naiselikule taiplikkusele juhib juurdluse veel ühe, esimesega seotud kuriteo jälgedele.

Sa tuled laevalt maha ja politsei ootab sind. Kiti abikaasa Melia on teatanud mehe kadumisest ja üks kaasreisija nägi, kuidas sa tülitsesid Kitiga, kui te sõitsite tollelt jõuluistumiselt viimase laevaga koju. Politsei sõnul oli sul põhjust teda vihata. Teda tappa. Sa vaidled vastu. Kit on su sõber – küsige Melialt, kes seda kindlasti kinnitab. Ja kes on ikkagi too kaasreisija, kes sulle näpuga näitab? Mida nad teavad su eraelust? Tol ööl võis küll juhtuda kokkusattumusi, aga sina oled süütu, täiesti süütu! Oled ju?  

Kui arheoloogilistel väljakaevamistel leitakse üllatuslikult hunnik inimluid, saab Black Country põllust vaneminspektor Kim Stone’i jaoks keeruline kuriteopaik.

Luid välja kaevates selgub, et hauda on maetud rohkem kui üks inimene. Ja märgid luudel viitavad kujuteldamatutele õudustele, milles on oma roll loomapüünistel ja koerahammastel.

Ihne lesknaine mõrvatakse jõhkralt oma Veneetsia korteris ning politsei kahtlus langeb kohe tema rumeenlannast teenijale. Kui too vahistamise kartuses põgenedes hukkub, on politsei kindel, et nende töö on tehtud; mitu nädalat hiljem ilmub aga välja naaber, kes asub süüdistatu süütust kaitsma.
Ainus uurija, kes seda alibit usub, on commissario Brunetti, kes peab ülemuste teadmata rumeenlanna süütust tõestama ja leidma tolle tööandja tegeliku tapja.

Kui eradetektiiv Kate Marshall leiab ühest veehoidlast hulpimas noormehe surnukeha, tunnistab politsei selle traagiliseks õnnetuseks. Ent juhtunu üksikasjad ei klapi: miks ta seal keset ööd oli? Kuidas ta sai uppuda, kui tegu oli hea ujujaga?
Kate ja tema assistent Tristan Harper teevad juhtlõngu uurides palju süngema avastuse. See on kõigest viimane ohver aastakümnete taha ulatuvas mõrvade seerias. Väidetavalt ilmub müütiline sarimõrvar veerevas udus, röövides oma ohvrid nagu fantoom. Ja kui röövitakse veel üks inimene, peavad Kate ja Tristan ajaga võidu jooksma, et päästa teda samast saatusest.

SA VÕID PÄÄSTA SADU ELUSID. VÕI SIIS SELLE ÜHE, MIS ON SULLE KÕIGE TÄHTSAM.

Lennusaatja Mina püüab keskenduda reisijatele, mitte raske iseloomuga viieaastasele tütrele, kes koju maha jäi – ega ka oma abielu raputavatele probleemidele. Ent peagi pärast õhkutõusu saab Mina kirjakese, mis toob talle judinad ihule. Keegi tahab teha nii, et lennuk ei jõuaks sihtkohta.

Émile Gallet´ vägivaldse surma asjaolud on kummalised. Komissar Maigret selgitab välja, et nii ohvri nimi, mille all ta reisis, kui ka tema väidetav amet on valed. Piinlikud kohtumised leinava perekonnaga reedavad mitmetähenduslikke tundeid lahkunu suhtes. Visa uurimis- ja mõttetöö tulemusel veendub Maigret, et härra Gallet´ elutraagika põhjust tuleb otsida tema minevikust. Lõpuks avastab ta kohutava tõe ja valede alla peidetud tegeliku kuriteo. Karistada pole aga õieti kedagi... 

Sa arvasid, et ta on loodud sind abistama. Sa eksisid ... Ta on su majas. Ta korraldab su elu. Ja nüüd röövib ta sinult kõik.  

„Electra, pane tuled põlema.“ „Electra?“ „Ma tean, mida sa oled teinud.“

 Digimaailma õudusi lahkav psühholoogiline põnevik „Külmakaksikute“ autorilt.

Ta teeb kõik, et meest kinni hoida, on valmis isegi tapma. Lõppude lõpuks – ta on seda ometi varemgi teinud …
Saladuste ja valede puntrasse mässitud üksteisele võõrad inimesed jõuavad peagi arusaamisele, et neil on rohkem ühist, kui nad oleks osanud eales aimata. Pärast seda, kui ootamatu traagiline sündmus nad kokku viib, muutuvad nende elud pöördumatult.

Vic ja Melinda Van Alleni abielu hoiab koos kokkulepe, mille järgi võib naine pidada armukesi, kui ta ei hülga perekonda. Lõpuks ei suuda Vic siiski oma armukadedust ohjata ning üritab naist väljamõeldud mõrvaloo abil tagasi võita. Paraku saab väljamõeldis tegelikkuseks.
Raamatu põhjal valmis 2020. aastal film, mis ootab oma linastumist kinodes.

1974. aasta lihavõttepühade ajal kaob Fjällbacka lähedalt Valö saarelt jäljetult üks perekond. Söögisaalis on kaetud laud uhkeks õhtusöögiks, kuid kõik peale pererahva aastase tütre Ebba on kadunud.

Kriminaalromaanile omased sündmuste keerdkäigud, õudukale iseloomulikud äkilised ilmumised-kadumised, toores vägivald, pidev ebamugavustunne ja hirm ning üha kasvav pinge hoiavad lugeja ihu kananahal kuni viimase leheküljeni, jätmata ruumi illusioonidele.

Kate Marshall oli paljutõotav noor politseiuurija, kui ta tabas kurikuulsa Nine Elmsi sarimõrvari. Kuid tema karjääri seni suurim saavutus pöördus hoopis kohutavaks katsumuseks. Kate’i karjäär lõppes skandaaliga. Avalikkus ründas teda niinimetatud inimsööjajuhtumit ümbritsevate šokeerivate asjaolude pärast, ta tundis, et teda on reedetud, ja traumeerituna tõmbus ta politseitööst eemale.

Pealtnäha on Fayel kõik olemas. Täiuslik mees. Armas tütar. Luksuslik korter Stockholmi parimas linnajaos. Kuid tumedad mälestused Fjällbackas veedetud lapsepõlvest jälitavad teda, ja ta tunneb end üha rohkem kuldsesse puuri vangistatud linnuna. Kunagi oli ta tugev, ambitsioonikas naine, kuid abikaasa Jacki nimel loobus ta kõigest. Kui Faye saab teada, et mees teda petab, variseb tema maailm täielikult koost.

Politseimaja juhtkond ei ole rahul: kuritegude lahendamise protsent Q-osakonnas on oodatust madalam. Rose võiks tõendada vastupidist, aga teda vaevavad omad probleemid, mis ta psühhoosiga haiglasse viivad ja kergitavad pinnale tumeda mineviku - mineviku, kus on võib-olla sündinud julm kuritegu…

Pärast oma naise ootamatut surma on Tom Kennedy veendunud, et uuelt lehelt alustamine aitab tema ja ta poja hingehaavu ravida. Uus algus uues majas ja uues linnas, Featherbankis.
Aga sel linnal on sünge minevik.

„TÄNA ÖÖSEL SA SURED“ on armastatud Rootsi krimiautori Viveca Steni Sandhamni-sarja neljas romaan, mis räägib kättemaksust, tagakiusamisest ja hingehaavadest, mis jätavad jälje kogu eluks.

Kirjanikuna ei ole Elena juba mitu aastat midagi kirjutanud ega välja andnud. Naabrite perekonna vaatlemine tekitab temas aga kummalise inspiratsiooni, üksikutest juhuslikest fragmentidest kasvab välja uus raamat.

On valge varasuvine öö. Naine hüppab autosse, käed verised. Tagaistmel on tema väike poeg ja nad põgenevad ainsasse turvalisse paika, mida naine teab ‒ Fjällbacka lähistele Gråskäri saarele.

„Surmavad saladused“ on kauaoodatud kuues raamat briti menukirjaniku Robert Bryndza loodud tegelaskuju Erika Fosteri krimipõnevike sarjas.

Kui kriminaalinspektor Charlie Lager esimest korda Francesca Mildist kuuleb, on tal parajasti käsil keeruline juurdlus Stockholmis. Päevavalgele kerkib 30 aasta tagune juhtum Gullspångist: Paul Bergmani surma peeti toona enesetapuks, Francesca jäi aga teadmata kadunuks ning juhtum lahendamata.

„Niiditõmbaja“ on Jussi Adler-Olseni kuulsa „Osakond Q“-krimisarja kuues osa. See on lugu, mis räägib hukutavast kirest, armukadedusest ja kinnismõtetest.

Max Seecki hingetuks võtva kiirusega arenev põnevik on iseseisev järg eelmisel aastal ilmunud raamatule „Hammurapi inglid“.

„President on kadunud“ on 1992. aastal USA presidendiks valitud Bill Clintoni esimene romaan.

Uurija Kim Stone’i neljas juhtum. Tundub, et mõrvari saladuste võti peitub minevikus. Kas Kim leiab selle, enne kui väärastunud vaim nõuab järjekordse ohvri?

Natuke kiilasjääd, natuke ebaõnne, ja Kath Redway elu oleks Dartmoori kauni rahvuspargi paisjärves peaaegu lõppenud. Imekombel pääses Kath õnnetusest,Ta on šokis, kuid õnnelik, et jõudis tagasi oma koju. Kuid tema perekond ei ole sama rõõmus.

Jamie ja Kirsty on oma esimesse ühisesse kodusse kolides optimistlikud. Uue maja elanikud tunduvad sõbralikud: kirjanik ja keskealine taimetark üleval ning otse nende all abielupaar Lucy ja Chris Newton, kes neid avasüli tervitavad. Algus uues kodus on kui idüll, aga siis hakkab juhtuma veidraid asju. Nende lävele jäetakse surnud rott.

Kahe merikarbipüüdja mõrv Veneetsia laguunis sunnib commissario Brunettit kohale sõitma ja suhtlema tugevasti kokkuhoidva saarerahvaga, keda ühendab kogukonna lojaalsus ja äärmine usaldamatus kõigi väljastpoolt tulnute vastu, mis meenutavad Brunettile maffiaperekondade aukoodeksit.

Thamesi jõe kaldale uhutud räsitud kohvrist leitakse noore mehe tükkideks raiutud surnukeha. Uurijana on Erika puutunud kokku paljude ränkade kuritegudega, kuid midagi sellist pole ta veel iial näinud.

Kui 9-aastased sõbratarid Charlie ja Amy jäljetult kaovad, paiskab see kaks perekonda elavasse põrgutulle. Tekstsõnum kinnitab midagi mõeldamatut: tüdrukud on langenud kohutava lasteröövi ohvriteks.

Klaustrofoobset õhkkonda loov ja pinevusest pakatav „Poiss teisel pool lukuauku“ on Stephen Gilesi vapustav debüütromaan, mis räägib ohtlikust köielkõnnist tõe ja läbinägelikkuse piirimail ning jahmatavatest tegudest, mida suletud uste taga teinekord toime pannakse.

Ameerika kirjanik ja filmilavastaja Taylor Adams kruvib pinget hoolikalt mõõdetud tempos, lehekülg lehekülje järel. Lugu on tulvil käänakuid ja ootamatult järske pöördeid.

Kui leitakse süüdimõistetud vägistaja jõhkrate haavadega surnukeha, kutsutakse kohale Kim Stone ja tema rühm, lootuses, et nad suudavad juhtumi kiiresti lahendada. Ent mitmete häirivate asjaolude ilmnemisel selgub peagi, et asjasse on segatud keegi märksa kurjakuulutavam.

Soojal suveõhtul kaob Västergötlandi ja Värmlandi piiril asuvast väikesest Gullspångi asulast 17-aastane Annabelle. Tüdruku vanemad on murest murtud, kohalik politsei nõutu ja ühingu Kadunud Inimesed otsingud osutuvad edutuks.

Kakskümmend kaheksa aastat tagasi toimus kohutav rünnak Charlotte’i ja Samantha perekonna kodule ning tol ööl hävitati tüdrukute elu täielikult. Nende ema tapeti. Nende isa – Pikeville’i tunnustatud kaitseadvokaadi – süda murdus.

Zagrebi Soome suursaatkonna töötaja Jare Westerlund on juba nädal aega tagasi Horvaatias teadmata kadunuks kuulutatud. Mehe kadumine on kõigile mõistatus, kuni selgub, et teda on enne puhkuseleminekut korduvalt ähvardatud.

15-aastase Marco Jamesoni eluunistus on saada Taani kodanikuks ja käia koolis nagu kõik normaalsed teismelised, kuid tema onu Zola sunnib nii teda kui ka teisi endise mustlasklanni lapsi tänaval kerjama ja varastama. Viies osa Jussi Adler-Olseni ülemaailmselt menukast Q-osakonna krimisarjast.

Merineitsi“ on kuues raamat Camilla Läckbergi menukast sarjast, mis räägib Patrik Hedströmist ja Erica Falckist, kes elavad Fjällbackas.

Jaan Martinson: "Mida enam Donna Leoni loed, seda rohkem saad aru, kuivõrd hea on tema Veneetsia krimkasari". Raamatus „Tulusad tutvused“ külastab commissario Brunettit noor bürokraat, kes uurib, miks ei ole Brunetti aastaid tagasi valminud korteri kohta säilinud kohast dokumentatsiooni.

Surnukeha vajub kiiresti vetesügavusse, kus lamab liikumatult ja häirimatult aastaid. Aga maa peal on õudused alles algamas

Eraldatud villa juures asub kaunis aed, mis on koduks lopsakatele lilledele, varjupakkuvatele puudele … ja kallihinnalistele Liblikatele – noortele naistele, kes on röövitud ja märgistatud detailirohke tätoveeringuga, et nad sarnaneksid päris liblikatega.

Selles pineva süžeega romaanis loob Meyer särtsaka ja lummava, väga eriliste oskustega kangelanna, näidates taas, miks ta on üks maailma kõige müüvamaid kirjanikke.

Londoni Lewisham Row’ politseijaoskonna peainspektor Erika Foster kutsutakse palaval suveööl mõrvapaigale. Ohver leitakse omaenda voodist lämmatatuna.

Stourbridge’i poiste erakooli direktriss leitakse julmalt kägistatuna. Tema surm on alles esimene Black Countryt vapustavate jõhkrate mõrvade laines. Ent kui endisest lastekodust leitakse inimjäänused, tulevad päevavalgele ka mitmed muserdavad saladused.

Ühel tormisel ööl võtab Cass abikaasa hoiatusest hoolimata vastu otsuse sõita koju mööda käänulist ja eraldatud metsateed. Läbi paduvihma sõites näeb ta tee ääres peatunud autot. Autot, milles istub naine. Selle asemel et abi pakkuda, sõidab Cass edasi. Ja nüüd on metsas nähtud naine tapetud.

Ühel päikselisel hilissuve õhtul sõidavad Greta, Alex ja nelja-aastane Smilla asustamata järvesaarele. Greta jääb paati, isa ja tütar lähevad maale. Nad ei tule tagasi.

Kui palju me õieti oma vanematest teame? Millised minevikusaladused võivad selgitada tänapäeval juhtunut? Nende küsimustega peab maadlema Erica, kui taipab, et tema ema suhtles II maailmasõja ajal sama seltskonnaga, kellega on seotud ka üks vanem mees, kes leitakse mõrvatult oma kodust Fjällbackas.

Päikselisel juulikuu päeval kõlab Sandhamni lähistel Gotland Runti, Põhja-Euroopa suurima avamereregati stardipauk. Seni edetabelis kõige ees asetsenud suur Swan-tüüpi jaht jääb järsku teistest maha. Kapten on keset merd tapetud.

Psühholoogilise trillerina kulgeva Palokaski triloogia keskmes on koolitüdrukute müstiline kadumine, tegevus leiab aset Helsingi äärelinnas, kus näiliselt muretu pealispinna all pulbitseb hulk sassis suhteid ja perekonnadraamat.

Kui Maria Kallio uus sõber Armi Mäenpää leitakse oma kodust kägistatuna ja juhtum kuulutatakse seksuaalkuriteoks, ei suuda Maria end sellest uurimisest kõrvale hoida. Maria Kallio teine juhtum.

Kui suvi hakkab lõppema ja ees terendub detsember, tabab Rachelit hirm, et Jamie sõnad „Jõuludeks oled sa surnud” võivad tõeks saada.

Patsiendi poole pöördudes kõmab Andersi peas pulss. Jurek Walter istub endiselt põrandal, pilgutab paar korda tema poole silmi ja hakkab end siis püsti ajama.
„See on vale,” ütleb Jurek nii, et lõuale pritsib verd. „Nad ütlevad, et ma olen koletis, aga mina olen ainult inimene …”

Ühel augustiõhtul loeb ta ajalehest, et destruktiivse käitumisega tütarlaste kinnises hoolekandeasutuses on toime pandud kohutav mõrv. Flora Hansen otsustab helistada politseile ja väidab, et on ühenduses tapetu hingega.

Psühholoogilise trillerina kulgeva Palokaski triloogia keskmes on koolitüdrukute müstiline kadumine. Tegevus leiab aset Helsingi äärelinnas, kus näiliselt muretu pealispinna all pulbitseb hulk sassis suhteid ja perekonnadraamat.

Autor on tuntud ennekõike stsenaristi ja produtsendina. Ta on töötanud mitme suure filmistuudio juures, kirjutanud stsenaariume filmidele,
Siin on Hayesi esimene romaan, mille kümned tuhanded Goodreadsi ja Amazoni lugejad on hinnanud suurepäraseks.

Veneetsia koiduaja jaheduses lõikab ootamatu vandalismiakt läbi uinuva linna rahu. Peagi peab Brunetti kohkumusega tõdema, et sündmuskohal vahistamist ootav süüdlane on keegi tema enda perest

Iga leheküljega põnevust süvendav raamat meenutab meile lausa painajalikult, et me kõik oleme oma mälu meelevallas. Otsast lõpuni köitev, sageli südantlõhestav, aeg-ajalt koguni musta huumoriga vürtsitatud romaan.

Nina Borgi sarja teine raamat.
Põhja-Ungaris otsivad kaks mustlaspoissi venelaste sõjaväehaigla varemeist relvi ja muud müügikõlblikku kraami. See, mille nad lõpuks leiavad, on aga midagi palju ohtlikumat.

Psühholoogilise trillerina kulgeva Palokaski triloogia keskmes on kolme tüdruku kadumine, müsteeriumi tegevus leiab aset Helsingi äärelinnas, kus näiliselt muretu pealispinna all on varjul hulk sassis suhteid ja perekonnadraamat.

See Sir Arthur Conan Doyle’i stiilis kirjutatud uusim seiklus saadab legendaarse duo Londonist Pariisi ning seejärel talviselt jäisesse Lancashire’i, et uurida juhtumit, milles Watsoni sõprus ning Holmesi haprus, andekus ja kunstnikuanne seatakse äärmisele piirile.

Noor uurija Maria Kallio on just saanud ülesande lahendada oma esimene mõrvajuhtum, tõestamaks iseendale ja oma meeskonnale, et temas on konstaablitööks piisavalt sisu ja südikust.

Vaid 40 aastat tagasi saadeti Taanis lõtvade elukommetega naised – või ka need, keda oli lihtsalt tabanud ebaõnn – väiksele saarele, kus kord hoiti majas kasutades piinamisega sarnanevaid ümberkasvatusmeetodeid. Sellele saarele sattus ka Nete Hermansen.

Pane uks lukku ja tõmba kardinad ette – põnevike meister Lars Kepler on tagasi uue bestselleriga.

Patrikul ja tema kolleegidel Tanumshede politseijaoskonnast on olnud rahulik talv, ent kevade tulles hakkab asju juhtuma. Jaoskonda saabub uus kolleeg Hanna Kruse, asulas hakatakse filmima kõmulist tõsielusarja „Fucking Tanum” ja taas kord leiab Fjällbackas aset vägivaldne surm.

Lugu kõige jõhkramast ja ühtlasi kõige nutikamast jõugust, keda eales nähtud. Pangaröövlitest, kes ilmuvad eikusagilt. Aga ka perekonnast ja vennaarmastusest, mis on kõigest tugevam. Tegelikkusest, mis muutub väljamõeldiseks.Tõsielusündmustel põhinev jutustus.

Uus lugu "Surm tõusuvee ajal" ja "Une pealt ja rahus" autorilt, mille peategelane on ikka filosofeerima loomuga veneetslane Guido Brunetti.

Kuigi kriminaalasi loetakse lahendatuks, leiab puhkuselt naasnud Carl oma politseihoone keldris asuva kõrgendatud tähelepanu all olevate lahendamata kriminaalasjade osakonna Q laualt loo toimiku. Kes on salapärane vahendaja, kes selle sinna on pannud ja milline on tema seos mõrvaga?

Filosofeeriva loomuga veneetslasest detektiiv Guido Brunetti ruttab appi noorele hooldekodu põetajale, kes loobus nunnaelust pärast viie patsiendi ootamatut surma. Asja lähemalt uurides kohtab Brunetti mitmeid omapäraseid inimesi, kuid ükski komissari avastus ei viita kuritahtlikele tegudele.

Kohvris oli poiss. Alasti heledapäine poiss, väike ja kleenuke, vaevalt kolmeaastane. Poisi põlved olid painutatud vastu rinda, ta oli kokku volditud, nagu särk; küllap ta ei oleks muidu kohvrisse mahtunud. Poisi silmad olid kinni ja ta nahk kumas luminofoorlampide all kahkjasvalgelt.

Koos hoopidega anti naisele edasi teade: „Ära mine kokkusaamisele dottor Semenzatoga.” Kuid siis leitakse surnukeha ja Brunetti peab sumama läbi üleujutustest pea peale pööratud linna, et lahendada senise teenistuskäigu kõige ohtlikum juhtum.

Ühel ilusal kevadtalvisel päeval kaob jäljetult noor ja edukas Folketingi poliitik Merete Lynggaard. Meedia lahkab raevukalt tema kadumise ja eraelu üksikasju, pealkirjades oletatakse igasuguseid versioone: oli see enesetapp, mõrv, traagiline õnnetus, inimrööv või äkki hoopis vabatahtlik põgenemine?

Oslos Høviki linnaosas kaob teel koolist koju seitsmeaastane poiss. Nädal hiljem sõidetakse koduteel otsa toitlustusfirmas töötanud noorele lätlannale, kes õnnetuse tagajärjel sureb. Pealtnäha puudub kahel juhtumil igasugune seos.

Ühel päeval leitakse surnud mees riigile kuuluvast korterist Stockholmis. Mees ripub laes oleva lambikonksu külge kinnitatud silmuses. Kuidas see võimalik on? Toas on kõrge lagi ja seal pole ühtki mööblitükki, millele ronida. Ometi on Joona Linna veendunud, et tegu on enesetapuga.

Kes toimetab Helsingisse superheroiini? See huvitab kõiki ja Kärppält nõutakse selgitust. Piiteris räägitakse, et äri taga on soomlased; kahetsusväärse kokkusattumuse tõttu on aga ühel ajal tapva narkootikumiga saabunud Soome ka Viktori vend Aleksei Kärppä. Oi, velled, milline segadus!