Krimi

Kaks kohutavat sündmust, millel puudub ilmne seos, raputavad Fjällbackat. Näitusesalongist leitakse jõhkralt mõrvatuna üks tuntud fotograaf ja tunnustatud kirjanik Hennig Bauer satub väikesel saarel, kus ta kirjutab oma maailmakuulsa romaanisarja kümnendat osa, õõvastava kuritöö keskmesse.

Kõrvalises maanurgas asuva looduskaitseala valvur Aino leiab oma valdustest vaevu hingitseva poolsurnud mehe. Äsja Itaaliast Soome naasnud Tomas on otse lennujaamast autosse kupatatud, uimastatud ja ihualasti üksildasse metsajärve visatud. Kui Tomas vähehaaval toibub, hakkab ta koos oma päästjaga uurima, kes on tapmiskatse taga.

Pildiraamija Gaston Meurant‘i süüdistatakse lapse ja oma tädi mõrvas. Juhtumit uuriv komissar Maigret kahtleb, kas pehmeloomuline mees ikka on tegelik tapja. Järgneva kohtuprotsessi käigus selguvad šokeerivad asjaolud ning nii Maigret kui kohtualune on sunnitud tegema ebaharilikke valikuid.

Tuntud näitlejanna Bianca Salo vajab eradetektiiv Julia Starki abi: ta on veendunud, et tema surnud peigmees on hakanud teda jälitama. Ühel ööl oli Bianca ärganud selle peale, et mees seisis ta magamistoas, paar päeva enne seda tungis mees aga teatris naise garderoobi ja süütas ta kleidi.

Maigret sõidab puhkusele Sables-d´Olonne´i, kus tema abikaasa sattub pimesoolepõletikuga haiglasse. Maigret lööb aega surnuks, jalutab linna peal ja külastab kohvikuid, jälgib bridžimängijaid. Pärast abikaasa operatsiooni järgset külastust leiab komissar üllatuslikult oma taskust veidra sõnumi, et ta peaks minema vaatama ühte sama haigla patsienti. Enne kui Maigret seda teha jõuab, mainitud neiu sureb

Faye eksabikaasa on surnud, kuid tema isa on endiselt vanglast jooksus ja ähvardab temalt elu võtta. Mees, kes peaks olema tema suurim kindlus ja tugi, on tema suurim hirm. Ja isa ei ohusta üksnes teda: Faye peab kaitsma ka oma lähedasi ja elutööd, kosmeetikafirmat Revenge.

Õnnitluslaul katkeb niipea, kui sünnipäevalapse toa uks avatakse. Voodi on tühi ja aken praokil. Kutsutakse politsei ja alustatakse otsinguid. Eksnaise, isa ja võõrasema vahel valitsev vaen muutub järjest pinevamaks. Igaühele neist kolmest oleks kasulik 7-aastane Samuel jalust ära saada. Peagi ilmneb seegi, et nende lahkhelid on lahendamatud.

Puhkusereisilt naastes avastavad Iris ja Gabriel, et Laure, üks nende parimaid sõpru, on end nende kodus sisse seadnud. Laure paneb abielupaari külalislahkuse proovile, sest paistab, et tal pole vähimatki kavatsust lahkuda. Vastupidi, naine tunneb end sõprade majas aina kodusemalt ja kompab piire: magab Irise ja Gabrieli voodis, kannab sõbranna riideid ja korraldab köögikapid ringi.

Telefonikõne meeleheitel lapsepõlvesõbrannalt Katjalt sunnib Vegat naasma väikesesse Silverbro külla, kust ta kümne aasta eest lahkus. Lapsepõlves olid tüdrukud lahutamatud: Katja oma katkise lapsepõlve ja Vega surnud emast jäänud tühimikuga, kuid siis viis üks sünge sündmus tüdrukute teed lahku. Kui aga Vega Silverbrosse jõuab, on Katja jäljetult kadunud.

Washington Poe’l on üks lugu jutustada. Ja ta soovib, et sa kuulaksid. Sa saad teada, et alguses on röövlinnud. Varesed. Palju vareseid. Piisavalt, et mõrva sooritada …
Poe räägib mehest, kes seoti puu külge ja loobiti kividega surnuks; mehest, kes oli tätoveerinud oma kehale nii arusaamatu koodi, et isegi andekas analüütik Tilly Bradhaw pidi selle murdmiseks vaeva nägema. Ja lõpetuseks räägib ta halastustoolist ning sellest, miks inimesed on valmis end pigem ära tapma kui sellest rääkima.

Parasjagu kriminaaluurimisosakonna töölt kõrvaldatud Ryan näeb vaeva, et oma nime puhtaks pesta. Varsti aga on kaalul rohkemgi kui tema karjäär, sest salapärase sõõri mõjukad liikmed hakkavad surema. Keegi tahab, et Ryani nimi oleks koroneri nimekirjas järgmine ning et ellu jääda, peab ta paljastama inimeste sekka pugenud saatana enne, kui on hilja.

Maggie on leinast murtud ja teda vaevavad küsimused. Will ei saanud end tappa – tal oli nii palju, mille nimel elada. Kui Maggie mõistatuse tükke kokku hakkab panema, avastab ta, et Willi surm on seotud kellegagi tema minevikust. Kellegagi, kes on ta saarel sihikule võtnud ja valmis tegema mida iganes, et Maggie vaikima sundida.

See on jutustus mõrvast. Aga võib-olla pole see päris tõsi. Sest oma olemuselt on see armastuslugu, kas pole?
„Raev“ on meisterliku tempoga põnevusromaan eraklikust endisest filmitähest, kelle spontaanselt korraldatud reis Kreeka erasaarele lõpeb mõrvaga.

Stenträski lähedal soos tõuseb jaanipäevapidustuste ajal pinnale surnukeha. Arvatakse, et tegemist on Wiking Stormbergi uppunud abikaasaga, kes on lõpuks üles leitud. Kuid ilmsetel põhjustel teab Wiking, et asi pole nii. Soost leitud inimene osutub hoopis meheks, kelle surma asjaolude uurimisel põimuvad sajandi seifirööv, inimsuhted ja -saatused läbi aastakümnete ning Vene salaluure kulissidetagune niiditõmbamine.

Kriminaalpsühholoog Benedict Prince’i jaoks võiks Anna O äratamine olla murranguline. Uneeksperdina teab ta kõike inimteadvuse pimedaimatest soppidest, saladustest, mis varjul alateadvuses, ning tema näib olevat viimane lootus kurikuulsa „Uinuva kaunitari“ juhtumi lahendamiseks ja Anna äratamiseks, et tõde saaks lõpuks ilmsiks.
Asudes patsienti ravima, uurib ta Anna unenägusid ja mälestusi ning käib kohas, kust surnukehad leiti.

Raamatus pakutavad juhtumid on nelja raskusastmega: siin leiduba parajalt mõnusaid pähkleid nii alles alustavatele nuuskuritele kui ka pea võimatuna tunduvaid ajuragistamisi Sherlock Holmesi ja Hercule Poirot’ tõelistele mantlipärijatele. Illustratsioonide, salakirjade ja vihjetega varustatud „Mõrvik“ on vaimukas ja täis intriige ning äratab meis kõigis peituva uudishimuliku uurija.

Järgmisel hommikul pärast majaesitlust Brommas leiab kuueaastane Astrid oma isa surnuna. Majja sissetungimise jälgi ei avastata ning mõrvarelvaks on perele kuuluv kööginuga. Ainus viide, et mõrvaga võiks olla seotud mõni kõrvaline isik, on Astridi väide, et keegi võõras mees silitas öösel tema põske. Juhtumit asub uurima Emma Sköld lääni kriminaalpolitsei vägivaldsete juhtumite osakonnast.

Londoni Blackheathi elurajooni korterist leitakse julmalt tapetud noore naise surnukeha. Juhtumi kallal tööle asudes viivad niidid uurija Erika Fosteri podcast’ini, mille tarbeks korteri omanik Vicky Clarke päriselulisi krimilugusid uuris.

2023. aasta Rootsi parima kriminaalromaani nominent!
Kui hotellisviidist leitakse jõhkralt tapetud surnukeha, asuvad Daniel ja Hanna juhtunut uurima. Välja kooruvad hämarad minevikusündmused, mis on mõjutanud ka teiste elu peale Charlotte Wretlindi.

Hotelli koridorides keerlevad kuulujutud ja kahtlused ning peagi selgub, et kullasära all on varjul kõnts. Molly taipab, et võti mõistatuse lahtimuukimiseks on ainult temal. Kuid see tähendab, et tal tuleb mõtetes minna tagasi minevikku, meenutada vanaema ja kõike muud, mida ta on väga pikka aega hoidnud sügaval mälusoppides.

Kui komissar Brunetti keset ööd haiglasse vigastatud lastearsti juurde kutsutakse, leiab ta eest rohkem küsimusi kui vastuseid. Doktori korterisse sisenes öösel kolm karabinjeeri, kes tungisid talle kallale ja viisid kaasa tema pooleteistaastase lapsendatud poja.

Viis aastat pärast seda saatuslikku päeva, tüdruku kaheksandal sünnipäeval, saabub Kiera vanematele jahmatav videokassett: kaheksa-aastane Kiera, elus ja terve, mängib tundmatus magamistoas. Juhtumit aastaid uurinud ajakirjanik Miren Triggs rõõmustab, et lõpuks on olemas juhtlõng. Kuid midagi ei lahene ja kassette saadetakse aastate jooksul veel. Seitse aastat pärast esimest jõuab vanemateni märgilise sisuga salvestis: sama magamistuba, aga Kierat seal enam pole.

1990. aastal leiab Wiking Stormberg oma abikaasa Helena kirja. Naine on läinud murakaid korjama. Nende vastsündinud tütar Elin on emaga kaasas, poeg Markus aga vanaema juures. Õhtuks pole Helena koos Eliniga ikka veel tagasi tulnud. Elin leitakse elusalt Kallmyreni soo servalt, Helena on aga jäljetult kadunud. Ent ühel 2020. aasta suvepäeval saab Markus kurjakuulutava kirja, mille all on Helena nimi.

„Mõrva võti“ on esimene osa raamatusarjast, mille autoriks on Joona Linna lugudega maailmakuulsaks saanud abielupaar.  Eradetektiiv Julia Starki kontorisse ilmub meesterahvas, kes on eduka perefirma omanik. Ettevõtte aktsionäride üldkoosolekule järgnes õhtusöök pere Västernorrlandi mõisas. Hommikul leidis mees telefonist foto kinniseotud, verisest mehest, kellele oli kott pähe tõmmatud. Alkoholiuimas olnud mehele ei meenu, mis fotoga tegu, ning ta palub Starki detektiivibürool uurida, kas mõrva on ehk korda saatnud tema ise.

Esimest korda pärast kahe aasta tagust dramaatilist koostööd tunneb Mina, et peab mentalist Vincent Walderiga taas ühendust võtma. Nende suhe on seekord sama eriline – ja sama viljakas. Kuid kell tiksub, ja ohus on ühiskonna kõige kaitsetumad. Vincent ja Mina leiavad end vastakuti müstilise, kohutavate kavatsustega sektiga. Kas nad suudavad selle peatada, enne kui on liiga hilja?

Katie Shaw hoolitses alati oma noorema venna Chrisi eest – kuni päevani, mil jättis poisi ühel pärastlõunal üksi ja Chris langes metsiku kallaletungi ohvriks. Pärast seda pole kumbki neist enam endine.
Katie, kes on vahepeal ise emaks saanud, tõotab, et ei korda tehtud vigu. Hooletus maksis talle ühe perekonna ja ta ei lase sel ka teist hävitada.
Siis aga helistatakse politseist.

Uurija Thomas Andreasson on taas Sandhamnil, kuid peab idüllilise suve nautimise asemel tegelema keerulise juhtumiga. Naabersaarel Lökholmenil asuvast purjelaagrist on kadunud üks poiss, keda väidetavalt taga kiusati. Kas heitunud 11-aastane on põgenenud? Samal ajal luurab varjus kurjakuulutav tundmatu, kes jälgib iga sammu, mida noored teevad… 

Seersant Washington Poe võib oma sõbrad ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ja pöial jääb ikkagi üle.
Üks neist sõpradest on Estelle Doyle. Terava keelega patoloog on alati elu pahupoolega tegelenud, aga kas võib olla, et sedapuhku on ta tõesti liiga kaugele läinud? Naise isa on mõrvatud kahe lasuga pähe – juhtum paistab selge ja lihtne. Estelle’i kätel on märgid tulirelva kasutamisest ja värskel lumikattel maja ümber ainult tema jalajäljed. Vahistamisest alates on too lausunud vaid kolm sõna: „Öelge Washington Poe’le.”

Walesi mägedes filmitava tõsielusarja seitsmel võistlejal pole aimugi, kuhu nad tegelikult kandideerisid. Igaühel neist võõrastest on oma saladus. Kui keegi suudab mõne teise mängija tõe ära arvata, ei saadeta saladuse omanikku üksnes saatest välja – ta paljastatakse otse-eetris. Panused on kõrgemad, kui keegi neist oleks ettegi kujutanud, ja pääsu pole kuhugi.

Kui tõusulaine eradetektiiv Kate Marshalli merepõhja tirib ja naine vaid napi vedamise läbi surmast pääseb, tutvub ta haiglas taastudes vanema daami Jeaniga. Too räägib kohutava loo sellest, kuidas tema kolmeaastane lapselaps Charlie üksteist aastat tagasi Dartmoori rabas telgist kaduma läks.

Kriminaalpolitseinikul Emma Sköldil on vaba päev, ta on tulnud raja äärde maratonil osalevat õde ergutama. Rålambshovsparkeni lähedusest leitakse vee äärest elutu naine ja Emma asub tegutsema. Pole kahtlustki, et too naine hukkus vägivaldselt.  Kas mõrvar on keegi võistlejatest? Kui jah, siis millal võivad välja ilmuda järgmised ohvrid?

Kaunil kevadpäeval aitavad commissario Brunetti ja tema abiline Vianello viimase sõpra Marco Ribettit, kes on vahistatud mürgiste jäätmete vette heitmise vastase protesti ajal. Seejärel satuvad nad silmitsi mehe äia, Giovanni de Cali raevuga. De Cal, pahur klaasivabrikant, on kuuldavasti lasknud Murano baarides lendu vägivaldseid ähvardusi Ribetti suunas. 

Kui kohalikust metsast leitakse julmalt tapetud arsti surnukeha, avastab uurija Kim Stone ehmatusega, et tegemist on Gordon Cordelliga, kes on seotud tema eelmise juhtumiga, kui Stone uuris noore koolitüdruku surma. Gordonil oli küll kirju minevik, aga kes oleks tahtnud teda tappa?

Gemma Robinson ilmub Ellioti ellu nagu keeristorm. Nad abielluvad ja seavad end mehe kodus sisse. Kui Gemma küsib Elliotilt, kas tema vanemad võivad tulla paariks nädalaks nende juurde elama, on mees rõõmuga nõus.
Robinsonid saabuvad koos Gemma õe Chloega – salapärase noore naisega, kes keeldub rääkimast ega välju oma toast. Elliot hakkab kahtlustama, et Robinsonid varjavad midag

Õhtusöögilt sõbra juures satub komissar Maigret otse kuriteopaika. Mõrvatu on heast perekonnast noormees Antoine, kelle kireks oli käia magnetofoniga Pariisis ringi ja lindistada salaja inimeste hääli. Ühe tema salvestatud vestluse põhjal lahendab politsei kuriteo, millel pole aga Antoine´i surmaga seost. Ootamatult sekkub anonüümne kirjasaatja ja telefonihääl... 

Isabelle’i elu keerleb vaid poja leidmise ümber, kuigi ta teab, et ei saa seda teed igavesti jätkata. Lootuses leida mõni uus tunnistaja või juhtlõng, nõustub ta osalema tõestisündinud kuritegude taskuhäälingu salvestusel, kuid Isabelle’i häirib saatejuhi liigne huvi tema mineviku vastu. Mehe lakkamatud küsimused koos Isabelle’i unetusega toovad naises esile ebameeldivad mälestused lapsepõlvest, mis äratavad temas kahtlusi Masoni kadumisöö suhtes. See kõik paneb teda küsima, keda ta võib usaldada ... kas ka iseennast?

Maalilisele Sandhamni neemele kerkinud uhke häärber tähendab selle omanikule Carsten Jonssonile unistuse täitumist, tõendit, et ta on elus midagi saavutanud, omadega mäele jõudnud. Kuid kohalikele on see puhas õudusunenägu – riskikapitalistist uustulnuk ei austa kohalikke kombeid, krundipiire ega rannajoone looduslikku ilu. Lisaks on ta liiga rikas ja ennasttäis, et anonüümsetest minemaajamise katsetest välja teha. Ähvardused võtavad tõsisema pöörde, kui tema külalistemaja maha põleb ja selle rusudest leitakse söestunud laip.

Tere tulemast Chapel Crofti.
Reverend Jack Brooksi ja tema teismelise tütre Flo jaoks on see uus algus. Uus töökoht, uus kodu. Kuid tihedalt ühtehoidvas kogukonnas täis vana ebausku ja võõraste umbusaldamist tuleb ettevaatlikuks jääda.
Ent hetkel on Jackil palju pelutavamaid muresid.
Miks keegi talle ei öelnud, et eelmine vikaar tegi enesetapu? Miks painavad Flod nägemused põlenud tüdrukutest? Ja kes saadab neile ähvardavaid sõnumeid?
Vanad vaimud, kel on klaarimata arveid, ei leia kuidagi rahu. Ja Jack seisab nende teel ees …

Kui Grace Bernard saab teada, et ta miljardärist isa, keda ta pole elu sees näinud, hülgas ta sureva ema abipalved, tõotab Grace ema eest kätte maksta ja otsustab tappa kõik oma lähisugulased. Lugejatel on kohad esireas, kui Grace saadab oma pereliikmed üksteise järel teise ilma. Tulemuseks on ühteaegu õudne ja naljakas; teravmeelne, läbi musta huumori prisma pajatatud lugu jõukusest ja vaesusest, perekonnast ja üksildusest, armastusest … ja muidugi mõrvast.

Psühholoog ja kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab kutse FBI-lt. Teada-tuntud kurikaela naine on sattunud psühhiaatriahaiglasse ega saa abikaasa peatsele kohtuprotsessile tunnistajaks minna. Ilma naiseta vajuks süüdistus kokku, ent keda on politseil appi paluda, kui selle erakliiniku personal on sama ettearvamatu nagu patsiendid?
Viimases hädas pöördutakse Gregory poole, kel tuleb julgus kokku võtta, Buchanani haigla pelutavate müüride taha astuda ja tõde päevavalgele tuua. Kuid kas Gregory väljub sealt iseendana?

Jussi Adler-Olseni Q-osakonna krimisarja 9. raamat jahib sarimõrvarit koroonapiirangute ajal.
 
Kui südantlõhestav enesetapp toob päevavalgele vana, peaaegu unustuse hõlma vajunud juhtumi, paljastub kummaline laitmatult ajastatud surmajuhtumite jada, mida on seni peetud õnnetusteks või enesetappudeks.
Seistes silmitsi oma seni kõige raskema juhtumiga, mille uurimist takistavad COVID-19 piirangud ja isiklikud probleemid, tuleb Q-osakonnal leida süüdlane enne järgmise mõrva sooritamist, sest mõrvar ei ole oma tööd veel kaugeltki lõpetanud.
 

Kui kaugele oled nõus minema, et varjata oma kõige tumedamaid saladusi?
Kui teismeline Sadie Winters kooli katuselt alla hüppab, peetakse seda enesetapuks – probleemse tüdruku viimaseks, muserdavaks teoks. Kuid siis leitakse samast koolist surev poiss ning uurija Kim Stone’ile saab selgeks, et need ei ole lihtsalt traagilised õnnetusjuhtumid.
Kim hakkab koos oma meeskonnaga sünget saladuste võrku lahti harutama. Selle käigus selgub, et ühel õpetajatest võib olla võti, mille abil tõeni jõuda. Kuid enne, kui ta rääkida jõuab, leitakse ta surnult.

Seersant Washington Poe võitleb parasjagu kohtus selle eest, et teda ta armastatud lamburihütist välja ei tõstetaks, kui saabub kutse Carlisle’i nurgatagusesse lõbumajja, kus üks mees on pesapallikurikaga surnuks pekstud. Poe on segaduses – tema jahib sarimõrvareid, siin aga paistab sulaselge, et mõrva on toime pannud sutenöör. Kuid isikud, kes end paljastada ei soovi, nõuavad isiklikult just Poe’d juhtumit uurima.
Kui Poe ja sotsiaalselt saamatu programmeerija Tilly asjasse süvenevad, seisavad nad silmitsi kummalise vastuoluga: kuigi ohvrit on prestiižse ametiposti jaoks hoolega kontrollitud, ei ole tema tausta võimalik tõestada. Miks on mõrvapaika jäetud kujuke? Ja miks otsustas üks uurimisrühma liige selle ära varastada? Ja kuidas on mõrv seotud kolm aastat tagasi toimunud meisterliku panka sissemurdmisega, mille käigus midagi ei varastatud …

Tuntud tööstusmagnaat Eliel Zetterborg leitakse jõhkralt tapetuna oma Helsingi kesklinna kodust. Sissemurdmisest ei ole jälgegi ja ainsaks juhtlõngaks on raamatukogutoa lauale kuhjatud pusletükid. Zetterborgi juhitud ettevõte on kõigest mõne päeva eest teatanud tuhandeid töötajaid puudutavast koondamisest.

Jessica Niemi Helsingi politsei raskete kuritegude üksusest on otsustanud end mõneks ajaks töölt vabaks võtta, et uurida omal käel kummalist surmajuhtumit, mis näib olevat mingil müstilisel moel seotud tema endaga. Aga kui Zetterborgi mõrvaga seoses tuleb päevavalgele üha uusi koletuslikke üksikasju, ei suuda ta eemale jääda ja naaseb tööpostile.

Amelie on raskuste kiuste elus alati hakkama saanud: ta jäi varakult orvuks, kaotades lapsena ema ja hiljem isa, ning tuli toime alaealisena ihuüksinda Londonis elades. Ta on oma eluga järje peale jõudmas, kui ta kistakse glamuurse elustiili pöörisesse ning ta abiellub karismaatilise miljardäri Ned Hawthorpe’iga.
Ent ühel päeval vangistatakse ta kottpimedasse ruumi. Ameliel pole aimugi, kus ta on või miks on ta siia toodud. Kes on ta salapärased vangistajad? Ja miks tunneb ta end peagi siin, pimedas ja üksinda, turvalisemalt, kui ta tundis end oma abikaasa Nedi seltsis?

Komissar Maigret kutsutakse uurima Antwerpeni teemandikaupmehe salapärast mõrva. Kuigi peamise kahtlusaluse Carl Anderseni ülekuulamine kestab kaheksateist tundi, kinnitab too järjekindlalt oma süütust. Miks siis leiti tema garaažist teemandikaupmehe surnukeha?

Peainspektor Ryan usub, et on oma rahutu mineviku seljataha jätnud. Aga suvise pööripäeva varastel tundidel leitakse Sycamore Gapis iidse roomlaste ehitatud kaitsemüüri seest noore naise luud. Surnukeha on kümme aastat peidus olnud ja Ryani ülesanne on naise minevik jupphaaval kokku panna.

Tuntud näitleja kaotab spaahotelli pesuruumis meelemärkuse ning päev hiljem leitakse toast number 327 surnud vanapaar. Kumbki intsident ei näi olevat enam kui õnnetus. Kuid hotellijuhti ja tegevdirektorit vaevavad kahtlused. Õige pea leitakse veel üks hukkunu, kes lamab soojas välibasseinis. Enam ei saa eitada, et surmad võivad olla omavahel seotud. Nacka politsei kriminaalosakonna töötaja Emma Sköld asub juhtiva inspektorina asjaolusid uurima ning avastab peagi, et see ei ole tavaline juhtum. Sofie Sarenbrant on Rootsi üks armastatumaid ja edukamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud 15 keelde ning müüdud üle 5 miljoni eksemplari. Ta pälvis Rootsi aasta krimikirjaniku auhinna nii 2019. kui ka 2020. aastal. Käesolev raamat on kriminalist Emma Sköldi menuka sarja esimene osa.

Milliseid tegusid võib õigustada Jumala nimel?
On koolivaheaeg, kui Åre lähedalt leitakse vägivallatunnustega surnukeha. Keegi ei tea, et ohvril oleks vaenlasi, ja Åre politsei on nõutu.

„Ma mäletan, et ta rääkis sageli ämblikest, keda vangistuses jälgis ...Väikestest nähtamatutest küttidest, kes halvavad oma saagi, punuvad nende ümber kookoni, nõelavad neisse mürki ja lagundavad nad.”
- - -
Kolme aasta eest sai Saga Bauer ähvardava sõnumiga postkaardi. Selles mainiti püstolit ja üheksat valget kuuli, millest üks oli määratud uurija Joona Linnale. Anonüümse saatja sõnul on Saga ainus, kes Joona päästa saab. Aeg möödus, ähvardus tuhmus. Kuni jõudis kätte see päev.