PK

Seal sa siis seisad. Ja näed terrassil üht meest – meest, kelle tunneksid ära une pealt. Nüüd paistab ta vanemana, aga see on igal juhul tema. Kuid see ei ole võimalik, sest ta on juba üle kahe aasta surnud olnud. Sa tead seda surmkindlalt. Sest just sina tapsid ta.

Ajalehes nimetatakse hukkunud naist „Ohver number 2117“ – ta on 2117. ohver, kes on sel aastal elu Vahemerre jätnud. Aga kolmele inimesele tähendab ta palju enamat ja naise surm vallandab sündmuste ahela, mis viib Q-osakonna väga ohtliku ja ülimalt isikliku juhtumi keskele.

Kui commissario Brunetti sündmuskohale jõuab, on tal raske taibata, miks peaks keegi tapma illegaalse sisserändaja: sellistel on ju vähe raha ja pea olematud sotsiaalsed sidemed. Nii tundubki esmapilgul mõrva ilmne põhjus olevat omavaheline arveteklaarimine. Kui aga Brunetti asub juhtumit uurima ja sukeldub talle senini tundmatusse Veneetsia põrandaalusesse maailma, avastab ta, et immigrantide kogukonnas on kaalul terved varandused...

Anatoli Nekrassov on eesti lugejatele hästi tuntud raamatutega „Elavad mõtted“, „Lätted“ ja „Perekond – tarkuse algus“. Raamatus „Emaarmastus“ esitab ta uuelaadse nägemuse ema ja lapse suhetest, ema armastusest lapse vastu. Kas emaks saades peab naine kiinduma üksnes lapsesse ning minetama oma rolli naisena?

Anatoli Nekrassov on tänapäeva kultusautoriks kujunenud psühholoog ja esoteerik. Käesolevas raamatus käsitletakse füüsilisi, psüühilisi ja energeetilisi probleeme, tervist ja üksildust, perekonnasuhteid, armastuskolmnurka ja suhteid ühiskonnas.

Kuidas me ka armastuse kolmnurkadesse ei suhtuks, on need ometi osa meie elust, suhtelisuse ookeanist, kus me elame. Me kardame eksida, purustada oma ja võõrast saatust, tahame kaitsta perekonda võõra „sissetungi“ eest. Tahame, kuid sageli see meil ei õnnestu...

Inglismaale Cumbriasse on siginenud sarimõrvar, kes jätab ohvritelt eemaldatud kehaosi rahvarohketesse kohtadesse, kõigi silme alla, ja igas sündmuspaigas on üks ja sama veider sõnum: #MLV6.
Asja kutsutakse uurima Washington Poe ja Tilly Bradshaw, kes esiotsa satuvad suurde segadusse.

Ühtäkki saab Kara aga saladusliku postkaardi koos lennupiletiga New Yorki. Algab seiklusrohke reis, mille käigus õpib Kara paremini tundma iseennast, oma elu ja seda, mida ta elult ootab – ja võib-olla leiab ta sel teekonnal ka armastuse.

Rebecca Neumanneri abielu on karile jooksmas, sest ta soov emaks saada on muutunud kinnisideeks. Kuid siis saabuvad uudised ta võõraks jäänud perekonnalt Rhodoselt.  Kutsutud tagasi imekaunile Kreeka saarele, kus asub ta sünnikodu, taipab Rebecca, kui vähe ta teab oma vanaemast, kellest ta juba kümmekond aastat on eemale hoidnud. Rebecca lapsepõlves ei rääkinud Bubba kunagi natsi okupatsioonist, aga alati ringles selle kohta kuulujutte.

See pidanuks olema täiuslik kokkutulek: kuus ülikoolisõpra on pärast kahtekümmet aastat jälle koos. Peoperenaine Ali elab viimaks ometi elu, millest ta on unistanud, tal on karjäär, mille üle uhkust tunda, ja imeline perekond ülikooliaegse kallimaga, kellest on saanud tema abikaasa. Aga kokkutulekuööl tuleb tema parim sõbranna lagedale sedavõrd šokeeriva süüdistusega, et mitte miski pole enam kunagi endine.

„Surnud postkast“ on spioonimaailmas peidik, kuhu jäetakse sõnum, mille käest kätte andmine oleks liiga riskantne. Raamat viib meid otse „surnud postkastide“ keskele 1990-ndate Eesti võitlustandril, kus segunevad Venemaa, Rootsi ning mitmete teiste riikide luurehuvid ning organiseeritud kuritegevus. Loole lisab hoogu ja vürtsi peategelase elukaaslase saladuslik kadumine ning sellest tingitud eluohtlikud sekeldused.

Salapärane mõrvalugu, millesse on pikitud ka veidi romantikat ja huumorit, leiab aset Inglismaal, imekaunil Northumbria rannikul asuval Lindisfarne’i saarel, mille ainus ühendus mandriga on tõusude ajal lainete alla mattuv teetamm.

„Luupainaja allee” on William Lindsay Greshami 1946. aastal ilmunud romaan, mis uurib meelelahutusmaailma kõige sügavamat põhjakihti ning selle asukaid. See on pime ja varjuline karnevalimaailm, mis on täis sahkerdajaid, kavaldajaid ja manipuleerivaid saatuslikke naisi.

Toateenija Molly Gray on maailmas ihuüksi ja harjunud olema tühine. Ta töötab luksuslikus Regency Grandi hotellis, klopib padjad kohevaks, pühib ära mustuse, tolmu ja külastajate saladused ning oskab olla nähtamatu. Ta on pelgalt toateenija – miks peaks keegi teda märkama?

Ühel talveõhtul leitakse tapetuna noor prostituut ja samal õhtul jäetakse politseijaoskonna juurde mõnekuune beebi. Kui tapetakse veel mitu prostituuti, iga järgmine mõrv verisem kui eelmine, taipavad uurija Kim Stone ja tema tiim, et esimene mõrv polnud juhus, vaid tegemist on sarimõrvariga.

Kate Marshalli detektiivibüroo saab hoo sisse, kui Kate ja tema partner Tristan palgatakse uurima kümnenditagust pealtnäha unustatud juhtumit.
Kaheteistkümne aasta eest paljastas sihikindel noor ajakirjanik Joanna Duncan poliitilise skandaali ja kadus pärast seda jäljetult. Toimik on suletud, kuid Joanna ema keeldub lahti laskmast.

„Kurjuse võrgus“ on psühholoogiline triller süngetest saladustest ja võigastest tegudest, milleni ollakse valmis nende varjamise nimel minema. Kiire tegevustikuga põnevik hoiab lugejat kuni lõpuni oma lõa otsas.

„Raevukas lesk“ on vaimukas ja südamlik lugu ühiskonnas valitsevatest stereotüüpidest, sõprusest ja armastusest. Huumori ja soojusega uurib autor „vanainimeste“ kohta maailmas: mida tähendab olla elujõuline ja vaba üle 70-aastane ühiskonnas, kus gallupite viimane vanuserühm on 61-65 aastat?

IDÜLLILIST ÅRE SUUSAKÜLA TABAB VAPUSTUS, kui vahetult enne talvehooaja algust leitakse suusatõstukite juurest noore tütarlapse poolpaljas surnukeha. Laip on läbi külmunud ja mitmed asjaolud viitavad tapmisele. 

On jaanuar ja Fjällbacka on külma haardes. Üks poolpaljas tüdruk jõuab ekseldes läbi lumise metsa maanteele. Ei kusagilt ilmuv auto ei jõua õigel hetkel kõrvale pöörata…

„Meenutused” on isiklik raamat täis avameelseid lugusid ja läbi raskuste saadud teadmisi.  Sinéad O’Connori hääl ning kaubamärgiks kujunenud kiilaks aetud pea tegid ta kuulsaks juba 21-aastaselt. Tema versioon Prince’i loost „Nothing Compares 2 U” muutis ta superstaariks.

Esimene metakognitiivse teraapia – uue ja murrangulise depressiooni ravimeetodi – teemaline raamat annab juhtnööre, kirjeldab konkreetseid juhtumeid ning pakub teraapiakabinetis kasutatud harjutusi ja näpunäiteid. Doktor Pia Callesen näitab meile, et depressioon ei ole möödapääsmatu haigus, vaid miski, mida me saame õppida ohjeldama ja ära hoidma, elades rohkem ja mõeldes vähem.

Nüüdsama juhtumi lahendanud ja Iirimaalt naasnud psühholoogist kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab Prantsuse politseilt kutse, millest pole võimalik keelduda. Käes on Pariisi moenädal ja surema hakkab maailma kauneimaid naisi. Kaunitaride nägu rünnatakse terariistaga ja ajakirjandus tõuseb tagajalgadele.
Ühel ohvril õnnestub eluga pääseda, aga ta on nii traumeeritud, et ei saa rääkida. Olulise tunnistaja abita jäänud politsei on jõuetu.

„Mõtlemine muudab elu: uus psühhoküberneetika“ on klassikaline eneseabiraamat, mida on müüdud üle 30 miljoni eksemplari ja mille tõhusust on kinnitanud lugejad üle kogu maailma.

Auhinnatud ajakirjanikku Johann Harit painas lahendamata müsteerium. Miks olid depressioon ja ärevus aastatega üha levinumaks mureks muutunud. Küsimusel leidus ka isiklik põhjus: Hari oli nende küüsis vaevelnud teismeliseeast saati. Arsti pakutud lahendused tõid küll ajutist leevendust, kuid sügav hingeline valu ei kadunud.