Kõik raamatud

A.H.Tammsaare romaan ilmus esmakordselt 1935. aastal ja pälvis kohe elavat vastukaja. Vaikiva ajastu normidest kõrvale kaldudes, kohati äärmiselt kriitiline romaan on eesti psühholoogilise realismi meistriteos.

Kahe ja poole tuhande aasta ajalukku mahub sõjavõite ja lüüasaamisi, religioosseid ilmutusi ja intellektuaalseid vastasseise, sotsiaalseid ja poliitilisi revolutsioone, mõrvu ja vandenõusid

1949. aastal ilmunud esimesele ingliskeelsele “Vestlus Sitsiilias” tõlkele kirjutas eessõna Ernest Hemingway, kes imetles Vittorini võimet “tuua endaga vihm, kui maa on kuiv ja just vihm on see, mida sa vajad”.

21-aastane üliõpilasneiu hoolealuseks saab nelja-aastane Grayer Addison X, kelle vanemad kuuluvad Manhattani kõrgseltskonda. Õige pea avastab Nanny aga, et elu Park Avenue luksuskorteris ei ole sugugi roosiline.

Kohaliku veski sulgemine sundis Ainielle elanikke suunduma teistesse küladesse ja linnadesse. Ainielle külla on jäänud vaid Andrés ja Sabina. Siis kaob mehe kõrvalt ka Sabina ja talle jääb vaid tema truu koer, kes aitab tal kanda mineviku talumatut koormat.

Lagunenud majas Kanchenjunga mäe jalamil Himaalajas elab eraklik ja kibestunud kohtunik, kelle ainsaks sooviks on tõmbuda eemale maailmast, mida ta peab liiga kärarikkaks ja segaseks. Ühel päeval ilmub tema uksele orvuks jäänud tütretütar Sai. Tüdruku eest hakkab hoolt kandma kohtuniku kokk, kelle mõtted on aga enamjaolt oma poja Biju juures – too üritab oma kohta leida „õnnemaal“ New Yorgis

On 1806. aasta, praktilise võlukunsti unustusehõlma langemisest Inglismaal on möödas sajandeid. Kuid maagia kuulsusrikka ajaloo õpetlased avastavad, et üks võlur on siiski jäänud – eraklik härra Norrell, kelle võimed tekitavad elevust kogu maal.

Arvi Siig on tähelepanuväärne luuletaja. Tema esikkogu ilmus esimeses „Noorte autorite” kassetis 1962. aastal ning sellest ajast alates on ta eesti luulet ilmestanud omanäoliste tekstidega, mille kõige iseloomulikum tunnus on eriline lembus linnatemaatika suhtes.

Raamatu autorid on kümme aasta jooksul uurinud tippjuhte ning leidnud neli omadust, mis teevad juhist liidri, kellele inimesed soovivad ise järgneda.

Philip Kotleri nimi ei vaja majandus- ja ärijuhtimise alase haridusega inimesele pikka tutvustust. Seda kuuleb hiljemalt turunduse sissejuhatava kursuse esimeses loengus. Kotleri õpik „Marketing Management“ on turunduse peamiseks õppevahendiks olnud juba peaaegu 30 aastat.

. Iga lugu selles raamatus on ühe inimese illusioonidest, ootustest, armastusest, pettumistest. Nõelterava pilguga tungib autor tegelaste hingeellu, paljastades kahtlusi, võitlusi ja traagikat, inimeste püüdu olla õnnelik ja teha oma elust midagi rohkemat, kui see seni oli.

Patrick Frenchi raamat “Tiibet, Tiibet” on osalt mälestuste-, osalt reisi- ja osalt ajalooraamat, mis kummutab üldlevinud väljamõeldisi ja avab ühe kultuuri ellujäämise eest peetava võitluse taga peituvat tõde.

Sánchez Piñoli romaan kõneleb inimhinge üksildusest ning inimese võimest oma hirmudele vastu astuda ja neist üle saada. Hirmu võibki pidada romaani üheks peategelaseks, see on pidevalt kohal ning paneb tegevuse liikuma.

Raamatu sisu on sageli šokeeriv. Selles on ühiskonna tähelepanu endale tõmmanud ärimehe eluloo vähetuntud üksikasju ja tema sensatsioonilisi avameelitsemisi vangla müüride tagant. Rekonstruktsiooni ja analüüsi külma loogikasse põimuvad autori kodanikuvalu- ja raevupursked.

Pulitzeri ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat John Steinbeck (1902–1968) on saanud tuntuks sotsiaalse temaatikaga romaanidega, millest kõige kuulsamaks peetakse 1939. aastal ilmunud “Vihakobaraid”. Romaanis “Me tusameele talv” pöördub Steinbeck tagasi oma varasemate romaanide sotsiaalsete teemade juurde.

“Liblikapüüdja” räägib seltsimatust mehest-liblikapüüdjast, kes röövib kunstitudengist neiu ja hakkab teda oma üksildases maamajas kinni hoidma kui oma kollektsiooni kõige kaunimat, haruldasemat eksemplari.

See ei ole romaan. Ega ka jutustus. See on lugu. Mis algab noormehega, kes sõidab läbi pool maailma, ja lõpeb ühel tuulisel päeval järvega, mis on siinsamas. Mehe nimi on Hervé Joncour. Järve nime pole teada.

„Ja päike tõuseb” on Hemingway esikromaan, mis ilmus 1926. aastal. Romaan on pilguheit niinimetatud „kadunud generatsioonile”, mis kannatab Esimese Maailmasõja armide all.

Bartimaeuse triloogia erakordne viimane raamat ühendab endas erinevaid sajandeid ja viib lugejad seni tundmatutesse maailmadesse. Bartimaeuse, Nathanieli ja Kitty saatused ühinevad veel viimast korda.

Nagu alati, kogunevad Imardini võlurid selgi aastal, et linn kerjustest ja pööblist puhastada. Kaitsva võlukilbi taga ei karda nad hulguseid ega kurikaelu, kes neid vihkavad. Kuni üks raevunud tüdruk, vaevu lapseeast väljas, viskab nende poole kivi… ja see kaitsvast võlukilbist läbi tungib.

Pegasuse esmakatsetus avaldada raamatuna bloginduses ja ajalehes varem ilmunud lugu. Soodne hind peaks muutma raamatu ahvatlevaks kõigile „rannalugejatele”.

“Sume on öö” ei ole ei esimene ega viimane teos maailmakirjanduse ajaloos, millele hinnangu andmisega on eksitud. Üks esimesi seda mõistma oli Ernest Hemingway. Juba 1935. aastal kirjutas ta oma “Kummaline on see, et tema “Sume on öö” muutub tagasivaates ikka paremaks ja paremaks.”

Armin Kõomäe teine jutukogu sisaldab kümmet juttu. Võrreldes esikkogu "Amatööriga" on autori stiil läinud veel naturalistlikumaks ja julgemaks, tegelaskujud on värvikad ja sündmuspaigad konkreetsed, tegevustik kohati õõvastav, kuid samas jätkuvalt kaasahaarav.

U. A. on minu lemmikluuletaja.
Ta on väga hea luuletaja.
Tema luuletused on palju paremad
kui näiteks J. V. omad
ja sootuks paremad kui V. L. omad.
Ta on ka inimesena väga kena ja tark.
Kõik, mida ta kirjutab, on väga eluline.

Kas legendid ja pärimused lemuurlaste kuulsate kullast plaatide kohta, kus olevat üles tähendatud nn tõesed teadmised, on tõde? Kas neid plaate on võimalik lugeda ja kas seeläbi avaneksid inimestele lemuurlaste suured teadmised, mis võiksid meie elu muuta?