Väliskirjandus

Kolm sõpra leiavad ühiselt, et nad on ületöötanud ning vajavad hädasti puhkust. See otsustatakse veeta mööda jõge kulgedes. Plaani pidades tundub kõik hea............

Camilla Läckbergi menuromaani „Kuldne puur“ järg on teie ees – laetud kättemaksudraama täis reetmisi, leppimist ja üllatavat avastust, et naiste võimetel ei ole piire… Ent seda vaid juhul, kui nad suudavad vana vaenu maha matta, et ühise eesmärgi nimel jõud ühendada.

Edie tunneb kergendust, kui tema ämm Anna DeLuca sureb. Ta süüdistab Annat õnnetuses, mis hävitas tema perekonna. Ämma testament sunnib aga Ediet sõitma Sitsiiliasse, päranduseks jäetud villasse mere ääres. Kas ämm püüab neid isegi hauast endise abikaasa Joe´ga uuesti kokku viia? Edie ei kavatse sel juhtuda lasta!  

„Tappa laulurästast“ põhjustas sensatsiooni 1960-ndate raamatumaailmas ning pälvis tänu intrigeerivale süžeele ja võimsale sõnumile kiirelt ülemaailmse tunnustuse.

Jaanuarikuu hommikul kolib üks pere äsja ostetud majja Londoni äärelinnas. Selles pole midagi veidrat. Peale selle, et see maja on sinu oma ja sa pole seda neile müünud.

Käes on Livia neljakümnes sünnipäev ja unelmate pidu, millega ta ihkab korvata omal ajal ära jäänud pulmapidu. Kohal on kõik talle kallid inimesed peale välismaal õppiva tütre Marnie. Aga kuigi Livia armastab Marniet väga, on tal salamisi hea meel, et tütar tulla ei saa.

Pole saladus, et „Väikesed naised” põhineb kirjaniku enda lapsepõlvel. Sel ajal, kui tema vabamõtlejast isa käis läbi mitme silmapaistva meeskirjanikuga, elatas Louisa ennast ja oma õdesid ise, tehes „naiste töid“, nagu õmblemine, pesupesemine ja koduteenijannana töötamine.

Lucas Ray suureks hämmastuseks ilmub mahajäetud hoonest välja imearmas kutsikas, kelle silmis on inimese tähelepanu kõige imelisem asi maailmas. Noormees võtab koera koju kaasa, olgugi et korteris, kus ta oma emaga elab, ei ole loomapidamine lubatud.

Rootsi peaministri Olof Palme mõrv 1986. aastal on tänaseni lahendamata. Kui endine diplomaat, ärimees, ajakirjanik ja kirjanik Jan Stocklassa seda omal käel uurima asus, viisid jäljed ta Rootsi ühe kõige kuulsama krimikirjaniku Stieg Larssoni arhiivini, mis oli pärast Larssoni surma seisnud kümme aastat unustusehõlmas.

Seekordne on Ameerika kirjaniku Audrey Carlani ülemaailmse menusarja „Kalendritüdruk“ neljas raamat.

Reed Royalil on tuline temperament ja kiired rusikad. Aga tema harjumus vastata igale takistusele vägivallaga on talle lõpuks häda kaela toonud. Kui ta tahab ennast ja armastatud tüdrukut päästa, tuleb tal oma keerulisest minevikust ja rikutud mainest üle olla.

Maikuu viib isepäise eskorttüdruku Mia Saundersi tema unistuse paika, Hawaii saarestikku, kus ta tööülesanne on olla ujumisriiete modell. Kuu aega eksootilisel Oahu saarel, kuhu seekord saab Mia kaasa võtta ka oma parima sõbranna ja õe.

1950. aastate keskel kirjutatud „Mine, pane vahimees välja” on Harper Lee unustamatu romaan tarkusest, inimlikkusest, kirest ja mõistvusest – sügavalt haarav kunstiteos, mis pajatab teisest ajast, olles ühtaegu imeliselt tähendusrikas ka meile.

Kui kaugele on valmis minema vanemad oma lapse kaitseks, kes on teinud midagi, mida ei saa õigustada – midagi, mis hävitab tema elu ja võib saata ta mitmeks aastaks vanglasse? Kaugele, on vastus.

Järg rahvusvahelisele menukile "Koera elu mõte". Nüüd saavad filmisõbrad nautida ka „Koera teekonna“ suurt ekraniseeringut.

Nende kaante vahel jutustab Garrard meisterlikult oma loo. Mõnikord on ta lugu südantlõhestav, mõnikord võidukas, jätmata hetkekski lugejat külmaks. „Kustutatud poiss“ on testament armastusele, mis suudab kõige kiuste ellu jääda.

Rosa Larkini elu Londonis pole just kiita ja kui ta saab üllatuslikult pärandi – aastaid tühjana seisnud poekese mereäärses Devoni külas –, on tema esimene mõte pood maha müüa ja katsuda oma elu rööpasse saada. Aga selgub, et poe müümine pole sugugi lihtne.

Tom Sherbourne on Lääne-Austraalia ranniku lähistel Janus Rocki saare majakavaht. Kui laine toob kaldale sõudepaadi, milles on väike tüdruk, otsustab Tom koos oma noore abikaasaga lapse üles kasvatada. See otsus raputab aga aastate pärast paljude elusid.

Jack London (1876 – 1916) oli ameerika silmapaistev kirjanik ja ajakirjanik, kes sai kuulsaks just nimelt jutustusega „Ürgne kutse“, mis nägi ilmavalgust 1903. a. Ka tema hilisemate teoste taustaks on inimeste suhted loomade ja loodusega, mille kohta omandas ta kogemused Alaska kullakaevanduses.

„TÄNA ÖÖSEL SA SURED“ on armastatud Rootsi krimiautori Viveca Steni Sandhamni-sarja neljas romaan, mis räägib kättemaksust, tagakiusamisest ja hingehaavadest, mis jätavad jälje kogu eluks.

Mõnusast kodusest elust kiivalt kinni hoidev Bilbo Baggins käib harva kaugemal oma sahvrist või keldrist, kuni tema uksele koputab võlur Gandalf koos kamba päkapikkudega. Sealt algab meeletu seiklus, mis viib teda kokku suure ja ohtliku lohe Smaugi ning teiste hirmutavate olenditega.

Charles Dickensi ühe tuntuima romaani tegevustik viib lugejad 1830. aastate Inglismaale, kus orvuna sündinud ja vaestemajas kasvanud Oliver Twist müüakse surnumatjale abiliseks. Salapärase päritoluga poiss põgeneb aga Londonisse paremat elu otsima ning satub seal taskuvaraste jõugu liikmeks.

Raamat, mis viib meid läbi tänapäeva Ameerika kummitusliku odüsseia. Romaan, milles põimuvad unustamatult eredad tegelaskujud ja närvesööv pinge, on imekaunis, sõltuvust tekitav kirjanduslik triumf.

kolmas ja ühtlasi viimane osa Inglise kirjaniku Helen Pollardi ülimenukas sarjas, mis pakub hea ajaviitekirjanduse austajale täpselt parajas koguses äratundmist ja kaasaelamist, huumorit, helgust ja meeleliigutust, taustaks idülliline Lõuna-Prantsusmaa miljöö.

Selle asemel et jahtida härra Õiget, naudib noor ja edukas sisekujundaja London Kelley juhusuhteid. Viimased neli aastat on talle sellest piisanud ja nii see peabki jääma.

„Ingel langeb“ on Carlani uue, kolmeosalise sarja avaraamat, kus „Kalendritüdrukule“ omaselt lõõmavad kired ja sulavad südamed.

Kui kunstnik Louis Frost palub Irist endale modelliks, nõustub neiu tingimusel, et noormees õpetab talle maalimist. Ühtäkki hakkab Irise maailm avarduma, sellest saab paik, mis on tulvil kunsti ja armastust.

Jätnud eskorttüdruku elu seljataha, valmistub Mia Saunders helgeks tulevikuks oma unistuste mehega, kellega ristus tema tee sellelsamal peadpööritaval aastapikkusel seiklusel. Mia on õnne tipul, kuid endiselt on lahendamata küsimusi, lahtirääkimata suhteid ja inimesi, kellega kohtumist ta paremal juhul väldiks.

Viiekümnendate künnisele jõudnud Kate peab maadlema nii oma teismeliste laste, eakate vanemate kui ka enda taaskehtestamisega tööturul. Iga lehekülg pakub lugejale mõnusat äratundmist, toob näole muige ja viib mõttele, et meis kõigis on olemas killuke Kate Reddyt.

Vabadusel on hind ja Mia jaoks pole see veel kunagi nii kõrge olnud. Kui eskorttüdruku Mia Saundersini jõuavad uudised tema haiglavoodis lebava isa tervise järsust halvenemisest, tormab neiu tagasi koju Las Vegasesse.
Käesolev on sarja viies raamat.

Saabudes kaunisse Prantsuse külalismajja, mõtleb Emmy Jamieson üksnes sellele, kuidas veeta kaks mõnusat nädalat koos Nathaniga. Nende suhe vajab pisut turgutust ja Emmy on veendunud, et just sellist puhkust neil tarvis ongi.

Millega oleksid sina valmis armastuse nimel riskima? Auburn Reed on otsustanud oma segipaisatud elu uuesti üles ehitada ega tohi endale lubada mitte ühtki eksimust. Ent kui ta tööotsingul ühte Dallase kunstiateljeesse siseneb, ei oska ta uneski näha, et ateljee salapärane omanik, kunstnik Owen Gentry ta jalust niidab.

Jaanuar 1946. Kirjanik Juliet Ashton otsib II maailmasõja painetest taastuvas Londonis teemat oma järgmise raamatu jaoks. Ta ei oskaks uneski arvata, et leiab selle tänu kirjale, mille saadab mees, kes elab Suurbritanniale kuuluval Guernsey saarel.

Võluv ja isepäine Mia Saunders jätkab tööd Exquisite Escortsi ridades, pakkudes hirmkallist eskortteenust meestele, kes eri põhjustel üheks kuuks tema seltsi vajavad – kõik selleks, et päästa võlgadest haiglavoodis lebav isa.

Mia Saunders on ots otsaga kokku tulev näitlejahakatis, kes alles hakkab jalgu alla saama. Ühel päeval helistatakse talle, et isa on haiglas – pikaaegsete hasartmänguvõlgade tõttu läbi pekstud … ja seda on teinud ei keegi muu kui Mia endine kallim Blaine.

See raamat on austusavaldus maailmakuulsale Antoine de Saint-Exupéry teosele „Väike prints“. Raamat tuletab meelde väärtusi, mida ei tohiks eales unustada: ligimesearmastust, vendlust, haridust, perekonda – arenenud ühiskonna tugisambaid.

Lõbus lugu "Kolm meest paadis (koerast rääkimata)" nõudis järge ja nii nägigi aastal 1900 ilmavalgust „Kolm meest uitamas”, mis jutustab lõbusast jalgrattamatkast läbi Saksamaa metsade.

Kolledžisse astumiseks kodust tuhandete miilide kaugusele pagemine on Avery Morgansteni ainus võimalus vabaneda painest, mida siiani tekitab üks viie aasta tagune saatuslik pidu – õhtu, mis muutis ta elu jäädavalt.

W. Bruce Cameroni raamat „Koera teekond” on järg New York Timesi ja USA Today menukile „Koera elu mõte”, mille põhjal valminud film linastus 2017. aastal ka Eesti kinodes.

Inimesed arvavad, et teavad täpselt, milline on Camille Logan: ilus ärahellitatud neiu, kes elab pillavalt oma jõuka isa rahakoti toel. Ent Camille on võtnud nõuks olla sõltumatu.

Mida teha olukorras, kus naise huvi seksi vastu pole veel kadunud, aga tema elatanud abikaasa sulgeb voodielu peatüki. Nii juhtubki, et peategelane avaldab internetis seksiotsimise kuulutuse, mis pöörab tema elu pea peale.

Ma leban Jani patjade najal voodis, kus olen tundnud sellist rõõmu, mille olemasolu ma poleks osanud arvatagi. Minu südant on haaranud erutus. Ma tean, et jätan oma mehe maha ja tulen Jani juurde, tean seda juba nädalaid. Tegelikult teadsin ma seda hetkest, mil Jan meie majja astus.

Ebatavaliselt kaunis Rachel saabub Philip Ashley uhkesse Cornwalli mõisa. Ehkki Philip kahtlustab, et äsjane lesk Rachel võib olla põhjustanud tema armastatud nõo Ambrose’i surma ja näeb naises esiti enda vaenlast, on mees peagi Rachelist üdini lummatud.

Lily elu ei ole kunagi kerge olnud, aga see pole teda iial takistanud unistuste poole pürgimast. Kui tema ja võluva neurokirurgi Ryle Kincaidi vahel säde lahvatab, tundub kõik korraga liiga hea, et tõsi olla.

Raamat paneb lugeja mõtlema looduse imekspandavate himude, tsivilisatsiooni rabeda pealispinna ja skandaalsete saladuste üle, mida võib leida ka pealtnäha kõige süütumates suguvõsades.

Šotimaa põhjatipus, Wicki politseijaoskonnas seisis pikka aega aknalaual üks kriibitud pudel. Kui kiri antakse üle politseikomissar Carl Mørckile, arvab ta esialgu, et tegemist on rumala poisikesetembuga. Aga kui ta suudab koos oma süürlasest abilise Assadiga tuhmunud teksti paremini dešifreerida, mõistavad nad, et kirja näol on tegemist viimase elumärgiga kahest 1990ndatel röövitud poisist.

Pärast Kalona ja langenud ülempreestrinna Nefereti Tulsast pagendamist võiksid Zoey ja tema sõbrad ometi kord puhkust saada. Aga kui Zoey ja tema kuum sõdalane Stark toibuvad surmaohust ning vastmärgitud pingutavad, et Nefereti hirmuvalitsuse tagajärgi klaarida, pole puhkust ette näha.

Ever proovib aidata Havenil surematu eluga harjuda. Haven aga on oma uutest võimetest joobunud ja käitub järelemõtlematult, mistõttu kujutab ta endast tohutut ohtu – ta võib paljastada inimestele nende salajase maailma.

Romaanis "Aeg äratada surnud", mis on Bookeri auhinnaga pärjatud teose "Wolf Hall" järg, uurib Hilary Mantel Inglismaa ajaloo üht kõige salapärasemat ja hirmuäratavamat episoodi: Anne Boleyni hävingut. See romaan on kui kõnelev pilt, hulljulge nägemus Tudorite Inglismaast.

Selles raamatus räägib igaüks enda eest, kõnelevad surnud ja mis kõik veel, elavatest rääkimata. Jutt käib surmast, kunstist, armastusest, abielust ja õnnest. Ühtlasi on see järelehüüe vanale ja väga kaunile miniatuurikunsti õitseajale.

„Finkleri küsimus“ on liigutav lugu sõprusest ja kaotusest, eraldatusest ja kokkukuuluvusest ning eluküpsuse tarkusest ja inimlikkusest. 2010 aasta Bookeri auhinna võitja.

Kui Pii on 16-aastane, otsustab tema perekond koos oma loomaaia loomadega emigreeruda Põhja-Ameerikasse. Paraku läheb laev põhja ning Pii leiab end päästepaadist, kaaslasteks hüään, orangutan, haavatud sebra ja 200 kilo kaaluv bengali tiiger. Lühikese ajaga teeb tiiger lõpu kõigile peale Pii.

Tuntud ungari kirjaniku Géza Ottliku (1912–1990) romaan „Kool piiril” käsitleb ühe Ungari piiri äärse sõjakooli sisemaalima. Lugu esitatakse kahe jutustaja, sõjakooli kahe kasvandiku vaatepunktist.

Galip asub jälgi ajama, võttes endale Celâli identiteedi – ta elab mehe korteris, kannab tema riideid, vastab tema telefonile, kirjutab tema kolumne. Galip uurib iga väiksemat niidiotsa, kuid mõistatus läheb aina keerulisemaks ning kui ta saab tapmisähvarduse, hakkab ta kartma kõige hullemat.

Tegelasterohke ja sündmustest üleküllastunud "Wolf Hall" manab meie silme ette ajastu, mil isiklikke ja poliitilisi saatusi eraldas vaid juuksekarvapaksune vahe, kus edu toob kaasa piiramatu võimu, kuid üksainus eksisamm tähendab surma.
"Wolf Hall" võitis 2009. aastal Man Bookeri auhinna.

Ühelt kohtumiselt teisele tormates kerib ta peas katkematu lint töötava ema kohustustest: ära unusta kliendiaruandeid, batuutlossid, transatlantiline kaugekõne, jõulunäidend, kontrolli Dow Jonesi, ütle hügieeniku aeg ära, trimmi vaagnapõhja, leia aega seksiks...

Charles on Pariisis elav keskealine meesterahvas, kelle elu paistab pealtnäha ideaalne. Tal on hea töökoht, ta elab koos suurepärase pariisitari ja toreda teismelise tütrega. Charles on alati eneseküsitlemisest ja -analüüsimisest hoidunud, keskendudes sisekõne vältimiseks täielikult tööle. Kuni päevani, mil tema ette satub kolmest sõnast koosnev kiri.

Saladusi, mida Rockefelleri kirjad valvavad, ihaldavad meeletult kunagised vägevad nefilimid, kes ei peatu millegi ees, et alustada sõda ja hävitada inimkonna headus ning allutada inimsugu endale. Peaaegu inimtsivilisatsiooni algusest alates on need erakordselt pikad, heledapäised olendid tähelepandamatult liikunud kogu maailma troonide varjus ning vargsi jälitanud ingliteadlaste – angeloloogide – sugupõlvi, kes on pühendanud oma elu nende takistamisele.

Fantastiline, uudne, mõtlemapanev ja võimas romaan. “Keha” kaanel peaks olema hoiatus: see haarab su oma kütkeisse, sunnib sind lugema varajaste hommikutundideni, sunnib sind sügavalt, painavalt mõtlema ka pärast viimast sõna. Stephenie Meyer kujutab tegelasi ja arendab sündmustikku tõelise meistrina, mõjudes nagu segu Stephen Kingist ja Isaac Asimovist.

Hans Jakob Christoffel von Grimmelshauseni (u. 1621–1676) romaan „Saksa Simplicissimuse seiklused“ ilmus 1668. aastal ja on üks väheseid teoseid saksa barokk-kirjandusest, mis on jäänud huviga loetavaks tänapäevani – esimene saksa romaan tänapäevases tähenduses. Selle kangelane on lihtsameelne „mees metsast“, kes teeb läbi elu kirevad tõusud ja langused, et lõpuks pärast kõiki pettumusi erakuks hakata.

„Kadunud roos“ on üks niisugustest lugudest, mis on innustanud ja võlunud eri kultuuridest pärit lugejaid kogu maailmas.

Jessie on surnud. Ta lasi end maha, samal ajal Maxiga telefonis vesteldes.

Oma surmale järgnenud nädalatel jälgib Susie elu jätkumist ilma temata: kuidas tema koolikaaslased levitavad kuulujutte tema kadumisest; kuidas ta pere hellitab lootust ta elusalt leida ja kuidas ta mõrtsukas püüab jälgi peita.

2008. aasta Bookeri auhinna võitnud raamat kujutab endast Bangalore'i ärimehe Balram Halwai, kes nimetab end omalaadseks "Valgeks tiigriks", kirju Wen Jiabaole, Hiina peaministrile.

Fritz von Herzmanovsky-Orlando (1877–1954) oli Austria aristokraat, kes varaavastatud kroonilise neerutuberkuloosi tõttu loobus 1916. a. arhitekti ametist ja pühendas kogu oma materiaalselt kindlustatud pika elu kirjutamisele, joonistamisele ja maalimisele. Tema žanr võiks kanda nime “satiirilis-humoristlik-fantastilis-müstiline romaan”.

Raamatuga "Kolm korda sündinud ehk röövikust liblikaks" alustab Anatoli Nekrassov uut raamatusarja "Vikerkaar". Tegu on ilukirjanduslikult vormistatud psühhoesoteerilise sarjaga, mis on jätkuks tunnustatud autori senisele loomingule.

ROMAAN VÕITIS MAN BOOKERI KIRJANDUSAUHINNA 2007. AASTAL.

Hegartyte klanni üheksa elusolevat last kogunevad Dublinis oma isemeelse venna Liami peietele. Talle ei toonud surma joomine – ehkki see aitas muidugi kaasa –, vaid see, mis juhtus temaga lapsepõlves vanaema kodus 1968. aasta talvel. Tema õde Veronica oli kohal siis ja on ka nüüd, et surnule seltsi pakkuda.

Kanada, 1867

Lund ja jääd täis tundra serval valmistub üks naine asuma rännakule, mis muudab kogu ta elu.

Virginian oli reisilaev. 20. sajandi alguses sõitis see Ameerika ja Euroopa vahet, pardal miljonärid, emigrandid ja kõiksugu kummaline rahvas. Kõneldakse, et Virginianil mängis igal õhtul erakordne klaverimängija, kellel oli harukordne tehnika ja võime mängida imelist, ennekuulmatut muusikat.

“Koos, see on kõik” on lugu sõprusest, armastusest ja koosolemise jõust. Anna Gavalda teine romaan on ilmumisest alates Prantsusmaa raamatumüügi edetabelites ja on tõlgitud kolmekümnesse keelde. Raamatu põhjal valmis ka film, kus peaosi mängivad teiste seas prantsuse filmistaarid Audrey Tautou ja Guillaume Canet. Anna Gavalda on nagu hea haldjas, kes oskab tavaliste inimeste elu imeliseks võluda.

Lagunenud majas Kanchenjunga mäe jalamil Himaalajas elab eraklik ja kibestunud kohtunik, kelle ainsaks sooviks on tõmbuda eemale maailmast, mida ta peab liiga kärarikkaks ja segaseks. Ühel päeval ilmub tema uksele orvuks jäänud tütretütar Sai. Tüdruku eest hakkab hoolt kandma kohtuniku kokk, kelle mõtted on aga enamjaolt oma poja Biju juures – too üritab oma kohta leida „õnnemaal“ New Yorgis

See ei ole romaan. Ega ka jutustus. See on lugu. Mis algab noormehega, kes sõidab läbi pool maailma, ja lõpeb ühel tuulisel päeval järvega, mis on siinsamas. Mehe nimi on Hervé Joncour. Järve nime pole teada.

Pärast aastaid kestnud pagulust Saksamaal pöördub luuletaja Ka tagasi kodumaale ema matustele. Ajakirjanikust sõber palub tal sõita Kirde-Türgis, Armeenia piiri ääres asuvasse Karsi ning kirjutada artikkel kohalikest valimistest ja uurida samas ka noorte neidude enesetappude põhjuseid.

Banville’i täpses, lummavalt kaunis keeles kirjutatud “Meri” on leppimine kaotusega ja ebatavaline mõtisklus identiteedist ja mälestusest.
Romaan võitis Man Bookeri kirjandusauhinna 2005. aastal.

"Sigadesaaga – Pigtopia" on isevärki rännak inimsüdame ja armastuse hämaraisse padrikuisse, ajuti härdameelne, sünge ja liigutav, täis musta huumorit ja fantastikat.

"Sigadesaaga – Pigtopia" on isevärki rännak inimsüdame ja armastuse hämaraisse padrikuisse, ajuti härdameelne, sünge ja liigutav, täis musta huumorit ja fantastikat.

Lugeja saab siit ammendava ülevaate venna- ja emaarmastusest, erootilisest armastusest, enesearmastusest ja Jumala-armastusest, samuti armastusest tänapäeva Lääne kultuuris ja Ida mõjutustest sellele.

Jutukogu "Tuhat üks ööd" (Alf Laila wa-Laila) on eurooplasele otsekui Araabia kirjanduse võrdkujuks; sellest on saanud ammuse kosmopoliitse maailmariigi, oma hiilgepäevil Marokost Indiani ulatunud Abbassiidide kalifaadi kultuuri mälestusmärk.

Tormiliste 1980-ndate edenedes takerdub poliitika- ja rahaasjus võhiklik Nick Feddenite maailma suursuguste pidude, üllatavate liitude ning koomiliste ja ähvardavate koletisteparaadide võrku. Sel lõpmatute võimaluste ajajärgul leiab Nick võimaluse järgida oma salakirge – ilu –, mis lummab teda niisama tugevasti nagu võim ja rikkus tema sõpru.

Poiss.
Tiiger.
Ja ääretu Vaikne ookean.
Imepärane ja haruldane lugu, mis võib panna lugeja uskuma Jumalasse. Kas saab üks lugeja nõuda enamat?

Vastandades kõige labasema kõige süngemaga, huumori traagikaga, loob Jeffrey Eugenides oma debüütromaanis värvika ja haarava portree noorusest ning kadunud süütusest.

DBC Pierre´i romaani sündmused arenevad peamiselt väljamõeldud Texase väikelinnas Martirios ja selle ümbruses. Peategelane Vernon Gregory Little on tavaline 15-aastane poiss, kes ei eristu teistest omasugustest mitte millegi poolest.

Maine’is asuv Dexteri maakond, täpsemini Empire Fallsi linnake, on näinud paremaid päevi, kuid viimasel kümnendil on elu veerenud allamäge. Linna paberi- ja tekstiiliettevõtted on üksteise järel suletud ning Whitingi suguvõsa kunagised valdused (millel hoiab silma viimase meesliikme lesk) piirduvad nüüd peamiselt ajast ja arust kinnisvaraga. Samal ajal hellitab töölisklass endiselt lootust paremale tulevikule.

· Kaldun arvama, et mu vanemad ei sallinud mind. Nad panid mu hälli elusa karumõmmi.
· Mis siis, kui kõik on vaid illusioon ning tegelikkust ei eksisteeri? (Sel juhul ma igatahes maksin oma vaiba eest liiga palju.)
· Lõvi ja vasikas võivad küll üheskoos magama heita, kuid karta on, et vasikas ei saa sõba silmale.

Ma sündisin kaks korda: esimest korda väikese tüdrukuna erakordselt suduvabal päeval Detroidis 1960. aasta jaanuaris; ja siis uuesti teismelise poisina kiirabiosakonnas Petoskey lähedal Michiganis 1974. aasta augustis. Sünnitunnistuses on mu nimeks Calliope Helen Stephanides. Minu uusimas juhiloas (Saksamaa Liitvabariigi oma) on mu nimi esmakordselt lihtsalt Cal.

Ameerikas leidub vähemalt üks kirjanik, kes hoolimata asjaolust, et 20. saj ilmus tal kõigest üks romaan, kuulub kindlalt eelmise sajandi lõpu tähtsamate autorite hulka. Nüüd, 21. saj hakul, on ta maha saanud ka teise romaaniga ning see ainult tugevdab tema positsiooni Ameerika kaasaja kirjanduses