Kõik raamatud

„Mesilastaru laul“ on Norra ühe kaasaja menukaima autori Frode Grytteni (sünd 1960) läbimurderomaan, mis ilmus 1999. aastal ning võitis kohaliku Brage kirjandusauhinna.

"Kahe näoga jumal" on Eia Uusi teine romaan. Tema debüüt, "Kuu külm kuma" märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel ning võitis 2006. aastal Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia.

„Rohtaed” on südamlikult irooniline sissevaade kroonugümnaasiumi, alama rahva algkooli, tütarlaste eragümnaasiumi ja kommertsgümnaasiumi õpilaste ja õpetajate pere- ja kooliellu. Rohtaed on ju kooliski: noor sirguv põlvkond oma igaveste eneseleidmiste keerukustega.

Neil üksildastel tundidel sukeldub ta oma hullumeelsuse piiril kõikuvate naispeategelaste isevärki maailma, kus imetabasus põimub šokeeriva tegelikkusega, nii et arugi ei saa, kus üks lõpeb ja algab teine.

Ma mõttes kõnnin mereäärset rada.
Taas hõrenevad, lagenevad puud.
Kui mereselga pühib tuuleluud,
aeg ülim toimuvat sonetistada.

Inimesed pole ainsad elanikud selles majas, mida me nimetame Maaks. Meiega koos elavad siin paljud olendid, kellest mõned aitavad meil elada ja areneda, teised aga segavad seda tegemast. Neid olendeid nimetatakse egregoriteks.

Põnevust, intriige ja seiklusi jätkub ka Musta võluri triloogia viimases raamatus „Ülemlord“. Kõik kahes esimeses raamatus tekkinud küsimused saavad vastuse, kõik pahad oma palga. Kuid kas hea võidab, kes on Gildi tegelikud vaenlased, kes on Must võlur...

„Pimeduse pärusmaa” novellide teemad varieeruvad seinast seina, puudutades nii lapsepõlve, sõprust ja inimsuhteid kui ka usku, müüte ja teadust. Iga lugu selles kogumikus on omaette maailm ja iseseisev jutustus, mis – ettevaatust – võib jääda teie mõtetesse kummitama ka siis, kui olete raamatu sulgenud.

„Õige mehe koda” on ühe inimese teekonna – Jakob Kadariku elutee – lugu. See on vaese ja vanemateta poisi, teise põlve linlase kaubamaja omanikuks saamise lugu.

Kui täiskasvanud pagevad palavuse eest suletud uste ja akende taha, uitavad kuus last jalgratastel lähiümbruses. Leides metsaveerel mahajäetud, räämas talumaja, avastab üheksa-aastane Michele Amotrano saladuse, mis on nii võimas, nii õudne, et ta ei julge sellest kellelegi teisele rääkida.

Browni ülikoolis avastatakse, kuidas lugeda ahvi mõtteid. Peakokk segab ootamatuid komponente nagu merisiilikud ja pulgakommid, muutes professionaalse kokakunsti maailma. Insener laenab sipelgate käitumismudelit saagijahil, et töötada välja vaatlusskeemid mehitamata õhusõidukite jälgimiseks sõjapiirkondades.

Jüüti poolsaarelt pärit kimbrite muistse hõimu raevukat poega tabab jumalate ebasoosing. Ballimar Kimbrung, iidse suguvõsa viimane pärija, jääb saksilaste pealiku Wulfgar Wulfingi rüüsteretkega ilma omastest ja väärilisest aust, sattudes orjasarasse.

„Tuli ja raud” on ühe inimese teekonna – Jüri Sääveli elutee – lugu. See on esimese põlve linlase ja esimese põlve töölise, mehe ja töömehe, peretoitja ja abikaasa, isa ja vanaisa argine lugu.

Autobiograafiliste sugemetega raamatus „HÜVASTI, RELVAD“ kirjeldab Hemingway oma toonaseid läbielamisi. 1929. aastal esmakordselt ilmunud romaan, mida paljud kriitikud on tunnistanud läbi aegade parimaks sõjaromaaniks, räägib leitnant (tenente) Frederic Henry, Ameerika sõjaväelase elust.

III osa, milles Jonathan Strange kirjutab raamatu, kuid lugejatel on raskusi selle lugemisega... Childermass tunnetab võlumaailma virgumist ja söandab kahelda isanda meetodites...

Inimesed ja organisatsioonid võistlevad sihtgruppide tähelepanu ja koostöö pärast. Mõni inimene, mõni firma, mõni erakond ja mõni kaubamärk pälvib alati tähelepanu, mõistmist ja heatahtlikku suhtumist. Miks?

Päevikusse on ta sel puhul kirjutanud: “Püüdsin võrku selle uime veelaamas, mis paistis mulle Rodmellis aknast üle soode, kui hakkasin lõpule jõudma romaaniga “Tuletorni juurde”.

Mihhail Ležepjokov väidab, et on töötanud välja unikaalse meetodi, mis peatab haigused ja enneaegse vananemise, taastab organismi seesmise potentsiaali ning parandab inimestevahelisi suhteid.

Virginian oli reisilaev. 20. sajandi alguses sõitis see Ameerika ja Euroopa vahet, pardal miljonärid, emigrandid ja kõiksugu kummaline rahvas. Kõneldakse, et Virginianil mängis igal õhtul erakordne klaverimängija, kellel oli harukordne tehnika ja võime mängida imelist, ennekuulmatut muusikat.

„Suletud hääle” (Voix sans issue) peategelasel ei ole nime. Noor naine elab üksinda Pariisis, kus ta vabal ajal ringi eksleb ja juhuslikke tutvusi sõlmib. Ta töötab rongijaamas sõiduplaanide teadustajana.

Romaani peategelaseks on muhulaste viimase vanema Villimeele poeg, laevavanem Vihavald, Hiiumaa hõimu põhi, kelle juhtimisel asub salkkond noori Saare- ja Muhumaa mehi endale uut elukohta otsima ning leiavad selle Soomest.

“Koos, see on kõik” on lugu sõprusest, armastusest ja koosolemise jõust. Anna Gavalda teine romaan on ilmumisest alates Prantsusmaa raamatumüügi edetabelites ja on tõlgitud kolmekümnesse keelde. Raamatu põhjal valmis ka film, kus peaosi mängivad teiste seas prantsuse filmistaarid Audrey Tautou ja Guillaume Canet. Anna Gavalda on nagu hea haldjas, kes oskab tavaliste inimeste elu imeliseks võluda.

Viimastel aastatel on geneetika ja selle mõju inimkäitumisele tõusnud tuntavalt inimeste huviorbiiti kogu maailmas.

Pevensie´ lapsed igatsevad tagasi neid kauneid aegu, kui nad olid Narnia kuningad ja kuningannad. Kui Narnias kõlab Susani jahisarve hüüd, tunnevad rongijaama platvormil ootavad õed-vennad kummalist tunnet, nagu oleks see võlujõud, mis neid ära tahab viia.

Teadvus ja mateeria, kehameel ja alateadvus, sõnade ja muusika mõju kehale - kõigele leidub tegelikkust lihtsustav seletus. Kui autoril on õigus, saab inimkond ülisuure vastutuse oma tunnete ja mõtete juhtimise eest ning fantastilised võimalused maailma tunnetada ja muuta.