Ühel päeval rabas Bill Brysonit mõte, et me pühendame sootuks rohkem aega ajaloo käigus peetud lahingute ja sõdade uurimisele kui sellele, mida on tehtud sajandite jooksul inimeste argielus: söömisele, magamisele ja püüdele mõnusamalt elada.
Ta taipas ka, et inimsoo tähtavastusi võib leida tavalistes majades, milles elame. See õhutas teda võtma ette ringkäiku oma kodus, Norfolki vanas pastorimajas, astudes toast tuppa ja arutledes, kuidas argiasjad on kujunenud.
Sel teekonnal uuris ta hämmastaval hulgal kõiksugu asjade kujunemislugu, arhitektuurist elektrini, toidu säilitamisest epideemiateni, vürtsikaubandusest Eiffeli tornini, krinoliinidest tualettideni, samuti säravate, loovate ja tihti ekstsentriliste inimesteni selle kõige taustal. Ta avastas, et kuigi argielus ei näi olevat midagi tähelepanuväärset, peitub selles määratul hulgal ajalugu, huvitavat ning erutavat, koguni pisut ohtlikku, mis varitseb iga maja soppides.
Kui tema „A Short History of Nearly Everything” (e. k „Kõiksuse lühilugu”) oli maailma, universumi ja kõige selles leiduva lai panoraam, siis käesolev raamat uurib mikroskoobi all argielu. Bryson läheneb siingi kõigele sama vastupandamatu uudishimuga, valdava vaimukusega, kirjutab stiilset proosat ja jutustab meisterlikult lugusid. Needsamad omadused tegid „Kõiksuse lühiloost” viimase kümnendi kiidetumaid raamatuid, pakkudes ühe nauditavaima ja õpetlikuma teose meie elukorraldusest.