Kõik raamatud

Eesti armastatuima ja rahvusvaheliselt tuntuima eesti poetessi Kristiina Ehini uus luule- ja proosakogumik.

Riikka Pulkkinen (1980) on soome prosaist, kes on avaldanud kaks romaani.
Tema debüütteos “Piir” (“Raja”, e k Pegasus, 2009, tlk Monika Pais) kandideeris Soome suurima ajalehe Helsingin Sanomat kirjandusauhinnale ja osutus Soomes 2006. aasta enimmüüdud debüütteoseks.

Miks panevad pealtnäha ratsionaalsed ja intelligentsed inimesed toime julmi ning vägivaldseid tegusid? Millised on hävitava käitumise peapõhjused? Kuidas me saame selliseid impulsse ärgitavaid emotsioone talitseda?

Kaks,
kes on üks
ja üks,
kes on kõik...

Pärast põgenemist Ojaist Pariisi ja sealt Londonisse, on Josh ja Sophie Newman viimaks kodus. Ning pärast kõike, mida nad viimase nädala jooksul nägid ja teada said, on nad oma tuleviku suhtes veelgi ebakindlamad kui varem.

Naised sageli ei aimagi, et õrna naiselikkuse võimu kunsti on võimalik õppida. Juba ammustel aegadel tegeldi sellega suletud naiskloostrites või anti teadmisi ja oskusi isiklikult edasi valitsejate armastatud naistele ja armukestele. Armastuskunstis meisterlikkuse saavutamine nõuab aga jõupingutusi, treeninguid ja, mis kõige tähtsam, vaibumatut täiuslikkuse igatsust.

Sinikaru seikleb Zamoonia mandril, kus intelligentsus on nakkav haigus ja liivatormid nelinurksed, kus iga idülli taga varitseb surmaoht ja kus elavad kõik need olendid, kes meie igapäevasest elust on välja tõrjutud.

Raamat räägib hospiitsi, psühhiaatriahaigla ja Alzheimeri-haigete aedadest, tervendavatest aedadest lastele, vähiaedadest, teaduslikest stressiaedadest ning roheteraapiast.

Sellesse raamatusse on koondatud üheksa päevikuvormis reisikirjeldust aastaist 1992–2009. See küllalt pikk periood annab raamatule teatava ajalise sügavuse ning lubab lugejal jälgida nii Venemaa ja selle asukate kui ka autoriga toimunud muutusi.

1944. aasta sügis. Eesti Laskurkorpuse patrullile satub kätte põgeneva endise SS-lase päevik. Selle autoriks osutub aga eestlane, kes on täpselt kirja pannud, kuidas kulges elu kodumaal pärast sakslaste saabumist 1941. aasta suvel.

Üks poiss...
Kaks lohet...
Maailm täis uusi seiklusi...

Pimedus katab maa… Kurjus valitseb… Kättemaksu aeg on käes.

Veri täidab mu suu. Tuli lõõmab mu soontes. Ma surun huilge
alla. Hõbedane nuga välgatab – valik on minu.
Ma olen elu või surm. Ma olen lunastus või häving. Ingel või
deemon.

Sionism kui liikumine on oma eksisteerimisaja jooksul tekitanud nii tulist poolehoidu kui ka sama tormilist hukkamõistu, vähem ükskõikset suhtumist. Pooldajate jaoks tähistab nimetus demokraatlikku ja progressiivset rahvuslikku vabastusliikumist, mis on rõhutud ja kodumaata inimestele andnud kodumaa, vabaduse ja turvatunde.

Jonathan Stroudi „Oru kangelased“ on eepiline, ootamatute pöörete, salakavalate vaenlaste ja väikese, kuid unustamatu kangelasega seiklus. J. Stroud on kirjutanud mitmeid raamatud, eesti keeles on ilmunud tema üle maailma väga menukas „Baritmaeuse triloogia“.

Charles on Pariisis elav keskealine meesterahvas, kelle elu paistab pealtnäha ideaalne. Tal on hea töökoht, ta elab koos suurepärase pariisitari ja toreda teismelise tütrega. Charles on alati eneseküsitlemisest ja -analüüsimisest hoidunud, keskendudes sisekõne vältimiseks täielikult tööle. Kuni päevani, mil tema ette satub kolmest sõnast koosnev kiri.

Sarja esimeses osas saab Kärppä ülesande otsida Eesti päritolu naist. Pealtnäha kasulik teenistus lööb aga Kärppä tavaelu pea peale ning endalegi üllatuseks avastab mees end hoopis keset rahvusvahelist narkoäri.

Carolijn Visseri raamatus kohtume naistega, keda elu on sünnimaalt kaugele viinud. Ehk mäletate veel Miss Concordiat Sigrid Xin Wangi, seni vist ainsat hiinlannat meie iludusvõistluste ajaloost?

Sa ei näe neid? Küll aga tunned kogu aeg, oma nahal, kuidas nad sinust toituvad. See on raamat Eesti valitsejatest, viimase 70 aasta elu peremeestest. Mitte näilistest, vaid tegelikest. Poliitika ja äri niiditõmbajatest.

Me kõik oleme kuueteist-seitsmeteistaastased – kuid seda õigupoolest teadmata; see on ainuke vanus, mida oskame ette kujutada: vaevu tunneme minevikku. Me oleme ütlemata normaalsed, midagi muud peale normaalsuse plaan ju ette ei näegi, selle kalduvuse oleme verega pärinud.

Saladusi, mida Rockefelleri kirjad valvavad, ihaldavad meeletult kunagised vägevad nefilimid, kes ei peatu millegi ees, et alustada sõda ja hävitada inimkonna headus ning allutada inimsugu endale. Peaaegu inimtsivilisatsiooni algusest alates on need erakordselt pikad, heledapäised olendid tähelepandamatult liikunud kogu maailma troonide varjus ning vargsi jälitanud ingliteadlaste – angeloloogide – sugupõlvi, kes on pühendanud oma elu nende takistamisele.

Jubedusttekitav, ennastunustavalt põnev ja õõvastavalt kaasahaarav „Pööripäev“, „Neeljate“ sarja teine raamat, ei lase sind enda haardest enne, kui lõpp on käes.

Esimene, arglik, kirglik, meeletu, romantiline, joovastav, täiuslik... – armastusel on erinevaid varjundeid sama külluslikult nagu allikas veepiisku. Kas julged ennast avada, kas söandad juua armastuse allikast? Kui jah, siis on Sinu süda igavesti noor.

„Ameerika – kontrastide maa. Minu jaoks. See tähendas täiuslikku toiduretke, avastamaks erinevaid paiku, toiduaineid, söömiskultuuri ja –traditsioone. Tahtsin jõuda suurepärase Ameerika toidu põhiolemuseni, pääseda mööda rämpstoidust ja hiigelportsudest.

12-aastase Marteni vanaema sureb ära. Eks ta oli ka juba vana inimene. Nii et selles mõttes asjade tavapärane käik. Aga tavapärane pole hoopiski see, et vanaema vaim hakkab võtab Marteniga ühendust ja hoiatab lähitulevikus juhtuvate sündmuste eest.

“See on sünge ja tontlik lugu iidsest võitlusest elavate ja surnute vahel ning keskpunktis seisavad kaks õde. See on gootilik, möödanikuhõnguline ja viimase leheküljeni kaasahaarav!” - Tamora Pierce

Kõigil selles raamatus kirjeldatud tegevustel on üks põhiline eesmärk: tuua meie meel tagasi keha juurde, et me muutuksime tõeliselt kohalviibivateks ja täielikult elusolevateks, et kõik juhtuks teadlikkuse valguses. Selle raamatu harjutused on iseenesest väga lihtsad.