Ilukirjandus

Kui pildile ilmub narkopolitsei salaagent Carter, tunneb Sloan kohe esimesest hetkest tema vastu tõmmet. Sloan teab, et kui Asa peaks sellest haisu ninna saama, teeks ta Carterile otsa peale. Ja Asa on olnud kõigi, eeskätt Sloani elus alati sammu võrra teistest ees. Tema teele ei seisa ette mitte keegi.
Mitte keegi peale Carteri. Mäng muutub aina ohtlikumaks ning üha põletavamaks saab küsimus, kas Sloan ja Carter leiavad koos väljapääsu, enne kui on liiga hilja.

Kui seebikanäitleja Sabrina Swift altari ees maha jäetakse, soovib ta iga hinna eest avalikku skandaali vältida. Ta pakib asjad ning põgeneb Cornwalli, kus hakkab juhuse tahtel vanamoelisel ja omapärasel Ferry Lane’i turul kingipoodi pidama. Naine varjab kiivalt enda identiteeti ja muudab välimust, et teda ära ei tuntaks. Ta loob sõprussuhteid – ja leiab vaenlasi –, püüdes endale selles väljakujunenud kogukonnas kohta leida.

Sara ja Gavin on Bordeaux’ viinapuuväljade keskel kõrgel kuldse jõe kohal avanud pulmapaiga, kus muinasjutud saavad tõeks. Aga kui Sara leiab Gavini ühe pulmakülalise embuses, variseb nende endi õnn pihuks ja põrmuks. Kuna lossi on jah-sõnaks broneerinud veel viis õnnest pakatavat paari, mõistab Sara, et tal tuleb esimese otsustava aasta ürituste korraldamine ainuüksi enda kanda võtta. Kui Sara tee ristub veinimüüja ja asjaarmastajast diskori Thomas Cortini omaga, lähevad temagi oskused käiku ja tekib lootus, et suvi ei pruugigi lõppeda täieliku katastroofiga.

Telefonikõne meeleheitel lapsepõlvesõbrannalt Katjalt sunnib Vegat naasma väikesesse Silverbro külla, kust ta kümne aasta eest lahkus. Lapsepõlves olid tüdrukud lahutamatud: Katja oma katkise lapsepõlve ja Vega surnud emast jäänud tühimikuga, kuid siis viis üks sünge sündmus tüdrukute teed lahku. Kui aga Vega Silverbrosse jõuab, on Katja jäljetult kadunud.

Teismelise Belinda Marshalli idülliline elu Prantsusmaal Bretagne’s varises kokku, kui tema vanemad ootamatult lahutasid ja ema viis ta tagasi Inglismaale.  Kolmkümmend viis aastat hiljem pööratakse Belinda elu taas pea peale. Vaid nädal enne jõule „üllatab” tööandja Belindat palvega aidata tal taastada üht üsna hiljutist investeeringut - hooletusse jäetud kämpingut Bretagne’s.

Washington Poe’l on üks lugu jutustada. Ja ta soovib, et sa kuulaksid. Sa saad teada, et alguses on röövlinnud. Varesed. Palju vareseid. Piisavalt, et mõrva sooritada …
Poe räägib mehest, kes seoti puu külge ja loobiti kividega surnuks; mehest, kes oli tätoveerinud oma kehale nii arusaamatu koodi, et isegi andekas analüütik Tilly Bradhaw pidi selle murdmiseks vaeva nägema. Ja lõpetuseks räägib ta halastustoolist ning sellest, miks inimesed on valmis end pigem ära tapma kui sellest rääkima.

Järgmisel hommikul pärast majaesitlust Brommas leiab kuueaastane Astrid oma isa surnuna. Majja sissetungimise jälgi ei avastata ning mõrvarelvaks on perele kuuluv kööginuga. Ainus viide, et mõrvaga võiks olla seotud mõni kõrvaline isik, on Astridi väide, et keegi võõras mees silitas öösel tema põske. Juhtumit asub uurima Emma Sköld lääni kriminaalpolitsei vägivaldsete juhtumite osakonnast.

Tagasi kodupaigas hakkab Merrin mõistma, millest ta on kõik need aastad ilma jäänud. Pisitasa meenub talle, kes ta varem oli, ning ta on sunnitud minevikku ümber hindama.
Keda süüdistada kõige eest, mis viltu läks? Ja kas tal õnnestub andestada, lasta vanadel haavadel paraneda ning lõpuks õnnelik olla?

On suvi, Bretagne’i imekaunile rannikule saabuvad puhkajad. Kui aga kummalisel kombel sureb vana rändurnaine ning veel üks inimene võtab endalt elu tõenäoliselt laimukampaania tõttu, hakkavad sündmused omandama üha süngemat värvi.

Hotelli koridorides keerlevad kuulujutud ja kahtlused ning peagi selgub, et kullasära all on varjul kõnts. Molly taipab, et võti mõistatuse lahtimuukimiseks on ainult temal. Kuid see tähendab, et tal tuleb mõtetes minna tagasi minevikku, meenutada vanaema ja kõike muud, mida ta on väga pikka aega hoidnud sügaval mälusoppides.

Kui komissar Brunetti keset ööd haiglasse vigastatud lastearsti juurde kutsutakse, leiab ta eest rohkem küsimusi kui vastuseid. Doktori korterisse sisenes öösel kolm karabinjeeri, kes tungisid talle kallale ja viisid kaasa tema pooleteistaastase lapsendatud poja.

Vähehaaval hakkab hargnema traagiline perekonnalugu – kuidas pere oli sunnitud senisest elust loobuma ja kõik maha jätma. Kas ohvriterohke lugu veenab Mateoga üha lähedasemaks muutuvat Claudiat samuti kodu maha jätma ja järgnema südame kutsele Kuubasse?

Katie Shaw hoolitses alati oma noorema venna Chrisi eest – kuni päevani, mil jättis poisi ühel pärastlõunal üksi ja Chris langes metsiku kallaletungi ohvriks. Pärast seda pole kumbki neist enam endine.
Katie, kes on vahepeal ise emaks saanud, tõotab, et ei korda tehtud vigu. Hooletus maksis talle ühe perekonna ja ta ei lase sel ka teist hävitada.
Siis aga helistatakse politseist.

Uurija Thomas Andreasson on taas Sandhamnil, kuid peab idüllilise suve nautimise asemel tegelema keerulise juhtumiga. Naabersaarel Lökholmenil asuvast purjelaagrist on kadunud üks poiss, keda väidetavalt taga kiusati. Kas heitunud 11-aastane on põgenenud? Samal ajal luurab varjus kurjakuulutav tundmatu, kes jälgib iga sammu, mida noored teevad… 

Kui seebiooperistaarist kihlatu ta maha jätab, otsustab krimikirjanik August Saunders naasta oma juurte juurde Wiltshire’i. Et kirjutamistuhin tagasi saada, üürib naine laua Futtingbrooki talu ühiskontoris. 
Ümberehitatud küünis tegutseb kirev kamp, nende hulgas kosjamoor, kahtlase öise kõrvalametiga tiktokker ja eetiliste rõivaste disainer, ning August avastab, et inspiratsiooni ei tule tal kaugelt otsida.

1941. aasta Maroko. Prantsusmaa on langenud natside okupatsiooni alla ning 12-aastane Josie on põgenenud koos vanemate ja õega Casablancasse, kus nad ootavad võimalust Ameerikasse pääseda. Elu Casablancas on sama kirgas nagu päike, kõik vaatepildid, lõhnad ja hääled ning siinsed inimesed erakordsed – Josiele avaneb hoopis teine maailm, võrreldes murede ja ohtudega, mis varitsesid kodumaal.

Bee Königswasser järgib igapäevaelus lihtsamast lihtsamat põhimõtet. Ta küsib endalt: mida teeks Marie Curie? Kui NASA kutsuks ta kaalukat projekti juhtima, ei kõhkleks Marie hetkegi. Ent tänapäevase füüsika ema ei pidanud jagama maid sellise tegelasega nagu Levi Ward.
Ei saa salata, et Levi on oma tumedate juuste ja läbitungiva pilguga üksjagu meelierutav. Samas näitas Levi juba doktoriõppe ajal väga selgelt, mida ta Beest arvab – verivaenlased võiksid töötada eraldi galaktikates, mis on teineteisest hästi kaugel.

Kui sureb ka tema armastatud tädi, avaneb Ginale ootamatult uus võimalus: tädi Liz on pärandanud talle oma kauni, kuid töökäsi vajava maja Bordeaux’ veinipiirkonna südames.
Prantsusmaa lummavas maakohas leiab naine eest sooja ja kokkuhoidva kogukonna. Ta võtab vastu tööotsa viinamarjaistanduses ning hakkab end vanas ja võluvas majas juba koduselt tundma, kui avastab ammuse saladuse, mis paneb teda kahtlema inimeses, keda ta üle kõige usaldas.

Isabelle’i elu keerleb vaid poja leidmise ümber, kuigi ta teab, et ei saa seda teed igavesti jätkata. Lootuses leida mõni uus tunnistaja või juhtlõng, nõustub ta osalema tõestisündinud kuritegude taskuhäälingu salvestusel, kuid Isabelle’i häirib saatejuhi liigne huvi tema mineviku vastu. Mehe lakkamatud küsimused koos Isabelle’i unetusega toovad naises esile ebameeldivad mälestused lapsepõlvest, mis äratavad temas kahtlusi Masoni kadumisöö suhtes. See kõik paneb teda küsima, keda ta võib usaldada ... kas ka iseennast?

„Estee, ma ostsin selle sõrmuse aastaid tagasi, järgmisel päeval, kui olin sind esimest korda La Scala laval näinud,“ ütles Felix, hoides käes väikest punast sametkarpi. „Sa oled ainus naine, keda ma olen eales armastanud.“ „Ei,“ sosistas Estee. „Praegu pole õige aeg. Soovin, et sa paluksid mu kätt siis, kui oled päriselt vaba.“  Itaalia, 1946. Felixiga hüvasti jättes on Estee süda murtud.

Pärast pere loomist täiusliku Keniga avastab BB end igatsemas nooruse muretu kire järele. Esialgu paneb ta oma kunagised seiklused salapäevikusse kirja lõbu pärast, aga kui Ken tema salaunistusi ellu viima hakkab, taipab BB, et on suure tõenäosusega komistanud käitumise kohandamise püha graali otsa.
Järgnenud ülinaljaka psühholoogilise manipulatsiooni käigus kasutab BB oma päevikut külma ja eemaloleva abikaasa sütitamiseks nagu leegiheitjat. Vahel on sellest abi, vahel mitte, aga lõpuks jõuab BB arusaamisele, et mees, keda ta hirmsasti muuta üritas, oli algusest peale tema jaoks täiuslik.

Fay Merryweather peab oma kaunis aias kohvikut, kus pakub kohevaid biskviitkooke ja isuäratavaid skoone. Peale hõrkude küpsetiste naudivad kliendid Fay vapustavalt kaunist õiteküllast aeda. Kuna Fay peab hoolitsema nii kohviku, aia kui ka pahura ema eest, on ta pidevalt rakkes, kuid lepib sellega, sest kui tema kõike ei tee, kes siis veel?
Siis aga ilmub Fay ellu Danny Wilde, kes paneb Fay kõigis senistes otsustes kahtlema.

Kui Grace Bernard saab teada, et ta miljardärist isa, keda ta pole elu sees näinud, hülgas ta sureva ema abipalved, tõotab Grace ema eest kätte maksta ja otsustab tappa kõik oma lähisugulased. Lugejatel on kohad esireas, kui Grace saadab oma pereliikmed üksteise järel teise ilma. Tulemuseks on ühteaegu õudne ja naljakas; teravmeelne, läbi musta huumori prisma pajatatud lugu jõukusest ja vaesusest, perekonnast ja üksildusest, armastusest … ja muidugi mõrvast.

Laurel pole elus kordagi riskinud. Nüüd, suve hakul kavatseb ta teha midagi niisugust, mida keegi temast ei oota. Ta pöördub inspiratsiooni saamiseks oma armastatud ABBA plaatide ja lemmikfilmi „Mamma Mia!“ poole. Haarab passi, tõmbab teksatunked jalga ja lendab Skopelose saarele, et võtta ette Meryl Streepist innustatud seiklus.
Laurel saabub luitunud, kuid võluvasse Villa Athenasse ja sõbruneb peagi selle veidrikust omanikuga. Saare kuulsaid vaatamisväärsusi avastades tunneb ta end kummaliselt kodus. Kas ta peaks naasma oma Londoni elu juurde või võiks see olla koht, kuhu ta päriselt kuulub?

Otsi sinagi oma reisipass välja, torka kotti parimad tantsukingad ja põgene Kreekasse, vastu iseenda „Mamma Mia!“ seiklusele!

39-aastane Glanna Pascoe, keda tuntakse ka vikerkaarekunstnikuna, peab Cornwallis Ferry Lane´i turul Hartmouthi galeriid. Tema murdunud süda hakkab juba kohanema eluga üksiku ja lastetuna, kui Cupido nooli pildudes kohale lendab.
Kohtumine salapärase ja erakliku Isaac Bensoniga – kuulsa kohaliku kunstnikuga – pehmendab Glanna kalgistunud südant ja ellusuhtumist ning ta õpib enda kohta enamat, kui oleks kunagi võimalikuks pidanud. Aina kasvavatest tunnetest segaduses Glanna annab linna jutuveskile tublit hoogu, kui asub korraldama joonistamiskursust, kus aktide jaoks poseerivad nii mehed kui ka naised.