Ilukirjandus

1941. aasta Maroko. Prantsusmaa on langenud natside okupatsiooni alla ning 12-aastane Josie on põgenenud koos vanemate ja õega Casablancasse, kus nad ootavad võimalust Ameerikasse pääseda. Elu Casablancas on sama kirgas nagu päike, kõik vaatepildid, lõhnad ja hääled ning siinsed inimesed erakordsed – Josiele avaneb hoopis teine maailm, võrreldes murede ja ohtudega, mis varitsesid kodumaal.

Bee Königswasser järgib igapäevaelus lihtsamast lihtsamat põhimõtet. Ta küsib endalt: mida teeks Marie Curie? Kui NASA kutsuks ta kaalukat projekti juhtima, ei kõhkleks Marie hetkegi. Ent tänapäevase füüsika ema ei pidanud jagama maid sellise tegelasega nagu Levi Ward.
Ei saa salata, et Levi on oma tumedate juuste ja läbitungiva pilguga üksjagu meelierutav. Samas näitas Levi juba doktoriõppe ajal väga selgelt, mida ta Beest arvab – verivaenlased võiksid töötada eraldi galaktikates, mis on teineteisest hästi kaugel.

Kui sureb ka tema armastatud tädi, avaneb Ginale ootamatult uus võimalus: tädi Liz on pärandanud talle oma kauni, kuid töökäsi vajava maja Bordeaux’ veinipiirkonna südames.
Prantsusmaa lummavas maakohas leiab naine eest sooja ja kokkuhoidva kogukonna. Ta võtab vastu tööotsa viinamarjaistanduses ning hakkab end vanas ja võluvas majas juba koduselt tundma, kui avastab ammuse saladuse, mis paneb teda kahtlema inimeses, keda ta üle kõige usaldas.

Isabelle’i elu keerleb vaid poja leidmise ümber, kuigi ta teab, et ei saa seda teed igavesti jätkata. Lootuses leida mõni uus tunnistaja või juhtlõng, nõustub ta osalema tõestisündinud kuritegude taskuhäälingu salvestusel, kuid Isabelle’i häirib saatejuhi liigne huvi tema mineviku vastu. Mehe lakkamatud küsimused koos Isabelle’i unetusega toovad naises esile ebameeldivad mälestused lapsepõlvest, mis äratavad temas kahtlusi Masoni kadumisöö suhtes. See kõik paneb teda küsima, keda ta võib usaldada ... kas ka iseennast?

Pärast pere loomist täiusliku Keniga avastab BB end igatsemas nooruse muretu kire järele. Esialgu paneb ta oma kunagised seiklused salapäevikusse kirja lõbu pärast, aga kui Ken tema salaunistusi ellu viima hakkab, taipab BB, et on suure tõenäosusega komistanud käitumise kohandamise püha graali otsa.
Järgnenud ülinaljaka psühholoogilise manipulatsiooni käigus kasutab BB oma päevikut külma ja eemaloleva abikaasa sütitamiseks nagu leegiheitjat. Vahel on sellest abi, vahel mitte, aga lõpuks jõuab BB arusaamisele, et mees, keda ta hirmsasti muuta üritas, oli algusest peale tema jaoks täiuslik.

„Estee, ma ostsin selle sõrmuse aastaid tagasi, järgmisel päeval, kui olin sind esimest korda La Scala laval näinud,“ ütles Felix, hoides käes väikest punast sametkarpi. „Sa oled ainus naine, keda ma olen eales armastanud.“ „Ei,“ sosistas Estee. „Praegu pole õige aeg. Soovin, et sa paluksid mu kätt siis, kui oled päriselt vaba.“  Itaalia, 1946. Felixiga hüvasti jättes on Estee süda murtud.

Fay Merryweather peab oma kaunis aias kohvikut, kus pakub kohevaid biskviitkooke ja isuäratavaid skoone. Peale hõrkude küpsetiste naudivad kliendid Fay vapustavalt kaunist õiteküllast aeda. Kuna Fay peab hoolitsema nii kohviku, aia kui ka pahura ema eest, on ta pidevalt rakkes, kuid lepib sellega, sest kui tema kõike ei tee, kes siis veel?
Siis aga ilmub Fay ellu Danny Wilde, kes paneb Fay kõigis senistes otsustes kahtlema.

Kui Grace Bernard saab teada, et ta miljardärist isa, keda ta pole elu sees näinud, hülgas ta sureva ema abipalved, tõotab Grace ema eest kätte maksta ja otsustab tappa kõik oma lähisugulased. Lugejatel on kohad esireas, kui Grace saadab oma pereliikmed üksteise järel teise ilma. Tulemuseks on ühteaegu õudne ja naljakas; teravmeelne, läbi musta huumori prisma pajatatud lugu jõukusest ja vaesusest, perekonnast ja üksildusest, armastusest … ja muidugi mõrvast.

Laurel pole elus kordagi riskinud. Nüüd, suve hakul kavatseb ta teha midagi niisugust, mida keegi temast ei oota. Ta pöördub inspiratsiooni saamiseks oma armastatud ABBA plaatide ja lemmikfilmi „Mamma Mia!“ poole. Haarab passi, tõmbab teksatunked jalga ja lendab Skopelose saarele, et võtta ette Meryl Streepist innustatud seiklus.
Laurel saabub luitunud, kuid võluvasse Villa Athenasse ja sõbruneb peagi selle veidrikust omanikuga. Saare kuulsaid vaatamisväärsusi avastades tunneb ta end kummaliselt kodus. Kas ta peaks naasma oma Londoni elu juurde või võiks see olla koht, kuhu ta päriselt kuulub?

Otsi sinagi oma reisipass välja, torka kotti parimad tantsukingad ja põgene Kreekasse, vastu iseenda „Mamma Mia!“ seiklusele!

39-aastane Glanna Pascoe, keda tuntakse ka vikerkaarekunstnikuna, peab Cornwallis Ferry Lane´i turul Hartmouthi galeriid. Tema murdunud süda hakkab juba kohanema eluga üksiku ja lastetuna, kui Cupido nooli pildudes kohale lendab.
Kohtumine salapärase ja erakliku Isaac Bensoniga – kuulsa kohaliku kunstnikuga – pehmendab Glanna kalgistunud südant ja ellusuhtumist ning ta õpib enda kohta enamat, kui oleks kunagi võimalikuks pidanud. Aina kasvavatest tunnetest segaduses Glanna annab linna jutuveskile tublit hoogu, kui asub korraldama joonistamiskursust, kus aktide jaoks poseerivad nii mehed kui ka naised.

Pariis, 1886. Gustave Eiffel ei tule enam oma töökojast välja, tema meeled on haaratud 300 meetri kõrgusest tornist, mida ta tahab ehitada keset Champ-de-Marsi parki. Muidugi, maailmanäitus väärib seda väljakutset ja Prantsusmaa usu tagasisaamist oma kõikvõimsusesse. Kuid kas see on ainuke põhjus, mis paneb terasevõluriks kutsutud meest täiusliku vormi leidmiseks vahetpidamata plaane sirgeldama? Kaubandusministri korraldatud õhtusöögist saadik, mil ta heitis Pariisi kõrgkihi ette oma pöörase idee, on insener kui kinnismõtte küüsis.

Laps, kes ei tea oma nime … 1903. aastal leiavad kalurid lainetel hulpimas purjeka vraki, mille põhjas lebavad  peksmisjälgedega naine ja väike tüdruk. Päästetud viiakse All Hallowsisse – hirmuäratavasse vaimuhaiglasse Dartmoori kõnnumaal. Naine on koomas, kuid tüdruk, keda hakatakse kutsuma Harrietiks, ärkab üles ja ta viiakse pööningutupp. Tema eest hakkab hoolitsema õde Emma Everdeen.  Kaks emata poissi on saadetud internaati …

Kui Chloe Davis oli 12-aastane, jäi ta kodulinnas kadunuks kuus teismelist tüdrukut. Suve lõpus arreteeriti sarimõrvade eest tema isa ning pandi viivitamatult trellide taha. Chloel tuli koos perega seista silmitsi tõega, tegeleda nii tagajärgedega kui ka püüda edasi liikuda.  Nüüd, 20 aastat hiljem, töötab Chloe Baton Rouge’is erapraksises psühholoogina ja valmistub oma pulmadeks. Lõpuks ometi paistab silmapiiril habras õnn, mille nimel ta on palju vaeva näinud. Samas tunneb ta mõnikord, et ka tema enda elu on kontrolli alt väljas, nagu neil teismelistel, keda ta nõustab.  Kui üks kohalik teismeline jääb kadunuks, ja seejärel veel teinegi, paistab too õudne suvi justkui korduvat. Kas ta on lihtsalt paranoiline ja näeb sarnasusi, mida tegelikult pole, või paljastab ta mõrvari juba teist korda elus?  

Carla Sullivani maailm keeratakse tema viiekümnenda sünnipäeva eel pea peale. Ta ema sureb ning lisaks avastab ta, et abikaasa peab järjekordset armukest. Carla tahab sellest kõigest eemale. Tal tekib idee, kui ta avastab kirja, mis on adresseeritud tema ema võõrdunud õele Josette’ile, kes elab Lõuna-Prantsusmaal. Carla pakib hetke ajel asjad ja sõidab Antibes’i, et otsida üles salapärane tädi Josette. Kaks naist saavad vähehaaval lähedasteks, kuid päevavalgele tulevad ka suguvõsa saladused, mis sunnivad Carlat kahtlema kogu oma senises elus. Südantsoojendav romaan rullub lahti kaunil Prantsuse Rivieral ja selle põnevus püsib viimaste ridadeni.  

Kolmandat aastat doktorantuuris õppiv Olive Smith ei usu püsisuhetesse, kuid tema parim sõber Anh usub, ja see ongi Olive’i puntrasse viinud. Veenda Anhi selles, et Olive’i elu liigub õigel kursil, ei saagi kerge olla, sest teadlased nõuavad tõendeid. Niisiis satub Olive paanikasse ja suudleb esimest meest, keda näeb.
Juhtumisi on see mees ei keegi muu kui Adam Carlsen, noor kuum professor ja tuntud oma järsu ütlemise poolest. Seepärast on Olive vapustatud, kui mees nõustub näitemängu saladuses hoidma ja olema tema võltskallim. Aga kui Adam Olive’i suurel teaduskonverentsil taas oma vankumatu toetusega üllatab, hakkab tunduma, et nende väike eksperiment muutub aina tuleohtlikumaks: asjad ähvardavad õige viltu vedada …
Olive avastab peagi, et ainus armastuse hüpoteesist keerulisem asi on enda südame mikroskoobi all uurimine.

Norrbotteni lääni väikelinnas Stenträskis kohtuvad viis teismelist tüdrukut kord kuus, et arutleda kirjanduse üle. Üks neist kaob jäljetult 1980. aasta suvel.
Nelikümmend aastat hiljem leitakse surnukeha.
2020. aasta jõulude ajal saavad Polaarjoone-nimelisse raamatuklubisse kuulunud naised esimest korda pärast kaaslase kadumist taas kokku.
Varsti selgub, et miski tüdrukute omavahelistes suhetes ajendas kellegi sellele julmale kuriteole. Küsimus on, kes ja mis ajendil tahtnuks midagi sellist korda saata.

Igal lõpul on uus algus …

Lily ja ta endine abikaasa Ryle on just harjumas uue eluga, kui Lily põrkab tänaval kokku oma esimese armastatu Atlasega. Nad pole teineteist kaks aastat näinud ja Lily on rõõmus, et seekord on vähemalt aeg nende poolt, ning kui Atlas ta kohtama kutsub, jääb naine pikemalt mõtlemata nõusse.
Ent Lily rõõmu varjutab teadmine, et kuigi ta pole enam Ryle’iga abielus, on ta tütre tõttu endiselt mehega seotud. Olukorra teeb veel keerulisemaks asjaolu, et Ryle ei talu silmaotsaski mõtet, et Atlasel võiks olla tema tütre ja endise naise elus mingigi osa.

Hollywoodi kuldaja tähehakatisest Kelly Sinclairist tõotab tulla uus superstaar. 1953. aasta suve veedab ta muinasjutulisel Capri saarel.
Kuuskümmend aastat hiljem leiab fotograaf Maddie Williams vanaema majakesest aastakümneid kapi otsas hoitud kohvrist fotod plaatinablondide juustega pilkupüüdvast noorest naisest. Maddie näppu satub ka Caprilt saadetud postkaart, mida lugedes selgub, et selle kirjutajal oli seal kirglik armulugu. Eakal vanaemal on aga mineviku meenutamisega suuri raskusi, mistõttu ei suuda too Maddies tärganud küsimustele vastata, vaid räägib pidevalt hoopis kellestki Audreyst, kelle saatus ei paista talle rahu andvat.
Kui fotograafiamet Maddie Inglismaalt Itaaliasse lennutab, siirdub ta kõhklemata Caprile, südames lootus tõde välja selgitada. Kas tal õnnestub saladus lahendada ja tuua päevavalgele, mis 1953. aasta suvel juhtus? Ja ehk on muinasjutulisel saarel ka Maddie enda jaoks mõni üllatus varuks?

Meid oli viiskümmend. See on meie lugu. Meid viidi ära keset päist päeva, viisakalt ja rahulikult, ning me ei osanud isegi vastu panna, sest me ei saanud aru, mida meiega tehti. Kindlasti polnud plaanis, et keegi sureks, aga nii see läks. Kindlasti polnud plaanis, et kõik läheks, nagu läks, aga nii siiski juhtus. See on meie lugu. Need on meie hääled.

Vana-aastaõhtul on Rhys Lloydi maja külalisi täis.
Tema suvekodud Peegeljärve ääres on populaarsed ja ta on lahkesti kutsunud külarahva koos jõukate uute naabritega šampanjat jooma. Sellest tuleb unustamatu pidu.
Ent mitte kõik pole siin tähistamismeeleolus. Keskööks hulbib Rhys surnuna järve jääkülmas vees.

Mis juhtub, kui oled sunnitud aja maha võtma – ja see osutub parimaks ajaks su elus?

Jodie Jacksoni elus on keeruline aeg. Ta astub Wighti saarele viivale praamile, et jätta maha oma Londoni elu, sealhulgas töö ja abikaasa, ning seada end sisse vend Billi õdusas paatmajas.
Ent niipea, kui Jodie oma uue kodu pardale astub, on selge, et igatsetud rahu ja vaikust ta sealt ei leia. Kui parasjagu ei vadista valjuhäälselt Billi palgatud koristaja Marilyn, tõmbab naaberpaadi omanik Ned käima mootorsae, et valmistada puuskulptuure.
Marilyn utsitab Jodiet uusi sõpru leidma ja Ned teda saarega tutvuma, nii et üsna pea naudib Jodie saareelu juba täiel rinnal. Paraku ei tähenda see sugugi pilvitut seilamist, sest kui ta vana elu ootamatult uksele koputab, on Jodie sunnitud tegelikkusega tõtt vaatama. Mida teha: kas naasta turvalisse vanasse ellu või valida uus, mis tõotab sillerdavat merd ja suvetuuli?

Kolm kuud tagasi sõitis Cambry Montanas asuvale mahajäetud sillale ja hüppas kuuekümne meetri kõrguselt surnuks, jättes endast maha veidra enesetapukirja ja palju küsimusi.
Cambry kaksikõde Lena on aga veendunud, et õde mõrvati. Ta suundub tollelesamale pahaendelisele sillale, et küsitleda politseinikku, kes õe surnukeha väidetavalt leidis.
Politseinik Raymond Raycevic on sümpaatne, otsekohene ja professionaalne. Kuid tema kirjeldus juhtunust äratab Lenas veel enam kahtlusi.
Miks saatis Cambry enne surma mõistatusliku sõnumi?

Pariisis, Montmartre’i kvartalis tapetakse mõne kuu vältel noahoopidega viis naist, kes on sarnase kehaehitusega: lühikest kasvu ja trullakad. Mõrvar jääb tabamatuks ja Maigret otsustab viimases hädas lavastada süüdlase arreteerimise. Ta loodab riivata sellega mõrvari uhkust ja ta taas välja meelitada. Uue ohvri vältimiseks korraldatakse ulatuslik turvaoperatsioon, milles osaleb mitusada politseinikku ja vabatahtlikku naisterahvast. Kõik loodavad, et Maigret lõks aitab mõrvari lõpuks kinni püüda...

1984 – Bessie on enesekindel kuueteistaastane tüdruk, kel kõik veel ees. Ta mõtleb, mida elul talle pakkuda on ja mida tema ise saab elule pakkuda. Siis aga puruneb kõik kildudeks. Tema särava ja usaldava naeratuse kustutavad häbi ja saladus, mille ta sügavale endasse lukustab.

2021 – Viimased neli aastakümmet pole Bessie jaoks kerged olnud. Viiekümne kolme aastasena on ta abielu Marioga lagunemas. Vaadates äsja abiellunud poja õnne – lootust, usaldust ja rõõmu –, mõistab Bess, et tal on aeg oma deemonitega võitlusse astuda ja suhe Marioga päästa.
Kas tal õnnestub klaarida arved minevikuga, rääkida Mariole kõik ära ja teenida välja armastus, mida ta on terve elu ihanud?

Uurija Charlie Lager maadleb omaenda deemonitega, kui ta kutsutakse Karlstadi, kus on kadunud üheksakuune tüdruk. Lapse vanemad on šokis ja meedia pasundab väsimatult tulututest otsingutest. Kui paljulubavad juhtlõngad ummikusse jooksevad, hakkab Charliele tunduma, et keegi varjab väikese Beatrice’i kohta tõde. Iga mööduva tunniga muutub imiku leidmine elusana üha ebatõenäolisemaks ning Charlie on sunnitud endast ja ümbritsevatest inimestest maksimumi nõudma…

1944. aasta veebruariööl leitakse Stockholmis Klara kvartalis põranda külge naelutatud naise laip. 30 aastat hiljem mõrvatakse ühes Stockholmi vaikses eeslinnas veel üks naine. Mõrtsuka eriskummaline tegutsemisviis on sama. Jahil kurjategijale on saatuslikud tagajärjed kolmele juhtumiga tegelenud uurijale – 1970. aastatel Britt-Mariele, 1980. aastatel Hannele ja praegu politseis töötavale Malinile. „Varjukütt“ on omapärane ja oskuslikult loodud sündmustikuga põnevusromaan, mis kirjeldab ohjeldamatut tungi iseennast mõista, kuid see on ühtlasi tükike nüüdisajalugu, mis hõlmab ajavahemikku teisest maailmasõjast kuni tänapäevani.

Alice kandis oma lemmikut tulipunast kleiti, kui ta 25 aastat tagasi kadunuks jäi. Tema mälestus püsib kui sünge vari. 1995. aasta kuumal suvel rendib 22-aastane Alice Lang Severn Sandsi populaarse puhkusekeskuse lähistel kämpingus haagiselamut. Ta sõbruneb väikese Marniega, kelle isa on kämpingu hooldaja ja kelle ema suri mõned kuud varem. Kohaliku baariomaniku poeg Will armub Alice´isse ning on armukade kõigi peale, kellega noor naine suhtleb. Pinged aina kasvavad, kuni Alice ühel õhtul oma haagiselamust kaob. Rohkem teda ei nähta. Leitakse vaid tema tumepunane kleit kaldale uhutuna.   Veerand sajandit hiljem on linn hooletusse jäetud ja turistid seal enam ei käi. Kämpingu kunagised omanikud on andnud allakäinud firma üle oma pojale Guy’le, kes müüb maa kinnisvaraarendajale. Maad eramajade ehitamiseks ette valmistavad töömehed avastavad sealt inimluud. Need peavad kuuluma Alice’ile. Willi ja Marnie elud said tol suvel juhtunust tugevasti mõjutatud. Nüüd, kui Alice on leitud, peavad nad püüdma oma mälestusi taastada, põgenema minevikusaladuste, räägitud valede ja talumatute süümepiinade eest. Neil tuleb välja selgitada, mis Alice’iga juhtus.

Noor ja rikas häkker Blake Landon on lõpuks võitnud armastatud naise usalduse – Erica Hathaway on lõhkunud müürid, mis takistasid teda laskmast Blake´i oma südamesse ja ärisse.
Valmis alustama uut peatükki oma elus, on Erica otsustanud, et ei lase millelgi nende vahele tulla, isegi kui see tähendab, et ta peab Blake´ile tagasi andma osa kontrollist, mida mees nii magamistoas kui ka väljaspool ihaldab.

Tuuline erasaar Massachusettsi ranniku lähedal.
Janune ookean, milles lainetavad saladused ja kurbus.
Söakas sõltlasest pärijanna. Vastupandamatu ja ettearvamatu poiss.
Suvi täis andestamatut reetmist ja kohutavaid vigu.

Tere tulemast tagasi Sinclairide perekonda.

Morgan on otsustanud takistada tütrel kordamast vigu, mis ta ise omal ajal tegi. Ent Clara ei tahagi käia Morgani jälgedes – tema arvates pole ema elus kübetki spontaansust.
Ainus, kes ema ja tütart perekonna ankruna lepituses suudab hoida, on Morgani abikaasa ja Clara isa Chris ning kui too satub traagilisse avariisse, puruneb kodurahu lõplikult kildudeks. Vastandudes on emal-tütrel üha raskem sama katuse all elada, ent avarii tagajärjed ei puuduta mitte üksnes neid kaht.
Morgan, kes püüab rusudest uut elu üles ehitada, leiab tröösti inimeses, kellest ta poleks seda oodata osanud, ja Clara pöördub ainsa poisi poole, kellega läbikäimine tal ära on keelatud. Saladused, viha ja arusaamatused kannavad ema ja tütre teineteisest üha kaugemale. Nii kaugele, et leppida tundub võimatu.

Seal sa siis seisad. Ja näed terrassil üht meest – meest, kelle tunneksid ära une pealt. Nüüd paistab ta vanemana, aga see on igal juhul tema. Kuid see ei ole võimalik, sest ta on juba üle kahe aasta surnud olnud. Sa tead seda surmkindlalt. Sest just sina tapsid ta.

Ajalehes nimetatakse hukkunud naist „Ohver number 2117“ – ta on 2117. ohver, kes on sel aastal elu Vahemerre jätnud. Aga kolmele inimesele tähendab ta palju enamat ja naise surm vallandab sündmuste ahela, mis viib Q-osakonna väga ohtliku ja ülimalt isikliku juhtumi keskele.

Kui commissario Brunetti sündmuskohale jõuab, on tal raske taibata, miks peaks keegi tapma illegaalse sisserändaja: sellistel on ju vähe raha ja pea olematud sotsiaalsed sidemed. Nii tundubki esmapilgul mõrva ilmne põhjus olevat omavaheline arveteklaarimine. Kui aga Brunetti asub juhtumit uurima ja sukeldub talle senini tundmatusse Veneetsia põrandaalusesse maailma, avastab ta, et immigrantide kogukonnas on kaalul terved varandused...

Inglismaale Cumbriasse on siginenud sarimõrvar, kes jätab ohvritelt eemaldatud kehaosi rahvarohketesse kohtadesse, kõigi silme alla, ja igas sündmuspaigas on üks ja sama veider sõnum: #MLV6.
Asja kutsutakse uurima Washington Poe ja Tilly Bradshaw, kes esiotsa satuvad suurde segadusse.

Ühtäkki saab Kara aga saladusliku postkaardi koos lennupiletiga New Yorki. Algab seiklusrohke reis, mille käigus õpib Kara paremini tundma iseennast, oma elu ja seda, mida ta elult ootab – ja võib-olla leiab ta sel teekonnal ka armastuse.

Rebecca Neumanneri abielu on karile jooksmas, sest ta soov emaks saada on muutunud kinnisideeks. Kuid siis saabuvad uudised ta võõraks jäänud perekonnalt Rhodoselt.  Kutsutud tagasi imekaunile Kreeka saarele, kus asub ta sünnikodu, taipab Rebecca, kui vähe ta teab oma vanaemast, kellest ta juba kümmekond aastat on eemale hoidnud. Rebecca lapsepõlves ei rääkinud Bubba kunagi natsi okupatsioonist, aga alati ringles selle kohta kuulujutte.

Rahutu ja uudishimulik Anna õpib lugema ja leiab sellest raamatukogude poolest tuntud iidsest linnast raamatu, mis pajatab loo Aethonist, kes igatseb muutuda linnuks, et ta saaks lennata utoopilisse taevaparadiisi. Anna loeb raamatut oma haigele õele, sellal kui linnamüüre pommitatakse Konstantinoopolit tabanud suure piiramise käigus.

See pidanuks olema täiuslik kokkutulek: kuus ülikoolisõpra on pärast kahtekümmet aastat jälle koos. Peoperenaine Ali elab viimaks ometi elu, millest ta on unistanud, tal on karjäär, mille üle uhkust tunda, ja imeline perekond ülikooliaegse kallimaga, kellest on saanud tema abikaasa. Aga kokkutulekuööl tuleb tema parim sõbranna lagedale sedavõrd šokeeriva süüdistusega, et mitte miski pole enam kunagi endine.

„Surnud postkast“ on spioonimaailmas peidik, kuhu jäetakse sõnum, mille käest kätte andmine oleks liiga riskantne. Raamat viib meid otse „surnud postkastide“ keskele 1990-ndate Eesti võitlustandril, kus segunevad Venemaa, Rootsi ning mitmete teiste riikide luurehuvid ning organiseeritud kuritegevus. Loole lisab hoogu ja vürtsi peategelase elukaaslase saladuslik kadumine ning sellest tingitud eluohtlikud sekeldused.

Salapärane mõrvalugu, millesse on pikitud ka veidi romantikat ja huumorit, leiab aset Inglismaal, imekaunil Northumbria rannikul asuval Lindisfarne’i saarel, mille ainus ühendus mandriga on tõusude ajal lainete alla mattuv teetamm.

Kolm sõpra leiavad ühiselt, et nad on ületöötanud ning vajavad hädasti puhkust. See otsustatakse veeta mööda jõge kulgedes. Plaani pidades tundub kõik hea............

„Luupainaja allee” on William Lindsay Greshami 1946. aastal ilmunud romaan, mis uurib meelelahutusmaailma kõige sügavamat põhjakihti ning selle asukaid. See on pime ja varjuline karnevalimaailm, mis on täis sahkerdajaid, kavaldajaid ja manipuleerivaid saatuslikke naisi.

Istudes koos abikaasaga rongis, kaugel kodust ja nelja-aastasest pojast Benist, saab Sophie telefonitsi ootamatu teate. Kaks poissi on traagilise õnnetuse tagajärjel haiglasse sattunud. Ja üks neist on Ben.
Sophie arvas, et võib oma uut sõbrannat Emmat usaldada ja jätta poja tema hoolde. Emma on ju ometi tema mõttekaaslane, kellele Sophie võis külas liikuvatest juttudest hoolimata oma hinge avada. Aga Sophie ei pääse tundest, et ta on teinud kohutava vea, ja nüüd on kogu ta pere ohus.

Kate Marshalli detektiivibüroo saab hoo sisse, kui Kate ja tema partner Tristan palgatakse uurima kümnenditagust pealtnäha unustatud juhtumit.
Kaheteistkümne aasta eest paljastas sihikindel noor ajakirjanik Joanna Duncan poliitilise skandaali ja kadus pärast seda jäljetult. Toimik on suletud, kuid Joanna ema keeldub lahti laskmast.

Ühel talveõhtul leitakse tapetuna noor prostituut ja samal õhtul jäetakse politseijaoskonna juurde mõnekuune beebi. Kui tapetakse veel mitu prostituuti, iga järgmine mõrv verisem kui eelmine, taipavad uurija Kim Stone ja tema tiim, et esimene mõrv polnud juhus, vaid tegemist on sarimõrvariga.

„Kurjuse võrgus“ on psühholoogiline triller süngetest saladustest ja võigastest tegudest, milleni ollakse valmis nende varjamise nimel minema. Kiire tegevustikuga põnevik hoiab lugejat kuni lõpuni oma lõa otsas.

„Raevukas lesk“ on vaimukas ja südamlik lugu ühiskonnas valitsevatest stereotüüpidest, sõprusest ja armastusest. Huumori ja soojusega uurib autor „vanainimeste“ kohta maailmas: mida tähendab olla elujõuline ja vaba üle 70-aastane ühiskonnas, kus gallupite viimane vanuserühm on 61-65 aastat?

Kaks aastat tagasi kaotas Julia traagilises õnnetuses pere. Tema abikaasa uppus tütar Lilyt päästa üritades kodu lähedal jões. Aga tüdruku surnukeha jäi leidmata ja Julia usub sisimas, et Lily on endiselt elus.
Üksi ja rahahädas, avab Julia kodumaja kirjanike loomemajana. Üks esimesi külalisi on õuduskirjanik Lucas, kellele saab Lilyga juhtunu väljaselgitamine kinnismõtteks. Kuid kõigest mõni päev pärast mehe saabumist toimub majas rida kõhedaid sündmusi.

Asitõendeid on napilt, ei masenduses komissar Maigret ega ta meeskond suuda õieti midagi tõestada, süüaluse noor advokaat Liotard aga ründab ajaleheartiklites politseid ja isiklikult Maigret´d. Romaanis etendab tähtsat rolli Maigret´ sümpaatne ja intelligentne abikaasa, kes tänu uskumatutele juhustele ja oma naiselikule taiplikkusele juhib juurdluse veel ühe, esimesega seotud kuriteo jälgedele.

IDÜLLILIST ÅRE SUUSAKÜLA TABAB VAPUSTUS, kui vahetult enne talvehooaja algust leitakse suusatõstukite juurest noore tütarlapse poolpaljas surnukeha. Laip on läbi külmunud ja mitmed asjaolud viitavad tapmisele.