Ilukirjandus

Lily elu ei ole kunagi kerge olnud, aga see pole teda iial takistanud unistuste poole pürgimast. Kui tema ja võluva neurokirurgi Ryle Kincaidi vahel säde lahvatab, tundub kõik korraga liiga hea, et tõsi olla.

Noor uurija Maria Kallio on just saanud ülesande lahendada oma esimene mõrvajuhtum, tõestamaks iseendale ja oma meeskonnale, et temas on konstaablitööks piisavalt sisu ja südikust.

Kui kaugele on valmis minema vanemad oma lapse kaitseks, kes on teinud midagi, mida ei saa õigustada – midagi, mis hävitab tema elu ja võib saata ta mitmeks aastaks vanglasse? Kaugele, on vastus.

Ever proovib aidata Havenil surematu eluga harjuda. Haven aga on oma uutest võimetest joobunud ja käitub järelemõtlematult, mistõttu kujutab ta endast tohutut ohtu – ta võib paljastada inimestele nende salajase maailma.

Saladusi, mida Rockefelleri kirjad valvavad, ihaldavad meeletult kunagised vägevad nefilimid, kes ei peatu millegi ees, et alustada sõda ja hävitada inimkonna headus ning allutada inimsugu endale. Peaaegu inimtsivilisatsiooni algusest alates on need erakordselt pikad, heledapäised olendid tähelepandamatult liikunud kogu maailma troonide varjus ning vargsi jälitanud ingliteadlaste – angeloloogide – sugupõlvi, kes on pühendanud oma elu nende takistamisele.

„Nullpunkt” on raamat ülesaamisest. See on häbenematu ülestähendus ühest põrgust, kuhu „erilised” koolinoored päevast päeva saadetakse ja kust mõned neist iial välja ei tule. See raamat saavutab kõige raskema – sellest põrgust väljatuleku ja seda on raske pidada vähemaks kui suursaavutuseks.

Kui pildile ilmub narkopolitsei salaagent Carter, tunneb Sloan kohe esimesest hetkest tema vastu tõmmet. Sloan teab, et kui Asa peaks sellest haisu ninna saama, teeks ta Carterile otsa peale. Ja Asa on olnud kõigi, eeskätt Sloani elus alati sammu võrra teistest ees. Tema teele ei seisa ette mitte keegi.
Mitte keegi peale Carteri. Mäng muutub aina ohtlikumaks ning üha põletavamaks saab küsimus, kas Sloan ja Carter leiavad koos väljapääsu, enne kui on liiga hilja.

Tagasi kodupaigas hakkab Merrin mõistma, millest ta on kõik need aastad ilma jäänud. Pisitasa meenub talle, kes ta varem oli, ning ta on sunnitud minevikku ümber hindama.
Keda süüdistada kõige eest, mis viltu läks? Ja kas tal õnnestub andestada, lasta vanadel haavadel paraneda ning lõpuks õnnelik olla?

Uurija Thomas Andreasson on taas Sandhamnil, kuid peab idüllilise suve nautimise asemel tegelema keerulise juhtumiga. Naabersaarel Lökholmenil asuvast purjelaagrist on kadunud üks poiss, keda väidetavalt taga kiusati. Kas heitunud 11-aastane on põgenenud? Samal ajal luurab varjus kurjakuulutav tundmatu, kes jälgib iga sammu, mida noored teevad… 

Bee Königswasser järgib igapäevaelus lihtsamast lihtsamat põhimõtet. Ta küsib endalt: mida teeks Marie Curie? Kui NASA kutsuks ta kaalukat projekti juhtima, ei kõhkleks Marie hetkegi. Ent tänapäevase füüsika ema ei pidanud jagama maid sellise tegelasega nagu Levi Ward.
Ei saa salata, et Levi on oma tumedate juuste ja läbitungiva pilguga üksjagu meelierutav. Samas näitas Levi juba doktoriõppe ajal väga selgelt, mida ta Beest arvab – verivaenlased võiksid töötada eraldi galaktikates, mis on teineteisest hästi kaugel.

„Estee, ma ostsin selle sõrmuse aastaid tagasi, järgmisel päeval, kui olin sind esimest korda La Scala laval näinud,“ ütles Felix, hoides käes väikest punast sametkarpi. „Sa oled ainus naine, keda ma olen eales armastanud.“ „Ei,“ sosistas Estee. „Praegu pole õige aeg. Soovin, et sa paluksid mu kätt siis, kui oled päriselt vaba.“  Itaalia, 1946. Felixiga hüvasti jättes on Estee süda murtud.

Kui Grace Bernard saab teada, et ta miljardärist isa, keda ta pole elu sees näinud, hülgas ta sureva ema abipalved, tõotab Grace ema eest kätte maksta ja otsustab tappa kõik oma lähisugulased. Lugejatel on kohad esireas, kui Grace saadab oma pereliikmed üksteise järel teise ilma. Tulemuseks on ühteaegu õudne ja naljakas; teravmeelne, läbi musta huumori prisma pajatatud lugu jõukusest ja vaesusest, perekonnast ja üksildusest, armastusest … ja muidugi mõrvast.

Pariis, 1886. Gustave Eiffel ei tule enam oma töökojast välja, tema meeled on haaratud 300 meetri kõrgusest tornist, mida ta tahab ehitada keset Champ-de-Marsi parki. Muidugi, maailmanäitus väärib seda väljakutset ja Prantsusmaa usu tagasisaamist oma kõikvõimsusesse. Kuid kas see on ainuke põhjus, mis paneb terasevõluriks kutsutud meest täiusliku vormi leidmiseks vahetpidamata plaane sirgeldama? Kaubandusministri korraldatud õhtusöögist saadik, mil ta heitis Pariisi kõrgkihi ette oma pöörase idee, on insener kui kinnismõtte küüsis.

Kui Chloe Davis oli 12-aastane, jäi ta kodulinnas kadunuks kuus teismelist tüdrukut. Suve lõpus arreteeriti sarimõrvade eest tema isa ning pandi viivitamatult trellide taha. Chloel tuli koos perega seista silmitsi tõega, tegeleda nii tagajärgedega kui ka püüda edasi liikuda.  Nüüd, 20 aastat hiljem, töötab Chloe Baton Rouge’is erapraksises psühholoogina ja valmistub oma pulmadeks. Lõpuks ometi paistab silmapiiril habras õnn, mille nimel ta on palju vaeva näinud. Samas tunneb ta mõnikord, et ka tema enda elu on kontrolli alt väljas, nagu neil teismelistel, keda ta nõustab.  Kui üks kohalik teismeline jääb kadunuks, ja seejärel veel teinegi, paistab too õudne suvi justkui korduvat. Kas ta on lihtsalt paranoiline ja näeb sarnasusi, mida tegelikult pole, või paljastab ta mõrvari juba teist korda elus?  

Kolmandat aastat doktorantuuris õppiv Olive Smith ei usu püsisuhetesse, kuid tema parim sõber Anh usub, ja see ongi Olive’i puntrasse viinud. Veenda Anhi selles, et Olive’i elu liigub õigel kursil, ei saagi kerge olla, sest teadlased nõuavad tõendeid. Niisiis satub Olive paanikasse ja suudleb esimest meest, keda näeb.
Juhtumisi on see mees ei keegi muu kui Adam Carlsen, noor kuum professor ja tuntud oma järsu ütlemise poolest. Seepärast on Olive vapustatud, kui mees nõustub näitemängu saladuses hoidma ja olema tema võltskallim. Aga kui Adam Olive’i suurel teaduskonverentsil taas oma vankumatu toetusega üllatab, hakkab tunduma, et nende väike eksperiment muutub aina tuleohtlikumaks: asjad ähvardavad õige viltu vedada …
Olive avastab peagi, et ainus armastuse hüpoteesist keerulisem asi on enda südame mikroskoobi all uurimine.

Kolmekümne ühe aastase Daisy jaoks on elu õdusa kohviku ja võluva pottsepatöökojaga Rebase talus kui unistus. Ühtehoidev külarahvas ja talu lahke omanik Jean on Daisyle pere eest, nii et kui Jean äkitselt haigestub, on Daisy esimene, kes talle pühade korraldamisel abikäe ulatab.
Daisy värbab appi Jeani nägusa, kuid pahura sugulase Alexi. Need kaks on algusest peale kõiges eriarvamusel, sest Alex vihkab jõule, sellal kui Daisy on niisuguses pühademeeleolus, et võiks sama hästi ise haldjana kuuse ladvas troonida.
Omavahel jageledes ja pühi korraldades avastab Alex, et Rebase talu on peaaegu pankrotis. Nad vajavad kiiremas korras plaani, et Jeanil üldse oleks kodu, kuhu jõuludeks naasta.
Kas Daisyl õnnestub Alexiga koostöös päästa talu, mida ta on hakanud enda koduks pidama? Ja kas neist pühadest saab ehk alguse midagi täiesti ootamatut ja erilist?

Kolm kuud tagasi sõitis Cambry Montanas asuvale mahajäetud sillale ja hüppas kuuekümne meetri kõrguselt surnuks, jättes endast maha veidra enesetapukirja ja palju küsimusi.
Cambry kaksikõde Lena on aga veendunud, et õde mõrvati. Ta suundub tollelesamale pahaendelisele sillale, et küsitleda politseinikku, kes õe surnukeha väidetavalt leidis.
Politseinik Raymond Raycevic on sümpaatne, otsekohene ja professionaalne. Kuid tema kirjeldus juhtunust äratab Lenas veel enam kahtlusi.
Miks saatis Cambry enne surma mõistatusliku sõnumi?

Pariisis, Montmartre’i kvartalis tapetakse mõne kuu vältel noahoopidega viis naist, kes on sarnase kehaehitusega: lühikest kasvu ja trullakad. Mõrvar jääb tabamatuks ja Maigret otsustab viimases hädas lavastada süüdlase arreteerimise. Ta loodab riivata sellega mõrvari uhkust ja ta taas välja meelitada. Uue ohvri vältimiseks korraldatakse ulatuslik turvaoperatsioon, milles osaleb mitusada politseinikku ja vabatahtlikku naisterahvast. Kõik loodavad, et Maigret lõks aitab mõrvari lõpuks kinni püüda...

1944. aasta veebruariööl leitakse Stockholmis Klara kvartalis põranda külge naelutatud naise laip. 30 aastat hiljem mõrvatakse ühes Stockholmi vaikses eeslinnas veel üks naine. Mõrtsuka eriskummaline tegutsemisviis on sama. Jahil kurjategijale on saatuslikud tagajärjed kolmele juhtumiga tegelenud uurijale – 1970. aastatel Britt-Mariele, 1980. aastatel Hannele ja praegu politseis töötavale Malinile. „Varjukütt“ on omapärane ja oskuslikult loodud sündmustikuga põnevusromaan, mis kirjeldab ohjeldamatut tungi iseennast mõista, kuid see on ühtlasi tükike nüüdisajalugu, mis hõlmab ajavahemikku teisest maailmasõjast kuni tänapäevani.

Alice kandis oma lemmikut tulipunast kleiti, kui ta 25 aastat tagasi kadunuks jäi. Tema mälestus püsib kui sünge vari. 1995. aasta kuumal suvel rendib 22-aastane Alice Lang Severn Sandsi populaarse puhkusekeskuse lähistel kämpingus haagiselamut. Ta sõbruneb väikese Marniega, kelle isa on kämpingu hooldaja ja kelle ema suri mõned kuud varem. Kohaliku baariomaniku poeg Will armub Alice´isse ning on armukade kõigi peale, kellega noor naine suhtleb. Pinged aina kasvavad, kuni Alice ühel õhtul oma haagiselamust kaob. Rohkem teda ei nähta. Leitakse vaid tema tumepunane kleit kaldale uhutuna.   Veerand sajandit hiljem on linn hooletusse jäetud ja turistid seal enam ei käi. Kämpingu kunagised omanikud on andnud allakäinud firma üle oma pojale Guy’le, kes müüb maa kinnisvaraarendajale. Maad eramajade ehitamiseks ette valmistavad töömehed avastavad sealt inimluud. Need peavad kuuluma Alice’ile. Willi ja Marnie elud said tol suvel juhtunust tugevasti mõjutatud. Nüüd, kui Alice on leitud, peavad nad püüdma oma mälestusi taastada, põgenema minevikusaladuste, räägitud valede ja talumatute süümepiinade eest. Neil tuleb välja selgitada, mis Alice’iga juhtus.

Seal sa siis seisad. Ja näed terrassil üht meest – meest, kelle tunneksid ära une pealt. Nüüd paistab ta vanemana, aga see on igal juhul tema. Kuid see ei ole võimalik, sest ta on juba üle kahe aasta surnud olnud. Sa tead seda surmkindlalt. Sest just sina tapsid ta.

Rebecca Neumanneri abielu on karile jooksmas, sest ta soov emaks saada on muutunud kinnisideeks. Kuid siis saabuvad uudised ta võõraks jäänud perekonnalt Rhodoselt.  Kutsutud tagasi imekaunile Kreeka saarele, kus asub ta sünnikodu, taipab Rebecca, kui vähe ta teab oma vanaemast, kellest ta juba kümmekond aastat on eemale hoidnud. Rebecca lapsepõlves ei rääkinud Bubba kunagi natsi okupatsioonist, aga alati ringles selle kohta kuulujutte.

See pidanuks olema täiuslik kokkutulek: kuus ülikoolisõpra on pärast kahtekümmet aastat jälle koos. Peoperenaine Ali elab viimaks ometi elu, millest ta on unistanud, tal on karjäär, mille üle uhkust tunda, ja imeline perekond ülikooliaegse kallimaga, kellest on saanud tema abikaasa. Aga kokkutulekuööl tuleb tema parim sõbranna lagedale sedavõrd šokeeriva süüdistusega, et mitte miski pole enam kunagi endine.

Istudes koos abikaasaga rongis, kaugel kodust ja nelja-aastasest pojast Benist, saab Sophie telefonitsi ootamatu teate. Kaks poissi on traagilise õnnetuse tagajärjel haiglasse sattunud. Ja üks neist on Ben.
Sophie arvas, et võib oma uut sõbrannat Emmat usaldada ja jätta poja tema hoolde. Emma on ju ometi tema mõttekaaslane, kellele Sophie võis külas liikuvatest juttudest hoolimata oma hinge avada. Aga Sophie ei pääse tundest, et ta on teinud kohutava vea, ja nüüd on kogu ta pere ohus.

„Kurjuse võrgus“ on psühholoogiline triller süngetest saladustest ja võigastest tegudest, milleni ollakse valmis nende varjamise nimel minema. Kiire tegevustikuga põnevik hoiab lugejat kuni lõpuni oma lõa otsas.