See romantiliste ja haaravate jutustuste kogu mõjub puhastavalt ja vabastavalt, kahtlemata tekitab painajalikku sõltuvust ning jääb alatiseks kirkalt meelde. Siin ei võitle autor sisemiste deemonitega. Ta teeb koos lugejaga rännaku ajalukku, suunanäitajaks klassikud, jõuab lenneldes kaasaega ning mõtiskleb ja juurdleb mõnede hallide varjude ning punaste triipude tähenduse üle eksisteerivas aegruumis. Arvukad jutukangelased küütlevad nüansirikkuses ja on võimelised navigeerima ka särava elu aksessuaarides. Nimetet kõnekas fakt lisab teosele nii tubli annuse mahlakust kui ka elutruudust. Sellesse teosesse ei saa suhtuda ükskõikselt – seda võib jäägitult armastada või hingepõhjani vihata.
Raamatu autor on sündinud ja kasvanud üles Tartus. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis keemiat, töötanud inglise keele ja keemia õpetajana ning konservitehase insener-keemiku ja varumisosakonna juhatajana. Tegutsenud ka muusiku ja konferansjeena, olnud tuntud raadiohääl, tegelenud visuaalse teatri ja esinemiskunstiga.
Olles teeninud paarkümmend aastat vabakutselisena leiba meelelahutusmaailmas, sai temast edukas kirjanik. Kirjutama hakkas ta neljakümnendates eluaastates, saavutades peagi tunnustuse autobiograafiakirjanikuna.
„Mõned hallid varjundid” avab uue tahu autori loomingus, pakkudes kaheksat lugu, mis on inspireeritud erinevatest, praeguseks juba klassikaks saanud filmidest ja muusikapaladest; kokkupuutest erootikamaailmaga, aga ka tema pikaajalisest huvist sadomasohhismi, absurdi ja kirjandusklassika vastu.
Onu Bella on Eesti Autorite Ühingu liige.
Käesolevaks ajaks on autor jõudnud kirjutada kolm raamatut – seega võib väita, et käesolev on TRILOOGIA NELJAS RAAMAT.
Sarnaselt Onu Bella kangelastele leiab ka Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg, et Eesti vajab avalikku klistiiri. Loe siit
Postimees arvab: Pedagooglised pornonovellid