Kõik raamatud

Käesolevasse esimesse kogumikku on ta koondanud kokku 12 muinasjuttu – siin on lugusid loomadest, putukatest, haldjatest ja tontidest, aga ka inimestest. Lihtsad, südamlikud ja lõbusad lood peaksid köitma igas vanuses muinasjutusõpru.

Kui elu voolab nagu vett täis jõgi lagendikul, rahulikult, ilma suurte laineteta, siis kriise ei ole. Kui aga tekivad mingid takistused, pidurdused, siis tekivad pinged, vahel isegi seisak. Kaasaegne globaalne kriis räägib sellest, et ühiskonda on kogunenud palju mitmesuguseid probleeme.

Populaarse Moira fantaasiatriloogia II köites jätkuvad imevõimed pärinud tüdruku Alea seiklused põlisel Gaelimaal. Alea ei ole enam laps. Leppinud oma erakordsete annetega, otsustab ta südilt saatusele vastu minna. Uute sõprade saatel ja huntide kaitsel jätkab ta teed, saades oma sihtide kinnituseks teada mõndagi ootamatut oma mineviku kohta.

Sellest raamatust leiab 150 armastatud eesti lastelaulu sõnad. Siin on laule, mida on laulnud vanaemad-vanaisad, emad-isad ja lapsed ise. Leidub nii rahva-, filmi-, multifilmi- kui ka niisama toredaid laule. Nad on ühtaegu tuttavad, aga samas tahavad ka meenutamist.

Pettuda ei tule neil, keda lummab Kingi närvekõditav ja õõnsaksvõttev jutustamisoskus, mis tavalise argielu kas lihtsalt suureks või suureks ja jubedaks mängib, ega neil, keda paelub Kingile omane meediku üksikasjalikkus vere, vigastuste, psühhopaatide ja haiglate kirjeldamisel...

Fritz von Herzmanovsky-Orlando (1877–1954) oli Austria aristokraat, kes varaavastatud kroonilise neerutuberkuloosi tõttu loobus 1916. a. arhitekti ametist ja pühendas kogu oma materiaalselt kindlustatud pika elu kirjutamisele, joonistamisele ja maalimisele. Tema žanr võiks kanda nime “satiirilis-humoristlik-fantastilis-müstiline romaan”.

Paul Rolandi raamat pakub ülevaadet ja analüüsi, kas ja kuivõrd vastab tõele natside seotus maagia ja kurjuse jõududega. Kelle loodud ja milline oli see maailmavaateline alus, millele rajas Hitler ja tema lähikond oma aaria härrasrassi teooria?

See raamat on hämmastanud nii kriitikuid kui ka tavalugejaid oma sundimatusega eri vanuses inimeste hingeelu kirjeldamisel. Selles kergesti loetavas romaanis käsitletakse raskeid teemasid nagu eutanaasia ning teismelise ja täiskasvanu vaheline keelatud suhe.

Käesolev raamat põhineb loengutel, mida dalai-laama pidas New Yorgis 1999. aastal. Loengute teemaks oli mahajaana – budismi suund, mille eesmärgiks on äratada inimeses soov saada bodhisattvaks, et aidata kannatustest vabaneda nii teistel kui ka iseendal.

Armastatud kirjaniku Lilli Prometi (1922–2007) üks kuulsaimaid teoseid „Primavera” (1971) kujutab enesest armastusromaani, mille sisuks on Itaalia-reis. Aeg jookseb läbi mineviku ja oleviku ning läbi inimeste silmade ja südamete, tegevust juhib fataalsus.

Käesolev raamat on mõeldud kõigile, kes soovivad psühholoogiast pisut teada saada moel, mis tuleks neile igapäevaselt kasuks - olgu siis kas kodus või tööl, kas üksi või teistega koos olles.

See on üks täiesti tavaline raamat. Ometi nii ebatavaline

“Pärandi” sarja kolmandas raamatus seisavad Eragoni ja Saphira ees uued väljakutsed. Nende hirmuärataval vaenlasel, Alagaësia kuningal Galbatorixil on vardjate vastu uus relv – Murtagh ja tema lohe Astel.

Tšingis-khaan tuiskas seitsme sajandi eest mööda Mongoolia ääretuid steppe, ja Michael Kohn on maailma ühes kaugeimas nurgas sealse taltsutamatu rahva hulgas tõenäoliselt peaaegu sama palju ringi rännanud.

Raamatuga "Kolm korda sündinud ehk röövikust liblikaks" alustab Anatoli Nekrassov uut raamatusarja "Vikerkaar". Tegu on ilukirjanduslikult vormistatud psühhoesoteerilise sarjaga, mis on jätkuks tunnustatud autori senisele loomingule.

Fantastiline ruunimärul viib lugeja otse vanade Põhjala lugude südamesse: metsik, ohtlik, tohutult leidlik ja fantaasiast pakatav.

Pärast Topekast põgenemist jõuavad Roland ja tema ka-tet Calla Bryn Sturgise külla, kus nad kohtuvad linnarahva ja isa Callahaniga. Linnarahvas palub abi võitluses Kõuekärgatuse huntidega, kes tulevad korra iga sugupõlve jooksul, et võtta kaasa üks laps igast linnas sündinud kaksikute paarist.

Prantsuse kirjanik Françoise Sagan sai üleöö kuulsaks juba oma esimese raamatuga. „Kurbus kummaline tunne“ ilmus 1954. aastal, mil autor oli vaid seitsmeteistkümne aastane. Raamat võitis mitmeid auhindu ja seda võrreldi teiste seas J. D. Salingeri ja F. S. Fitzgeraldiga.

Uues väljaandes tutvustatakse viimastel teadusuuringutel põhinevaid mõjusaid lõõgastusmeetodeid ja antakse lugejale valik tõhusamaks osutunud ravimeetodeid, kaasa arvatud järkjärguline lõõgastumine, autogeenne treening, enesehüpnoos, visualiseerimine, tähelepanelikkus ja aktsepteerimine.

Peeter Helme teine romaan „September” on hoogne ja lennukas lugu noore riigiametniku elus kümnekonna päeva jooksul aset leidvatest sündmustest.

Tee linna läks nöörsirgena põldude vahelt. Ultimo lõi mootorile hääled sisse ja kummardus, sest tal oli tsiklile ühte-teist öelda ja ta tahtis, et too teda hästi kuuleks. Ta ütles, et peab varem kohale jõudma kui surm ning saab sellega kindla peale hakkama, kui vaid tsikkel end korralikult üleval peab.

Kõik vanemad tahavad oma lastele parimat, kuid sageli me ei tea, kuidas aidata neil seda saavutada. Kas me talitame õigesti? Kas on olemas parem viis? Kuidas tagada oma lapsele parim haridus? Käesolev raamat vastab kõigile nendele ja veel rohkematele küsimustele.

„Taeva palge all” on August Mälgu rannatriloogia teine romaan. See ilmus 1937. aastal ja nagu triloogia esimene raamat „Õitsev meri”, sai seegi kiirelt sooja vastuvõtu osaliseks. Romaani tegevustik viib lugeja taas Saaremaa kalurikülla, sedapuhku Sõrve poolsaarele.

Erpenbecki huvitab ühiskond ja tema toimimise ebatäiuslikkus. „Vanas lapses” on ta selleks loonud tegelaskuju, kes kujutab endast võõrkeha ja kes suudab seetõttu vaadelda väljast seda, mida muidu peetakse normaalseks.

Kus lõpeb kino ja algab elu? Aga ümberpöördult? Oma vimkalistes ja litsakalt lopsakates esseedes vene kinost ning selle loojaist ei vasta Vaapo Vaher kummalegi küsimusele, kuid jagab hüva- ja kurakätt vihjeid, mis aitavad meil näha, et kaamera pole kunagi piir ühe ja teise reaalsuse vahel.