Ilukirjandus

"Kahe näoga jumal" on Eia Uusi teine romaan. Tema debüüt, "Kuu külm kuma" märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel ning võitis 2006. aastal Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia.

„Rohtaed” on südamlikult irooniline sissevaade kroonugümnaasiumi, alama rahva algkooli, tütarlaste eragümnaasiumi ja kommertsgümnaasiumi õpilaste ja õpetajate pere- ja kooliellu. Rohtaed on ju kooliski: noor sirguv põlvkond oma igaveste eneseleidmiste keerukustega.

Neil üksildastel tundidel sukeldub ta oma hullumeelsuse piiril kõikuvate naispeategelaste isevärki maailma, kus imetabasus põimub šokeeriva tegelikkusega, nii et arugi ei saa, kus üks lõpeb ja algab teine.

Ma mõttes kõnnin mereäärset rada.
Taas hõrenevad, lagenevad puud.
Kui mereselga pühib tuuleluud,
aeg ülim toimuvat sonetistada.

Kui täiskasvanud pagevad palavuse eest suletud uste ja akende taha, uitavad kuus last jalgratastel lähiümbruses. Leides metsaveerel mahajäetud, räämas talumaja, avastab üheksa-aastane Michele Amotrano saladuse, mis on nii võimas, nii õudne, et ta ei julge sellest kellelegi teisele rääkida.

„Õige mehe koda” on ühe inimese teekonna – Jakob Kadariku elutee – lugu. See on vaese ja vanemateta poisi, teise põlve linlase kaubamaja omanikuks saamise lugu.

„Pimeduse pärusmaa” novellide teemad varieeruvad seinast seina, puudutades nii lapsepõlve, sõprust ja inimsuhteid kui ka usku, müüte ja teadust. Iga lugu selles kogumikus on omaette maailm ja iseseisev jutustus, mis – ettevaatust – võib jääda teie mõtetesse kummitama ka siis, kui olete raamatu sulgenud.

Jüüti poolsaarelt pärit kimbrite muistse hõimu raevukat poega tabab jumalate ebasoosing. Ballimar Kimbrung, iidse suguvõsa viimane pärija, jääb saksilaste pealiku Wulfgar Wulfingi rüüsteretkega ilma omastest ja väärilisest aust, sattudes orjasarasse.

Autobiograafiliste sugemetega raamatus „HÜVASTI, RELVAD“ kirjeldab Hemingway oma toonaseid läbielamisi. 1929. aastal esmakordselt ilmunud romaan, mida paljud kriitikud on tunnistanud läbi aegade parimaks sõjaromaaniks, räägib leitnant (tenente) Frederic Henry, Ameerika sõjaväelase elust.

„Tuli ja raud” on ühe inimese teekonna – Jüri Sääveli elutee – lugu. See on esimese põlve linlase ja esimese põlve töölise, mehe ja töömehe, peretoitja ja abikaasa, isa ja vanaisa argine lugu.

III osa, milles Jonathan Strange kirjutab raamatu, kuid lugejatel on raskusi selle lugemisega... Childermass tunnetab võlumaailma virgumist ja söandab kahelda isanda meetodites...

Päevikusse on ta sel puhul kirjutanud: “Püüdsin võrku selle uime veelaamas, mis paistis mulle Rodmellis aknast üle soode, kui hakkasin lõpule jõudma romaaniga “Tuletorni juurde”.

Virginian oli reisilaev. 20. sajandi alguses sõitis see Ameerika ja Euroopa vahet, pardal miljonärid, emigrandid ja kõiksugu kummaline rahvas. Kõneldakse, et Virginianil mängis igal õhtul erakordne klaverimängija, kellel oli harukordne tehnika ja võime mängida imelist, ennekuulmatut muusikat.

„Suletud hääle” (Voix sans issue) peategelasel ei ole nime. Noor naine elab üksinda Pariisis, kus ta vabal ajal ringi eksleb ja juhuslikke tutvusi sõlmib. Ta töötab rongijaamas sõiduplaanide teadustajana.

Romaani peategelaseks on muhulaste viimase vanema Villimeele poeg, laevavanem Vihavald, Hiiumaa hõimu põhi, kelle juhtimisel asub salkkond noori Saare- ja Muhumaa mehi endale uut elukohta otsima ning leiavad selle Soomest.

“Koos, see on kõik” on lugu sõprusest, armastusest ja koosolemise jõust. Anna Gavalda teine romaan on ilmumisest alates Prantsusmaa raamatumüügi edetabelites ja on tõlgitud kolmekümnesse keelde. Raamatu põhjal valmis ka film, kus peaosi mängivad teiste seas prantsuse filmistaarid Audrey Tautou ja Guillaume Canet. Anna Gavalda on nagu hea haldjas, kes oskab tavaliste inimeste elu imeliseks võluda.

Triloogia II osas leiab lõpuks aset Strange’i ja Norrelli kohtumine ning erimeelsustele vaatamata nõustub Norrell Strange’i oma õpilaseks võtma.

Romaani peategelaseks on rannaküla noormees Ekke Moor, kelle hingesugulaseks ja eelkäiaks on peetud autori varasemat tegelaskuju Toomas Nipernaadit. Ekke püsimatu iseloom ja soov ennast leida viib ta kodust ära maailma avastama.

Mida arvata mehest, kes ostab endale hauaplatsi kaheksateistkümneaastaselt? Mida arvata mehest, kes kolmekümne viie aastaselt otsustab kogu oma edasise elu veeta vanadekodus?

Pulitzeri ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat John Steinbeck on saanud tuntuks sotsiaalse temaatikaga romaanidega.

„TUMEDA TORNI“ sarja kolmas raamat pakub ohtralt fantastikat, pingelisi hetki ja ühe verd tarretama paneva õudusstseeni. Enigmaatiline Roland jätkab teed Torni poole koos oma kahe kaaslasega.

Ehkki paljud juttudest on varem eesti keeles ilmunud nii erinevates kogumikes kui ka ajakirjades, on selles raamatus lugude uustõlked Enn Soosaarelt originaalraamatu järjestuses.

„Tumeda torni” sarja teine raamat toob lugeja ette enigmaatilise Rolandi, maailma viimase laskuri, rännaku läbi apokalüptilise kõnnumaa Tumeda Torni suunas.

A.H.Tammsaare romaan ilmus esmakordselt 1935. aastal ja pälvis kohe elavat vastukaja. Vaikiva ajastu normidest kõrvale kaldudes, kohati äärmiselt kriitiline romaan on eesti psühholoogilise realismi meistriteos.

1949. aastal ilmunud esimesele ingliskeelsele “Vestlus Sitsiilias” tõlkele kirjutas eessõna Ernest Hemingway, kes imetles Vittorini võimet “tuua endaga vihm, kui maa on kuiv ja just vihm on see, mida sa vajad”.