Eesti kirjandus

„Surnud postkast“ on spioonimaailmas peidik, kuhu jäetakse sõnum, mille käest kätte andmine oleks liiga riskantne. Raamat viib meid otse „surnud postkastide“ keskele 1990-ndate Eesti võitlustandril, kus segunevad Venemaa, Rootsi ning mitmete teiste riikide luurehuvid ning organiseeritud kuritegevus. Loole lisab hoogu ja vürtsi peategelase elukaaslase saladuslik kadumine ning sellest tingitud eluohtlikud sekeldused.

Jutukogumikus „Ulakas vorst ja nutitelefon“ on 31 lühemat ja pikemat lugu, mis võtavad kokku viimastel aastatel lasteajakirjades ilmunud Markus Saksatamme loomingu. Autori jutud on fantaasiarohked, humoorikad, samas ka julgustavad ning oluliste väärtuste üle mõtlema panevad, neis leidub midagi nii väikesele kui ka suuremale lugejale.

Äkki nägi ta saledat ja tõmmut tibi külmkapi sisemusest enda poole vaatamas. Veiko sirutas käed välja. Kõhnad piigad mõjusid ahvatlevalt.

Ta saigi tõmmu iluduse kätte, surus ta hellalt oma rinnale, aga too muutus Rannarootsi suitsuvorstiks. Veiks viskas vorsti vastikusega eemale, samas kui külmar sikutas teda jalgadest jääkambri poole. Ta peksis kappi nagu jaksas ja leidis end lõpuks köögilaua alt, tükike vorsti pihus.  

"Ma tean, kes sa oled," sosistas Maria.
"Kes siis?"
"Ussmees!"
Edasi käis ta mu taga ja kommenteeris üle mu õla igat viimast kui ussi, mille ma endale kalapüüdmiseks välja valisin. "Oo, näe, Rõveuss!" "Paeluss!"

 „Alguses oli mõte, et kogun kokku meie olulistel teemadel peetud vestlused, mis oleksid jäädvustus 13-aastase nooruki ja 50-aastase mehe mõttemaailmast aastatel 2020‒2021.  
„Sa ütlesid alguses. Kas plaan on siis muutunud?“ päris Oskar.
„Muutus jah. Suurte teemade kõrvale tulid elulisemad vestlused. Lõpuks jõuame ikka inimeseks olemise ja sellega seotud küsimusteni.“

„Nullpunkt” on raamat ülesaamisest. See on häbenematu ülestähendus ühest põrgust, kuhu „erilised” koolinoored päevast päeva saadetakse ja kust mõned neist iial välja ei tule. See raamat saavutab kõige raskema – sellest põrgust väljatuleku ja seda on raske pidada vähemaks kui suursaavutuseks.

Vägivaldse suhte lõpetamine ei käi üleöö, eriti kui sul on laps, kes teid igavesti seob. Sa võid asjad kokku pakkida ja ära minna, aga see ei ole lõpp.

„Eesti loitsud“ toob lugejateni põhjaliku ja põneva käsitluse kunagiste eestlaste maailmapildist ja usust sõnas peituvasse jõusse. Loitsud olid osa igapäevaelust, et kõik tegemised kulgeks soodsas suunas.

Populaarse menuraamatu filmikujundusega uustrükk.
Margus Karu esikromaan „Nullpunkt” tõusis kohe ilmumise järel 2010. aasta kevadel müügiedetabelite tippu ning juba samal sügisel arvati see soovitusliku koolikirjanduse nimekirja, kust praeguseks on jõudnud põhikooli kirjandusõpikutessegi.

Eesti autorite novellikogu „Mullast oled sa võetud“ koondab 17 autori maaelu teemalisi lühijutte ja novelle. Olgu selleks linnainimese seiklused maal, novell maainimese vaatevinklist või ka turistide ulmeline seiklus maakolkas.

Üheksa novelli inimestest meie ümber. Me tunneme neid, võib-olla teame neist isegi mõnda lugu. Parimad püüdlused viivad alati kuhugi, kuid mitte tingimata parimate tulemusteni. Kes mõistab kohut? Kes annab hinnanguid? Autor elab oma tegelastele kaasa, kuid kohtumõistmise jätab lugejatele.

Ühel päeval saab aga Maal asuv instituut teate, et ühelt kaugelt planeedilt nimega Sofia on leitud kindlaid tõendeid sealse liigi olemasolu kohta – kohapeal uurimist teostav ksenoarheoloog saadab Maale uurimiseks raseda kohaliku neiu. Kuid sellest on aimu saanud ka tumedad jõud, kes soovivad hinnalist geenimaterjali iga hinna eest enda valdusse saada.

„Mõned hallid varjundid” avab uue tahu autori loomingus, pakkudes kaheksat lugu, mis on inspireeritud erinevatest, praeguseks juba klassikaks saanud filmidest ja muusikpaladest; kokkupuutest erootikamaailmaga, aga ka tema pikaajalisest huvist sadomasohhismi, absurdi ja kirjandusklassika vastu.

Hille Karmi jutukogu koondab endas 24 eriilmelist linnalugu, mille toimumiskohaks on Linn, ajaks Argipäev ja peategelaseks Naine.

Üheteistkümnest jutust koosnev kogu põimib endasse lugusid inimestest, keda liigitatakse üldjuhul ebamäärase mõiste „keskklass“ alla, olgu selleks siis kesisel järjel ajalooõpetaja, edukas restoranikokk või tasuta asju ihalev reklaamidirektor. Millest nende elu koosneb?

"Ungari kirsid & teisi luuletusi" on Mihkel Kaevatsi neljas luulekogu.
Selles raamatus on Kaevats justkui fotograaf, kes leiab oma pildid teda ümbritsevast maailmast – tabab neid ja tunneb need ära, kui need talle kätte kulgevad.

2013. aasta juuni. Indiast saab alguse tapva ebolaviiruse epideemia, mis peagi jõuab ka Eestisse. Linnad suletakse ja tekitatakse karantiinipiirkonnad, kedagi sisse ega välja ei lasta. Algab võitlus ellujäämise nimel. Üksteise, iseenda ja marodööridega. Viirus aga tapab edasi.

Eesti armastatuima ja rahvusvaheliselt tuntuima eesti poetessi Kristiina Ehini uus luule- ja proosakogumik.

Esimene, arglik, kirglik, meeletu, romantiline, joovastav, täiuslik... – armastusel on erinevaid varjundeid sama külluslikult nagu allikas veepiisku. Kas julged ennast avada, kas söandad juua armastuse allikast? Kui jah, siis on Sinu süda igavesti noor.

12-aastase Marteni vanaema sureb ära. Eks ta oli ka juba vana inimene. Nii et selles mõttes asjade tavapärane käik. Aga tavapärane pole hoopiski see, et vanaema vaim hakkab võtab Marteniga ühendust ja hoiatab lähitulevikus juhtuvate sündmuste eest.

“Hundipäikese aeg. Hullud on hundid ja hullud on hagijad” puhub lõpusarve TAMUR KUSNETSI kirjutatu kohaselt nii Kimbrungide kui ka Wulfingide vaenutsemise loole, milles kõik teod – olgu need head või halvad – ületavad tavalisuse määra.

Wimbergi kolmas luulekogu, sisaldab luuletusi XXI sajandi esimese kümnendi teisest poolest. Puhas kuld!

Sellesse raamatusse on sarja „Buratino tegutseb jälle” stsenarist Wimberg (Jaak Urmet) valinud välja 15 osa ja kohandanud need teleformaadist ümber selliseks, et neid oleks mõnus lastel ja vanematel ise lugeda.

"Ema sees on igavik” on kimbuke armastust, mis ei närtsi iialgi. Kinkevalmis kimbuke, kuhu on nopitud ligi poolsada eesti mõttepärlit ja luuletust, mida ehivad Kristiina Männiku fotod eesti lastest ja emadest.

Populaarse raamatu „Lahedaid lastelaule” järel otsustasime välja anda spetsiaalselt jõulu- ja talvelaule sisaldava laulusõnade valimiku, mis aitaks kogu perel pimedaid talveõhtuid laulu saatel valgemaks ja hubasemaks muuta.

„Hundipäikese aeg. Vaen võtab verejälge” jätkab TAMUR KUSNETSI sule kaudu Ballimar Kimbrungi saagat, milles salakavalus viskab maolookeid, kuuvalgus helkleb kalgil terasel ja teadmine oma kohusest sunnib peale raskeid valikuid.

Raamat jutustab loo rahvalaulik Virve Kösterist, kes avalikkusele tuntud eelkõige Kihnu Virvena. Biograafia käsitleb nii Virve noorusaastaid Manijal kui ka hilisemat elu Kihnus, samuti tema kujunemist armastatud rahvalaulikuks ja koostööd teiste eesti muusikutega.

Kui järjekordne haigushoog ta haiglasse viib, ilmub palatisse salapärane ent kütkestav Beatrice, kes lubab ühe pisikese teene eest kõik tüdruku probleemid lahendada. Kyle võtab pakkumise vastu, teadmata, et sellega tema mured alles algavad ja teene, mida Beatrice vastutasuks nõuab, ei olegi nii pisike.

Kuid vanade muistendite tegelasi teel vastu ei tulnud. Kõik olid inimnäoga. Polnud võimalik see rada, kuid polnud ka võimatu. Sest ilmas on sündinud asju, mille põhjust pole osanud aimatagi. Tarkade meelest võib liblika tiivalöök Brasiilias paisuda Floridas tormiks.

Käesolevasse esimesse kogumikku on ta koondanud kokku 12 muinasjuttu – siin on lugusid loomadest, putukatest, haldjatest ja tontidest, aga ka inimestest. Lihtsad, südamlikud ja lõbusad lood peaksid köitma igas vanuses muinasjutusõpru.

Sellest raamatust leiab 150 armastatud eesti lastelaulu sõnad. Siin on laule, mida on laulnud vanaemad-vanaisad, emad-isad ja lapsed ise. Leidub nii rahva-, filmi-, multifilmi- kui ka niisama toredaid laule. Nad on ühtaegu tuttavad, aga samas tahavad ka meenutamist.

See on üks täiesti tavaline raamat. Ometi nii ebatavaline

Peeter Helme teine romaan „September” on hoogne ja lennukas lugu noore riigiametniku elus kümnekonna päeva jooksul aset leidvatest sündmustest.

Arvi Siig (1938–1999) on eesti luules tuntud eriti oma linnateemaliste luuletuste poolest. Paremini kui keegi teine kirjeldas ta 1960. aastate linnapilte ja rahutuid noori oma vaimseis otsinguis.

"Kahe näoga jumal" on Eia Uusi teine romaan. Tema debüüt, "Kuu külm kuma" märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel ning võitis 2006. aastal Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia.

Ma mõttes kõnnin mereäärset rada.
Taas hõrenevad, lagenevad puud.
Kui mereselga pühib tuuleluud,
aeg ülim toimuvat sonetistada.

Jüüti poolsaarelt pärit kimbrite muistse hõimu raevukat poega tabab jumalate ebasoosing. Ballimar Kimbrung, iidse suguvõsa viimane pärija, jääb saksilaste pealiku Wulfgar Wulfingi rüüsteretkega ilma omastest ja väärilisest aust, sattudes orjasarasse.