ERNEST HEMINGWAY

Ernest Hemingway üks olulisem romaan „Kellele lüüakse hingekella“ ilmus 1940. aastal. Eesti keeles avaldati see esimest korda 1970. aastal Enn Soosaare tõlkes. Käesolevasse väljaandesse on lisatud esmatrükist välja tsenseeritud lõigud, mis kindlasti annavad teosele lisavärvi.

Loo peategelaseks on Ameerika kirjanik David Bourne, kes on äsja avaldanud oma teise romaani ning veedab nüüd koos abikaasa Catherine´iga mesinädalaid Vahemere ääres – Prantsuse Rivieras ja Hispaanias. Nende romantiline idüll on võrdväärne paradiisiga.

„Vanamees ja meri”, Hemingway tuntuim teos, ilmus esimest korda 1952. aastal ning tõi autorile Pulitzeri auhinna; kindlasti oli sellel raamatul oma osa ka Hemingwayle Nobeli auhinna määramisel.

Avaldatud esmakordselt aastal 1970, üheksa aastat peale Ernest Hemingway surma, on "Saared hoovuses" lugu kunstnikust ja seiklejast, mehest, kes sarnaneb vägagi Hemingway endaga.

Paljude kriitikute arvates on "Pidu sinus eneses" Hemingway kõige säravam teos. Raamatus astuvad üles paljud tolleaegsed menukad kirjanikud ja intelligendid – Gertrude Stein, Francis Scott Fitzgerald, Ezra Pound, James Joyce, Ford Madox Ford jpt.

Ernest Hemingway "Jutud II" sisaldab autori kaht kogu: "Naisteta mehed" (Men Without Women, 1927) ja "Võitja jäägu võiduta" (Winner Take Nothing, 1933).

Käesolev raamat, mis ilmus inglise keeles esmakordselt 1950. a, on „Üle jõe ja puude varju“ esimene eestikeelne tõlge.

Autobiograafiliste sugemetega raamatus „HÜVASTI, RELVAD“ kirjeldab Hemingway oma toonaseid läbielamisi. 1929. aastal esmakordselt ilmunud romaan, mida paljud kriitikud on tunnistanud läbi aegade parimaks sõjaromaaniks, räägib leitnant (tenente) Frederic Henry, Ameerika sõjaväelase elust.

Ehkki paljud juttudest on varem eesti keeles ilmunud nii erinevates kogumikes kui ka ajakirjades, on selles raamatus lugude uustõlked Enn Soosaarelt originaalraamatu järjestuses.

„Ja päike tõuseb” on Hemingway esikromaan, mis ilmus 1926. aastal. Romaan on pilguheit niinimetatud „kadunud generatsioonile”, mis kannatab Esimese Maailmasõja armide all.

„Te kõik olete kadunud sugupõlv.“ - Gertrude Stein Pärast Esimest maailmasõda rändab väike rühm eksinud hingi – kirjanikke, kunstnikke, armastajaid – Pariisi kohvikute hämaruses ja Hispaania päikese all, otsides elu mõtet, kirge ja iseennast. Jake Barnes, sõja poolt muserdatud, kuid hingelt elus, üritab kulgeda teekonnal täis iha, kaotusi ja vaikivat trotsi.

Ameeriklasest leitnant Frederic Henry ja briti medõde Catherine Barkley kohtuvad esimese maailmasõja verises kaoses. Nende suhe on kirglik, habras ja lootusetult inimlik – nagu valgus, mis püüab tungida läbi kahurisuitsu.
See lugu ei räägi mitte üksnes armastusest, vaid ka kaotusest, hirmust ja vaprusest jääda inimeseks. Iga lehekülg on täis vaikseid küsimusi: kas armastus suudab ellu jääda, kui maailm kokku variseb?

„Inimene ei ole alistumiseks loodud.“ - Vana kalur Santiago Üksildane kalur seisab silmitsi oma elu suurima katsumusega – hiiglasliku marliiniga, kes paneb proovile tema jõu, visaduse ja hinge. See pole pelgalt võitlus mehe ja kala vahel, vaid eksistentsiaalne duell inimese ja saatuse, uhkuse ja alanduse, elu ja surma vahel.