Anu Jõesaar

On aasta 1834 ja väikelinn Madrid, mis üritab teda ümbritsevast müürist kaugemale laieneda, kannatab ränga kooleraepideemia all. Surmatoov haigus pole aga ainus, mis selle elanikke hirmutab: äärelinnades ilmuvad lagedale tütarlaste surnukehad, kellest keegi ei näi puudust tundvat. Kõik kuulujutud osutavad Metsalisele, olendile, keda keegi pole näinud, aga keda kõik kardavad. Kui kaob väike Clara, alustab tema õde Lucía koos ühesilmse politseiniku Donoso ja ajakirjanik Diegoga meeleheitlikke otsinguid, et tüdruk elusalt üles leida. Müsteeriumi niidistik viib kahe ristatud sauaga kuldsõrmuseni, mida kõik ihaldavad ja mille nimel on nii mõnigi valmis tapma.  Hispaania 19. sajandi olustiku ja ajalooliste sündmuste taustal rullub lahti romaan, mis on kohati šokeeriv, meeletu ja müstiline.  

Õpetaja, teadlane ja praktiseeriv arst Jon Kabat-Zinn, kes näitas esimesena teadveloleku väärtust Lääne peavoolumeditsiini kontekstis, annab sinu käsutusse raamatu, mida võid kasutada kolmel moel: kui mõtiskluste ja praktikate kogumit, mida pisteliselt avada ja uurida; kui valgustavat ja haaravat lugemisvara, mis ühe korraga kaanest kaaneni läbi töötada või kui järk-järgult avanevaid igapäevaseid õppetunde pakkuvat teadvelolekupraktika aabitsat. Nii algajad kui ka kogenud mediteerijad leiavad neilt lehekülgedelt väärt noppeid peamistest Jon Kabat-Zinn´i seisukohtadest ja olulistest praktikatest.

„Luupainaja allee” on William Lindsay Greshami 1946. aastal ilmunud romaan, mis uurib meelelahutusmaailma kõige sügavamat põhjakihti ning selle asukaid. See on pime ja varjuline karnevalimaailm, mis on täis sahkerdajaid, kavaldajaid ja manipuleerivaid saatuslikke naisi.

Siia raamatusse on Mallukas kirja pannud oma loo – teekonna sellest, kuidas Mariannist on saanud Mallukas.– Eesti loetuima blogi autor.

Karjumine, sõimamine, nutmine, löömine, peksmine, sülitamine ja hammustamine – need on vaid mõned käitumisraskustest, mis ilmnevad lastel, kes ei suuda vastata meie ootustele.

Vello Orumets astus esimest korda suurele lavale Eino Baskini estraadikavas „Kuskil vist midagi põleb“, ta oli 19 aastat vana ja taskus oli Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudio lõputunnistus.