Kunstiajaloolane Max Morden läheb mereäärsesse külasse, kus ta kord lapsepõlves oli suvitanud, et põgeneda hiljutise kaotuse eest ja vaadata tõtt ammuse hingetraumaga.
Grace’ide pere oli ilmunud tol ammusel suvel nagu teispoolsusest. Muretud ja siirad Grace’id olid hoopis teistsugused kui ükski teine täiskasvanu, keda Max oli näinud. Aga kõige rohkem köitsid teda kaksikutest eakaaslased, vaikiv Myles ja pöörane, võrgutav, otsekohene Chloe. Max õppis neid tundma, sai nendega lähedaseks – ja see, mis edasi juhtus, jäi teda elu lõpuni kummitama.
Banville’i täpses, lummavalt kaunis keeles kirjutatud “Meri” on leppimine kaotusega ja ebatavaline mõtisklus identiteedist ja mälestusest.
Romaan võitis Man Bookeri kirjandusauhinna 2005. aastal.
John Banville sündis 1945. aastal Iirimaal Wexfordis. Tema esimene romaan “Long Lankin” ilmus aastal 1970. Ta on kirjutanud veel järgmised raamatud: “Nightspawn”, “Birchwood”, “Doctor Copernicus” (võitis 1976. aastal James Tait Blacki mälestusauhinna), “Kepler” (sai 1981. aastal Guardiani ilukirjanduspreemia), “The Newton Letter” (selle ainetel tehti telefilm; e k LR 40/1990), “Mefisto”, “The Book of Evidence” (kandideeris 1989. aastal Bookeri preemiale, sai samal aastal Guinness Peat Aviationi auhinna), “Ghosts”, “Athena”, “The Untouchable”, “Eclipse” ja “Shroud”. Banville elab Dublinis.
Vaata ka arvustust Postimehes: Meri, mitme jõe toidetud