Ilukirjandus

Sellest raamatust leiab 150 armastatud eesti lastelaulu sõnad. Siin on laule, mida on laulnud vanaemad-vanaisad, emad-isad ja lapsed ise. Leidub nii rahva-, filmi-, multifilmi- kui ka niisama toredaid laule. Nad on ühtaegu tuttavad, aga samas tahavad ka meenutamist.

Pettuda ei tule neil, keda lummab Kingi närvekõditav ja õõnsaksvõttev jutustamisoskus, mis tavalise argielu kas lihtsalt suureks või suureks ja jubedaks mängib, ega neil, keda paelub Kingile omane meediku üksikasjalikkus vere, vigastuste, psühhopaatide ja haiglate kirjeldamisel...

Fritz von Herzmanovsky-Orlando (1877–1954) oli Austria aristokraat, kes varaavastatud kroonilise neerutuberkuloosi tõttu loobus 1916. a. arhitekti ametist ja pühendas kogu oma materiaalselt kindlustatud pika elu kirjutamisele, joonistamisele ja maalimisele. Tema žanr võiks kanda nime “satiirilis-humoristlik-fantastilis-müstiline romaan”.

See raamat on hämmastanud nii kriitikuid kui ka tavalugejaid oma sundimatusega eri vanuses inimeste hingeelu kirjeldamisel. Selles kergesti loetavas romaanis käsitletakse raskeid teemasid nagu eutanaasia ning teismelise ja täiskasvanu vaheline keelatud suhe.

Armastatud kirjaniku Lilli Prometi (1922–2007) üks kuulsaimaid teoseid „Primavera” (1971) kujutab enesest armastusromaani, mille sisuks on Itaalia-reis. Aeg jookseb läbi mineviku ja oleviku ning läbi inimeste silmade ja südamete, tegevust juhib fataalsus.

See on üks täiesti tavaline raamat. Ometi nii ebatavaline

Raamatuga "Kolm korda sündinud ehk röövikust liblikaks" alustab Anatoli Nekrassov uut raamatusarja "Vikerkaar". Tegu on ilukirjanduslikult vormistatud psühhoesoteerilise sarjaga, mis on jätkuks tunnustatud autori senisele loomingule.

Pärast Topekast põgenemist jõuavad Roland ja tema ka-tet Calla Bryn Sturgise külla, kus nad kohtuvad linnarahva ja isa Callahaniga. Linnarahvas palub abi võitluses Kõuekärgatuse huntidega, kes tulevad korra iga sugupõlve jooksul, et võtta kaasa üks laps igast linnas sündinud kaksikute paarist.

Prantsuse kirjanik Françoise Sagan sai üleöö kuulsaks juba oma esimese raamatuga. „Kurbus kummaline tunne“ ilmus 1954. aastal, mil autor oli vaid seitsmeteistkümne aastane. Raamat võitis mitmeid auhindu ja seda võrreldi teiste seas J. D. Salingeri ja F. S. Fitzgeraldiga.

Peeter Helme teine romaan „September” on hoogne ja lennukas lugu noore riigiametniku elus kümnekonna päeva jooksul aset leidvatest sündmustest.

Tee linna läks nöörsirgena põldude vahelt. Ultimo lõi mootorile hääled sisse ja kummardus, sest tal oli tsiklile ühte-teist öelda ja ta tahtis, et too teda hästi kuuleks. Ta ütles, et peab varem kohale jõudma kui surm ning saab sellega kindla peale hakkama, kui vaid tsikkel end korralikult üleval peab.

„Taeva palge all” on August Mälgu rannatriloogia teine romaan. See ilmus 1937. aastal ja nagu triloogia esimene raamat „Õitsev meri”, sai seegi kiirelt sooja vastuvõtu osaliseks. Romaani tegevustik viib lugeja taas Saaremaa kalurikülla, sedapuhku Sõrve poolsaarele.

Erpenbecki huvitab ühiskond ja tema toimimise ebatäiuslikkus. „Vanas lapses” on ta selleks loonud tegelaskuju, kes kujutab endast võõrkeha ja kes suudab seetõttu vaadelda väljast seda, mida muidu peetakse normaalseks.

Mees mustas põgenes üle kõrbe ning laskur jälitas teda...

Nii algab sarja "Tume Torn" esimene raamat "Laskur"...

Arvi Siig (1938–1999) on eesti luules tuntud eriti oma linnateemaliste luuletuste poolest. Paremini kui keegi teine kirjeldas ta 1960. aastate linnapilte ja rahutuid noori oma vaimseis otsinguis.

Ernest Hemingway "Jutud II" sisaldab autori kaht kogu: "Naisteta mehed" (Men Without Women, 1927) ja "Võitja jäägu võiduta" (Winner Take Nothing, 1933).

Armastatud kirjaniku Herman Sergo tippteoseks nimetatud romaan „Näkimadalad” käsitleb Hiiumaa rootslaste elu ja saatust 18. sajandil. Eesti minekuga Vene impeeriumi koosseisu püüab aadel ka eestirootslased pärisorjastada, millega aga viimased ei lepi ning hakkavad oma õigust taga ajama.

Direktori asetäitja Villem Alavain on jõudnud oma 40. sünnipäevani. Pidu on läbi, külalised lahkunud, küünlad kustumas ja Villem mõtleb tagasi neile neljakümnele aastale - küünal haaval.

ROMAAN VÕITIS MAN BOOKERI KIRJANDUSAUHINNA 2007. AASTAL.

Hegartyte klanni üheksa elusolevat last kogunevad Dublinis oma isemeelse venna Liami peietele. Talle ei toonud surma joomine – ehkki see aitas muidugi kaasa –, vaid see, mis juhtus temaga lapsepõlves vanaema kodus 1968. aasta talvel. Tema õde Veronica oli kohal siis ja on ka nüüd, et surnule seltsi pakkuda.

Käesolev raamat, mis ilmus inglise keeles esmakordselt 1950. a, on „Üle jõe ja puude varju“ esimene eestikeelne tõlge.

Viimane laskur Roland ja tema kaaslased on napilt pääsenud ühest maailmast ja libisenud järgmisesse. Siin jutustab Roland neile pika loo armastusest ja seiklustest, kus peaosa mängib kaunis donkihhotlik neiu Susan Delgado.

Nimeka saksa kirjaniku, Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Thomas Manni romaan “Võlumägi”, 20. sajandi üks tähtteoseid, on omalaadne kokkuvõte maailmasõdade-eelse ajastu elu- ja mõtte suundumustest.

Argentiinlasest matemaatikatudeng saabub aastase stipendiumiga Oxfordi. Ta üürib tuba põneva minevikuga vanaproua Eagletoni juures, kes leitakse mõne aja pärast oma kodust mõrvatuna. Samal ajal saab matemaatikaprofessor Arthur Seldom sõnumi, kuhu on kirjutatud “Jada esimene” ning matemaatilise jada sümbol. Veidi aja pärast leiab aset järgmine mõrv ning taas saab Seldom sõnumi sümboliga.

Romaani „Pommeri aed” tegevustik toimub 19. sajandi lõpul, venestusajal ühes väikeses ja vaeses Eesti vallas. Peategelane Jaan Pommer, kooliõpetaja, peab võitlust vaimupimeduse ja viina laastamistöö vastu ning samas oma töökoha ning laste eest.

Tegemist on eesti kirjanduse ainulaadse road-movie'liku romaaniga, mis jahmatab oma julguse ja vaimukuse, satiiri ja uuenduslikkusega, eriti kui pidada silmas tollaseid olusid ja kirjutamistingimusi — autor viibis nimelt sel ajal nii KGB eeluurimisvanglas kui ka hullumajas.