Mariliin Vassenin

Ühel õhtul, ühel rõdul, tundsid meie hinged üksteist ära ja tervitasid teineteist. Ära tunda ei tähenda tunda. Siis ma ei teadnud, et temast saab see, keda ma kõige vähem tunnen ja kõige rohkem armastan, kuid ma teadsin juba siis, et ma ei eksinud – ta oli kõige ilusam inimene, keda ma eales kohanud olin.

Kohaliku veski sulgemine sundis Ainielle elanikke suunduma teistesse küladesse ja linnadesse. Ainielle külla on jäänud vaid Andrés ja Sabina. Siis kaob mehe kõrvalt ka Sabina ja talle jääb vaid tema truu koer, kes aitab tal kanda mineviku talumatut koormat.

"Ma tahan, et keegi mind kusagil ootaks" koosneb 12 loost. Oma kaheteistkümnes lühiloos maalib autor nappide sõnadega täpse ja täiusliku pildi erinevatest ühiskonnakihtidest, erinevas vanuses ja erinevast soost inimeste rõõmudest, kaotustest, armastusest ja viletsusest.