Inna Lusti

Pildiraamija Gaston Meurant‘i süüdistatakse lapse ja oma tädi mõrvas. Juhtumit uuriv komissar Maigret kahtleb, kas pehmeloomuline mees ikka on tegelik tapja. Järgneva kohtuprotsessi käigus selguvad šokeerivad asjaolud ning nii Maigret kui kohtualune on sunnitud tegema ebaharilikke valikuid.

See käsiraamat annab sulle vahendeid, et tegeleda kaaslaste surve, ärevuse või koolistressiga, ja annab näpunäiteid, kuidas vaadata tulevikku kindlustundega. Olgu olukord milline tahes, aga alati on lootus, et ees ootab parem päev. – Dr Alex

Komissar Maigret kutsutakse uurima Antwerpeni teemandikaupmehe salapärast mõrva. Kuigi peamise kahtlusaluse Carl Anderseni ülekuulamine kestab kaheksateist tundi, kinnitab too järjekindlalt oma süütust. Miks siis leiti tema garaažist teemandikaupmehe surnukeha?

Kahe päeva jooksul külastavad Maigret´d mänguasjade müüja Xavier Marton ja tema naine Gisèle. Xavier on saanud neuroloogi juures kinnitust, et ta pole hull, kuid väidab, et naine tahab teda mürgitada. Aimates, et tõde on palju keerulisem, sukeldub süümepiinades vaevlev Maigret psühhiaatriateooriatesse. Ülemuste käsu ja sõbra soovituse vastaselt uurib ta asja edasi. Hoolimata Maigret´ heast tahtest lõpeb see Vana-Kreeka saatusetragöödiat meenutav, hullumeelsusega põimunud abieludraama võika mõrvaga.

Ja ükskõik, kuidas Peter ka ei püüa oma murtud südant kalgistada, leiab armastus ikkagi sissepääsu. Nüüd asuvad poiss ja rebane taas teekonnale kodu, tervenemise – ja teineteise poole. „Pax. Teekond koju“ on paeluv romaan endale valitud perekondadest ja armastuse tervendavast jõust.

Asitõendeid on napilt, ei masenduses komissar Maigret ega ta meeskond suuda õieti midagi tõestada, süüaluse noor advokaat Liotard aga ründab ajaleheartiklites politseid ja isiklikult Maigret´d. Romaanis etendab tähtsat rolli Maigret´ sümpaatne ja intelligentne abikaasa, kes tänu uskumatutele juhustele ja oma naiselikule taiplikkusele juhib juurdluse veel ühe, esimesega seotud kuriteo jälgedele.

Meeleheitel mees helistab eri kohvikutest Maigret’le ja palub politsei kaitset, öeldes, et teda jälitavad mehed, kes üritavad teda tappa. Seejärel kõned lakkavad... Järgmisel ööl tuvastatakse tänaval mehe surnukeha. Tapja tabamiseks peab Maigret kokku panema üksikasjad surnud mehe elust, viies politsei selle käigus Pariisi slummide rahvarohkesse ja viletsasse allmaailma.

Pax ja Peter on olnud lahutamatud sõbrad alates päevast, mil Peter rebase päris väikese kutsikana päästis. Aga kui Peter on sunnitud oma rebase tagasi metsikusse loodusesse laskma, variseb tema maailm kokku.

Üksi jäänud Bambi, kes võib ainult enda peale loota, õpib elus läbi lööma. Lõpuks kasvab väikesest arglikust hirvevasikast uhke ja tugev hirvesokk. „Bambi“ on maailmakuulus muinaslugu täiskasvanuks saamisest, mille on pildiraamatuks joonistanud Maja Dusíková.

Väike vaenelaps Mathilda kingib ära oma viimase särgi. Nüüd seisab ta külmas öös ja lõdiseb. Aga sellele, kes teeb head, tasutakse suuremeelsuse eest rikkalikult.
Vendade Grimmide tuntud muinasjutu „Tähetaalrid“ illustreeris ja jutustas südamlikult ümber Bernadette Watts, kelle imeliste piltidega saavad Eesti lapsed nüüd esmakordselt tutvust teha.

Klassika varamusse kuuluva jutustuse “Hiirtest ja inimestest” tegevus toimub Suure Depressiooni aegses Californias. Farmist farmi rändaval ja rasket tööd tegeval George’il ning tema lihtsameelsel sõbral Lennie’l pole selles karmis ja kadedust täis maailmas midagi peale teineteise ja unistuse – et ühel päeval ostavad nad väikese maja ja paar aakrit maad, kus Lennie saab kasvatada küülikuid.

Igal aastal viivad Protektoraadi elanikud metsas elavale Nõiale ohvrianniks beebi. Nad loodavad, et see ohverdus hoiab teda tagasi linna kimbutamast. Aga metsas olev nõid Xan on lahke. Xan päästab lapsed ja viib nad südamlike perede juurde teisel pool metsa, toites sel teekonnal lapsi tähevalgusega.

Pariisis, Montmartre’i kvartalis tapetakse mõne kuu vältel noahoopidega viis naist, kes on sarnase kehaehitusega: lühikest kasvu ja trullakad. Mõrvar jääb tabamatuks ja Maigret otsustab viimases hädas lavastada süüdlase arreteerimise. Ta loodab riivata sellega mõrvari uhkust ja ta taas välja meelitada. Uue ohvri vältimiseks korraldatakse ulatuslik turvaoperatsioon, milles osaleb mitusada politseinikku ja vabatahtlikku naisterahvast. Kõik loodavad, et Maigret lõks aitab mõrvari lõpuks kinni püüda...

Émile Gallet´ vägivaldse surma asjaolud on kummalised. Komissar Maigret selgitab välja, et nii ohvri nimi, mille all ta reisis, kui ka tema väidetav amet on valed. Piinlikud kohtumised leinava perekonnaga reedavad mitmetähenduslikke tundeid lahkunu suhtes. Visa uurimis- ja mõttetöö tulemusel veendub Maigret, et härra Gallet´ elutraagika põhjust tuleb otsida tema minevikust. Lõpuks avastab ta kohutava tõe ja valede alla peidetud tegeliku kuriteo. Karistada pole aga õieti kedagi... 

„Jah, ma olen armuke! Just sellepärast ma teangi kõike sellest, miks, milleks, mille pärast ja mille nimel inimesed petavad. Seda tõde ei kuuluta teile klantspiltidega ajakirjad ega populaarsed jutusaated. Tere tulemast minu maailma, kus ma räägin kõike truudusemurdmise pahupoolest. Mis kuradi pärast mees seda tegi, mida temalt edasi oodata ja mida selle kõigega peale hakata? Võite mind vihata, süüdistada kellegi perekonna hävitamises, karta ja proovida minu olemasolu eitada. Kuid see ei muuda põhiasja – ma tean, kuidas armukolmnurgas ellu jääda.“ 

Mõned räägivad, et kui kõrgelt kukkuda, siis vilksatab kogu elu silme eest mööda. Kui 79aastane Antti Vallas katuselt alla kukub, ei vilksata tema silme eest midagi. Maailm muutub alles siis, kui ta silmad avab.

Erinevalt paljudest teistest teatmeteostest ei ole selle raamatu autoriteks mitte lastearstid ega psühholoogid, vaid rühm tarmukaid lapsevanemaid, kes võtsid nõuks pakkuda ka teistele vastuseid küsimustele, mis olid neil endil last kasvatades kerkinud.

Riikka Pulkkinen (1980) on soome prosaist, kes on avaldanud kaks romaani.
Tema debüütteos “Piir” (“Raja”, e k Pegasus, 2009, tlk Monika Pais) kandideeris Soome suurima ajalehe Helsingin Sanomat kirjandusauhinnale ja osutus Soomes 2006. aasta enimmüüdud debüütteoseks.

Ühel hommikul lähevad kaks poissi seiklema – hobusevargile. Trond ei tea midagi oma sõbra peret tabanud tragöödiast, millega algas kahe perekonna lagunemine.

Nagu pole maa peal kaht ühesugust sõrmejälge, pole olemas ka kaht ühesugust inimest, paari ega perekondlikku suhet. Ometi on võimalik – ja vajalik – kasutada enda perekonna loomisel eelmiste põlvkondade ja ümbritsevate inimeste olemasolevat kogemust ning kas või väikest osa teiste elutarkusest.

Erpenbecki huvitab ühiskond ja tema toimimise ebatäiuslikkus. „Vanas lapses” on ta selleks loonud tegelaskuju, kes kujutab endast võõrkeha ja kes suudab seetõttu vaadelda väljast seda, mida muidu peetakse normaalseks.

Mees mustas põgenes üle kõrbe ning laskur jälitas teda...

Nii algab sarja "Tume Torn" esimene raamat "Laskur"...

Pulitzeri ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat John Steinbeck on saanud tuntuks sotsiaalse temaatikaga romaanidega.

„Tumeda torni” sarja teine raamat toob lugeja ette enigmaatilise Rolandi, maailma viimase laskuri, rännaku läbi apokalüptilise kõnnumaa Tumeda Torni suunas.

Raamat annab põhjaliku ülevaate igas eas naise tervisest alates puberteedist kuni vananemiseni; kõiki terviseprobleeme on kirjeldatud detailselt, ühtlasi antud ära võimalused nende profülaktikaks
ning ravialternatiivid. Lisaks probleemide tutvustamisele on raamatus põhjalikult analüüsitud erinevaid toitumis- ja liikumissoovitusi.

Raamat põhineb tõestisündinud lool. 1542. aastal paneb Sieur de Roberval, Kanada koloniseerimise juht, ebasündsa käitumise pärast oma nõo Marguerite de la Roche’i enne sihtpunkti jõudmist koos kahe kaaslasega St Laurence’i lahes üksikule saarele. Nad nimetavad selle saare Kurjade Vaimude saareks.

Ma lamasin madratsil hämarduvas ookrivärvi toas ja maalisin küünega õrnalt Arthuri seljale tähti. Selline on tõeline kiri. Nagu puudutus vastu sooja nahka.

Elus on vaid üks väärt ülesanne: üritada võimatut.

Lugeja saab siit ammendava ülevaate venna- ja emaarmastusest, erootilisest armastusest, enesearmastusest ja Jumala-armastusest, samuti armastusest tänapäeva Lääne kultuuris ja Ida mõjutustest sellele.

“Head kavatsused” on prantsuse kirjaniku Agnès Desarthe’i kolmas romaan, elegantne jutustus noore abielupaari Sonia ja Julieni igapäevamuredest, mis tekivad pärast pealtnäha tavalisse Pariisi korterelamusse kolimist.

Ma sündisin kaks korda: esimest korda väikese tüdrukuna erakordselt suduvabal päeval Detroidis 1960. aasta jaanuaris; ja siis uuesti teismelise poisina kiirabiosakonnas Petoskey lähedal Michiganis 1974. aasta augustis. Sünnitunnistuses on mu nimeks Calliope Helen Stephanides. Minu uusimas juhiloas (Saksamaa Liitvabariigi oma) on mu nimi esmakordselt lihtsalt Cal.

Karupoeg Paddington on alati valmis appi tulema. Nii isand Curryle köögilaua saagimisel kui restoranis üllatusomletil süüdatud tule kustutamisel – iga kord, kui ta appi tuleb, lähevad asjad hoopis keerulisemaks, ent alati lõpevad kõik äpardused õnnelikult.