Kai Nurmik

Teismelise Belinda Marshalli idülliline elu Prantsusmaal Bretagne’s varises kokku, kui tema vanemad ootamatult lahutasid ja ema viis ta tagasi Inglismaale.  Kolmkümmend viis aastat hiljem pööratakse Belinda elu taas pea peale. Vaid nädal enne jõule „üllatab” tööandja Belindat palvega aidata tal taastada üht üsna hiljutist investeeringut - hooletusse jäetud kämpingut Bretagne’s.

On suvi, Bretagne’i imekaunile rannikule saabuvad puhkajad. Kui aga kummalisel kombel sureb vana rändurnaine ning veel üks inimene võtab endalt elu tõenäoliselt laimukampaania tõttu, hakkavad sündmused omandama üha süngemat värvi.

„Estee, ma ostsin selle sõrmuse aastaid tagasi, järgmisel päeval, kui olin sind esimest korda La Scala laval näinud,“ ütles Felix, hoides käes väikest punast sametkarpi. „Sa oled ainus naine, keda ma olen eales armastanud.“ „Ei,“ sosistas Estee. „Praegu pole õige aeg. Soovin, et sa paluksid mu kätt siis, kui oled päriselt vaba.“  Itaalia, 1946. Felixiga hüvasti jättes on Estee süda murtud.

Laps, kes ei tea oma nime … 1903. aastal leiavad kalurid lainetel hulpimas purjeka vraki, mille põhjas lebavad  peksmisjälgedega naine ja väike tüdruk. Päästetud viiakse All Hallowsisse – hirmuäratavasse vaimuhaiglasse Dartmoori kõnnumaal. Naine on koomas, kuid tüdruk, keda hakatakse kutsuma Harrietiks, ärkab üles ja ta viiakse pööningutupp. Tema eest hakkab hoolitsema õde Emma Everdeen.  Kaks emata poissi on saadetud internaati …

Ühel imeilusal Kreeta rannal jagab vana naine paberisedeleid. Kaheksakümne viie aastane Sofia, kes ei saa rääkida, otsib meeleheitlikult oma tütart, kelle saatusest ta ei tea midagi. Pärast traagilist lapsepõlve Ateenas ja lennukat lauljakarjääri oli Sofia sunnitud tütrest kohe pärast tema ilmaletoomist loobuma, sest türanlik režiim kohtles julmalt ta armastatud abikaasat. Nüüd igatseb Sofia tütrega kokku saada, enne kui liiga hilja.

Süües hommikukohvi kõrvale värskeid saiakesi ja nautides klaasikest punaveini kena kohaliku kelneri Jacques’i seltsis, hakkab raamatu peategelane end päranduseks saadu keskel koduselt tundma. Aga oleks ju hullumeelsus jätta sinnapaika oma abielu ning proovida äratada uuele elule vana viinamarjaistandust. Või tasuks ehk siiski proovida?

Pole saladus, et „Väikesed naised” põhineb kirjaniku enda lapsepõlvel. Sel ajal, kui tema vabamõtlejast isa käis läbi mitme silmapaistva meeskirjanikuga, elatas Louisa ennast ja oma õdesid ise, tehes „naiste töid“, nagu õmblemine, pesupesemine ja koduteenijannana töötamine.

Vahel, kui sa seda kõige vähem oodata oskad, kuid samas ehk kõige pakilisemalt vajad, leiad end äkitselt kohast, kus uued inimesed õpetavad sulle midagi uut.

Jaanuar 1946. Kirjanik Juliet Ashton otsib II maailmasõja painetest taastuvas Londonis teemat oma järgmise raamatu jaoks. Ta ei oskaks uneski arvata, et leiab selle tänu kirjale, mille saadab mees, kes elab Suurbritanniale kuuluval Guernsey saarel.

Psühholoogilise trillerina kulgeva Palokaski triloogia keskmes on koolitüdrukute müstiline kadumine, tegevus leiab aset Helsingi äärelinnas, kus näiliselt muretu pealispinna all pulbitseb hulk sassis suhteid ja perekonnadraamat.

Psühholoogilise trillerina kulgeva Palokaski triloogia keskmes on koolitüdrukute müstiline kadumine. Tegevus leiab aset Helsingi äärelinnas, kus näiliselt muretu pealispinna all pulbitseb hulk sassis suhteid ja perekonnadraamat.

Psühholoogilise trillerina kulgeva Palokaski triloogia keskmes on kolme tüdruku kadumine, müsteeriumi tegevus leiab aset Helsingi äärelinnas, kus näiliselt muretu pealispinna all on varjul hulk sassis suhteid ja perekonnadraamat.

Martha on kolmest õest noorim ja ainuke, kes viimasel hetkel oma pulmad ära jättis. . Kui talle pakutakse võimalust minna puhkama Paxoí saarele, näib see liiga hea võimalus, et keelduda. . Ta kohtub üksikisa Harry ja tema imearmsa poja Miloga. Tema ees avaneb täiesti uus eluviis, mis on paljuski vastuolus rutiinse eluga kodumaal. Kui saabub aeg koju pöörduda, tundub Marthale võimatu jätta maha seda soojust, vabadust ja lõbu, mida saar pakkus. Rääkimata siis Harryst ja Milost.