Väliskirjandus

„Finkleri küsimus“ on liigutav lugu sõprusest ja kaotusest, eraldatusest ja kokkukuuluvusest ning eluküpsuse tarkusest ja inimlikkusest. 2010 aasta Bookeri auhinna võitja.

Kui Pii on 16-aastane, otsustab tema perekond koos oma loomaaia loomadega emigreeruda Põhja-Ameerikasse. Paraku läheb laev põhja ning Pii leiab end päästepaadist, kaaslasteks hüään, orangutan, haavatud sebra ja 200 kilo kaaluv bengali tiiger. Lühikese ajaga teeb tiiger lõpu kõigile peale Pii.

Tuntud ungari kirjaniku Géza Ottliku (1912–1990) romaan „Kool piiril” käsitleb ühe Ungari piiri äärse sõjakooli sisemaalima. Lugu esitatakse kahe jutustaja, sõjakooli kahe kasvandiku vaatepunktist.

Galip asub jälgi ajama, võttes endale Celâli identiteedi – ta elab mehe korteris, kannab tema riideid, vastab tema telefonile, kirjutab tema kolumne. Galip uurib iga väiksemat niidiotsa, kuid mõistatus läheb aina keerulisemaks ning kui ta saab tapmisähvarduse, hakkab ta kartma kõige hullemat.

Tegelasterohke ja sündmustest üleküllastunud "Wolf Hall" manab meie silme ette ajastu, mil isiklikke ja poliitilisi saatusi eraldas vaid juuksekarvapaksune vahe, kus edu toob kaasa piiramatu võimu, kuid üksainus eksisamm tähendab surma.
"Wolf Hall" võitis 2009. aastal Man Bookeri auhinna.

Ühelt kohtumiselt teisele tormates kerib ta peas katkematu lint töötava ema kohustustest: ära unusta kliendiaruandeid, batuutlossid, transatlantiline kaugekõne, jõulunäidend, kontrolli Dow Jonesi, ütle hügieeniku aeg ära, trimmi vaagnapõhja, leia aega seksiks...

Charles on Pariisis elav keskealine meesterahvas, kelle elu paistab pealtnäha ideaalne. Tal on hea töökoht, ta elab koos suurepärase pariisitari ja toreda teismelise tütrega. Charles on alati eneseküsitlemisest ja -analüüsimisest hoidunud, keskendudes sisekõne vältimiseks täielikult tööle. Kuni päevani, mil tema ette satub kolmest sõnast koosnev kiri.

Saladusi, mida Rockefelleri kirjad valvavad, ihaldavad meeletult kunagised vägevad nefilimid, kes ei peatu millegi ees, et alustada sõda ja hävitada inimkonna headus ning allutada inimsugu endale. Peaaegu inimtsivilisatsiooni algusest alates on need erakordselt pikad, heledapäised olendid tähelepandamatult liikunud kogu maailma troonide varjus ning vargsi jälitanud ingliteadlaste – angeloloogide – sugupõlvi, kes on pühendanud oma elu nende takistamisele.

Fantastiline, uudne, mõtlemapanev ja võimas romaan. “Keha” kaanel peaks olema hoiatus: see haarab su oma kütkeisse, sunnib sind lugema varajaste hommikutundideni, sunnib sind sügavalt, painavalt mõtlema ka pärast viimast sõna. Stephenie Meyer kujutab tegelasi ja arendab sündmustikku tõelise meistrina, mõjudes nagu segu Stephen Kingist ja Isaac Asimovist.

Hans Jakob Christoffel von Grimmelshauseni (u. 1621–1676) romaan „Saksa Simplicissimuse seiklused“ ilmus 1668. aastal ja on üks väheseid teoseid saksa barokk-kirjandusest, mis on jäänud huviga loetavaks tänapäevani – esimene saksa romaan tänapäevases tähenduses. Selle kangelane on lihtsameelne „mees metsast“, kes teeb läbi elu kirevad tõusud ja langused, et lõpuks pärast kõiki pettumusi erakuks hakata.

„Kadunud roos“ on üks niisugustest lugudest, mis on innustanud ja võlunud eri kultuuridest pärit lugejaid kogu maailmas.

Jessie on surnud. Ta lasi end maha, samal ajal Maxiga telefonis vesteldes.

Oma surmale järgnenud nädalatel jälgib Susie elu jätkumist ilma temata: kuidas tema koolikaaslased levitavad kuulujutte tema kadumisest; kuidas ta pere hellitab lootust ta elusalt leida ja kuidas ta mõrtsukas püüab jälgi peita.

2008. aasta Bookeri auhinna võitnud raamat kujutab endast Bangalore'i ärimehe Balram Halwai, kes nimetab end omalaadseks "Valgeks tiigriks", kirju Wen Jiabaole, Hiina peaministrile.

Fritz von Herzmanovsky-Orlando (1877–1954) oli Austria aristokraat, kes varaavastatud kroonilise neerutuberkuloosi tõttu loobus 1916. a. arhitekti ametist ja pühendas kogu oma materiaalselt kindlustatud pika elu kirjutamisele, joonistamisele ja maalimisele. Tema žanr võiks kanda nime “satiirilis-humoristlik-fantastilis-müstiline romaan”.

Raamatuga "Kolm korda sündinud ehk röövikust liblikaks" alustab Anatoli Nekrassov uut raamatusarja "Vikerkaar". Tegu on ilukirjanduslikult vormistatud psühhoesoteerilise sarjaga, mis on jätkuks tunnustatud autori senisele loomingule.

ROMAAN VÕITIS MAN BOOKERI KIRJANDUSAUHINNA 2007. AASTAL.

Hegartyte klanni üheksa elusolevat last kogunevad Dublinis oma isemeelse venna Liami peietele. Talle ei toonud surma joomine – ehkki see aitas muidugi kaasa –, vaid see, mis juhtus temaga lapsepõlves vanaema kodus 1968. aasta talvel. Tema õde Veronica oli kohal siis ja on ka nüüd, et surnule seltsi pakkuda.

Kanada, 1867

Lund ja jääd täis tundra serval valmistub üks naine asuma rännakule, mis muudab kogu ta elu.

Virginian oli reisilaev. 20. sajandi alguses sõitis see Ameerika ja Euroopa vahet, pardal miljonärid, emigrandid ja kõiksugu kummaline rahvas. Kõneldakse, et Virginianil mängis igal õhtul erakordne klaverimängija, kellel oli harukordne tehnika ja võime mängida imelist, ennekuulmatut muusikat.

“Koos, see on kõik” on lugu sõprusest, armastusest ja koosolemise jõust. Anna Gavalda teine romaan on ilmumisest alates Prantsusmaa raamatumüügi edetabelites ja on tõlgitud kolmekümnesse keelde. Raamatu põhjal valmis ka film, kus peaosi mängivad teiste seas prantsuse filmistaarid Audrey Tautou ja Guillaume Canet. Anna Gavalda on nagu hea haldjas, kes oskab tavaliste inimeste elu imeliseks võluda.

Lagunenud majas Kanchenjunga mäe jalamil Himaalajas elab eraklik ja kibestunud kohtunik, kelle ainsaks sooviks on tõmbuda eemale maailmast, mida ta peab liiga kärarikkaks ja segaseks. Ühel päeval ilmub tema uksele orvuks jäänud tütretütar Sai. Tüdruku eest hakkab hoolt kandma kohtuniku kokk, kelle mõtted on aga enamjaolt oma poja Biju juures – too üritab oma kohta leida „õnnemaal“ New Yorgis

See ei ole romaan. Ega ka jutustus. See on lugu. Mis algab noormehega, kes sõidab läbi pool maailma, ja lõpeb ühel tuulisel päeval järvega, mis on siinsamas. Mehe nimi on Hervé Joncour. Järve nime pole teada.

Pärast aastaid kestnud pagulust Saksamaal pöördub luuletaja Ka tagasi kodumaale ema matustele. Ajakirjanikust sõber palub tal sõita Kirde-Türgis, Armeenia piiri ääres asuvasse Karsi ning kirjutada artikkel kohalikest valimistest ja uurida samas ka noorte neidude enesetappude põhjuseid.

Banville’i täpses, lummavalt kaunis keeles kirjutatud “Meri” on leppimine kaotusega ja ebatavaline mõtisklus identiteedist ja mälestusest.
Romaan võitis Man Bookeri kirjandusauhinna 2005. aastal.

"Sigadesaaga – Pigtopia" on isevärki rännak inimsüdame ja armastuse hämaraisse padrikuisse, ajuti härdameelne, sünge ja liigutav, täis musta huumorit ja fantastikat.

"Sigadesaaga – Pigtopia" on isevärki rännak inimsüdame ja armastuse hämaraisse padrikuisse, ajuti härdameelne, sünge ja liigutav, täis musta huumorit ja fantastikat.

Lugeja saab siit ammendava ülevaate venna- ja emaarmastusest, erootilisest armastusest, enesearmastusest ja Jumala-armastusest, samuti armastusest tänapäeva Lääne kultuuris ja Ida mõjutustest sellele.

Jutukogu "Tuhat üks ööd" (Alf Laila wa-Laila) on eurooplasele otsekui Araabia kirjanduse võrdkujuks; sellest on saanud ammuse kosmopoliitse maailmariigi, oma hiilgepäevil Marokost Indiani ulatunud Abbassiidide kalifaadi kultuuri mälestusmärk.

Tormiliste 1980-ndate edenedes takerdub poliitika- ja rahaasjus võhiklik Nick Feddenite maailma suursuguste pidude, üllatavate liitude ning koomiliste ja ähvardavate koletisteparaadide võrku. Sel lõpmatute võimaluste ajajärgul leiab Nick võimaluse järgida oma salakirge – ilu –, mis lummab teda niisama tugevasti nagu võim ja rikkus tema sõpru.

Poiss.
Tiiger.
Ja ääretu Vaikne ookean.
Imepärane ja haruldane lugu, mis võib panna lugeja uskuma Jumalasse. Kas saab üks lugeja nõuda enamat?

Vastandades kõige labasema kõige süngemaga, huumori traagikaga, loob Jeffrey Eugenides oma debüütromaanis värvika ja haarava portree noorusest ning kadunud süütusest.

DBC Pierre´i romaani sündmused arenevad peamiselt väljamõeldud Texase väikelinnas Martirios ja selle ümbruses. Peategelane Vernon Gregory Little on tavaline 15-aastane poiss, kes ei eristu teistest omasugustest mitte millegi poolest.

Maine’is asuv Dexteri maakond, täpsemini Empire Fallsi linnake, on näinud paremaid päevi, kuid viimasel kümnendil on elu veerenud allamäge. Linna paberi- ja tekstiiliettevõtted on üksteise järel suletud ning Whitingi suguvõsa kunagised valdused (millel hoiab silma viimase meesliikme lesk) piirduvad nüüd peamiselt ajast ja arust kinnisvaraga. Samal ajal hellitab töölisklass endiselt lootust paremale tulevikule.

· Kaldun arvama, et mu vanemad ei sallinud mind. Nad panid mu hälli elusa karumõmmi.
· Mis siis, kui kõik on vaid illusioon ning tegelikkust ei eksisteeri? (Sel juhul ma igatahes maksin oma vaiba eest liiga palju.)
· Lõvi ja vasikas võivad küll üheskoos magama heita, kuid karta on, et vasikas ei saa sõba silmale.

Ma sündisin kaks korda: esimest korda väikese tüdrukuna erakordselt suduvabal päeval Detroidis 1960. aasta jaanuaris; ja siis uuesti teismelise poisina kiirabiosakonnas Petoskey lähedal Michiganis 1974. aasta augustis. Sünnitunnistuses on mu nimeks Calliope Helen Stephanides. Minu uusimas juhiloas (Saksamaa Liitvabariigi oma) on mu nimi esmakordselt lihtsalt Cal.

Ameerikas leidub vähemalt üks kirjanik, kes hoolimata asjaolust, et 20. saj ilmus tal kõigest üks romaan, kuulub kindlalt eelmise sajandi lõpu tähtsamate autorite hulka. Nüüd, 21. saj hakul, on ta maha saanud ka teise romaaniga ning see ainult tugevdab tema positsiooni Ameerika kaasaja kirjanduses