Krimi

Itaaliast saabunud Hans Christian Andersen kogeb oma elus tõelist madalseisu: taskud on rahast tühjad, arvustajad on ta viimased teosed pihuks ja põrmuks teinud ning kuulsusest unistav kirjanik on kaotanud igasuguse eneseusu. Tõetruu pildi toonasest ajastust ja Andersenist muudab värvikaks fiktsiooniks rida mõrvu, milles Anderseni süüdistatakse ja millest ta ammutab hiljem inspiratsiooni oma muinasjuttude kirjutamiseks.

Lowland Way on äärelinna unistuste elurajoon: ilusad majad, omavahel hästi läbi saavad naabrid, koos mängivad lapsed. Aga siis kolivad tänava nurgamajja Darren ja Jodie, kes ei hooli karvavõrdki teiste kokku lepitud reeglitest. Pidevalt tümpsub neil muusika. Nad alustavad remonti, risustades kogu majaümbruse, ja ajavad oma õuel kasutatud autode äri. Ei lähe kaua, kui küpseb lõputuna tunduv kompromissitu sõda.

Populaarse krimikirjaniku naine mõrvatakse, jäljendades tema raamatus kirjeldatud tapmist. Vallandub kummaliste mõrvade laine, mis jahmatab ka paljunäinud uurijaid.

Commissario Guido Brunetti juurde tuleb abi paluma tema abikaasa tudeng Claudia Leonardo, püüdes leida andeksandmist kuriteole, mille eest tema surnud vanaisa on aastakümneid tagasi süüdi mõistetud.

Maria Kallio kavatseb veeta Arpikyläs rahuliku suve sportides ja maratoniks treenides, aga töötempo kasvab üle pea, kui vana kaevandustorni jalamilt leitakse surnukeha. Kas kunstnik Meritta Flöjt kukkus tornist alla või aitas keegi sellele kaasa?

Põnevikumeister Lars Kepler on tagasi oma seitsmenda raamatuga Joona Linnast.
Oslos leitakse ühest korterist surnud mees. Kui politseinik avab köögis sügavkülmiku, teeb ta õõvastava leiu. Ohvriks osutub keegi seni tundmatu hauarüvetaja ja trofeede koguja.

Pimedal sügisõhtul kaob Sandhamni saarel jäljetult noor tüdruk. Politseiinspektor Thomas Andreasson osaleb otsingutes, mis viiakse läbi tormis ja vihmas. Lõpuks tõstab politsei käed, tüdruk arvatakse olevat uppunud.

Šotimaa põhjatipus, Wicki politseijaoskonnas seisis pikka aega aknalaual üks kriibitud pudel. Kui kiri antakse üle politseikomissar Carl Mørckile, arvab ta esialgu, et tegemist on rumala poisikesetembuga. Aga kui ta suudab koos oma süürlasest abilise Assadiga tuhmunud teksti paremini dešifreerida, mõistavad nad, et kirja näol on tegemist viimase elumärgiga kahest 1990ndatel röövitud poisist.

Tulistamine Gretna Greenis. Pruut mõrvatakse tema enda pulmapäeval, mõni sekund pärast sõrmuse sõrme saamist. Jõhker ja verine sündmus väikelinnas pole kaugeltki mitte esimene ega viimane. Ohvrite arv on jõudnud seitsmeteistkümneni ja rahvast valdab õud, sest keegi ei tea, kelle snaiper järgmine kord sihikule võtab.

Juurdlus võtab omapärase pöörde, kui Erika tiimi kätte jõuavad valvekaamerate salvestised viiest kahtlusalusest, kes näevad välja äravahetamiseni sarnased. Politsei küll pingutab, et naiste isikuid kindlaks teha, kuid salapärane Annabelle on neist pidevalt paari sammu võrra ees.

Viis aastat pärast seda saatuslikku päeva, tüdruku kaheksandal sünnipäeval, saabub Kiera vanematele jahmatav videokassett: kaheksa-aastane Kiera, elus ja terve, mängib tundmatus magamistoas. Juhtumit aastaid uurinud ajakirjanik Miren Triggs rõõmustab, et lõpuks on olemas juhtlõng. Kuid midagi ei lahene ja kassette saadetakse aastate jooksul veel. Seitse aastat pärast esimest jõuab vanemateni märgilise sisuga salvestis: sama magamistuba, aga Kierat seal enam pole.

Õhtusöögilt sõbra juures satub komissar Maigret otse kuriteopaika. Mõrvatu on heast perekonnast noormees Antoine, kelle kireks oli käia magnetofoniga Pariisis ringi ja lindistada salaja inimeste hääli. Ühe tema salvestatud vestluse põhjal lahendab politsei kuriteo, millel pole aga Antoine´i surmaga seost. Ootamatult sekkub anonüümne kirjasaatja ja telefonihääl... 

Kui Grace Bernard saab teada, et ta miljardärist isa, keda ta pole elu sees näinud, hülgas ta sureva ema abipalved, tõotab Grace ema eest kätte maksta ja otsustab tappa kõik oma lähisugulased. Lugejatel on kohad esireas, kui Grace saadab oma pereliikmed üksteise järel teise ilma. Tulemuseks on ühteaegu õudne ja naljakas; teravmeelne, läbi musta huumori prisma pajatatud lugu jõukusest ja vaesusest, perekonnast ja üksildusest, armastusest … ja muidugi mõrvast.

Psühholoog ja kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab kutse FBI-lt. Teada-tuntud kurikaela naine on sattunud psühhiaatriahaiglasse ega saa abikaasa peatsele kohtuprotsessile tunnistajaks minna. Ilma naiseta vajuks süüdistus kokku, ent keda on politseil appi paluda, kui selle erakliiniku personal on sama ettearvamatu nagu patsiendid?
Viimases hädas pöördutakse Gregory poole, kel tuleb julgus kokku võtta, Buchanani haigla pelutavate müüride taha astuda ja tõde päevavalgele tuua. Kuid kas Gregory väljub sealt iseendana?

Kui nelja-aastane Linnea Fjällbacka lähedal asuvast talust kaob, ärkavad ellu traagilised mälestused: kolmkümmend aastat varem kadus täpselt samast talust  väike tüdruk, kes leiti hiljem mõrvatuna. Tookord süüdistati tema röövimises ja tapmises kahte 13-aastast tüdrukut. Kohus mõistis nad süüdi, kuid vanuse tõttu pääsesid nad vanglakaristusest. Üks neist on pärast seda elanud Fjällbackas vaikset elu, teine naasis äsja esimest korda pärast juhtunut Fjällbackasse, nüüd kuulsa näitlejana, kes kehastab ümbruskonnas filmitavas filmis Ingrid Bergmani. 

Kolm kuud tagasi sõitis Cambry Montanas asuvale mahajäetud sillale ja hüppas kuuekümne meetri kõrguselt surnuks, jättes endast maha veidra enesetapukirja ja palju küsimusi.
Cambry kaksikõde Lena on aga veendunud, et õde mõrvati. Ta suundub tollelesamale pahaendelisele sillale, et küsitleda politseinikku, kes õe surnukeha väidetavalt leidis.
Politseinik Raymond Raycevic on sümpaatne, otsekohene ja professionaalne. Kuid tema kirjeldus juhtunust äratab Lenas veel enam kahtlusi.
Miks saatis Cambry enne surma mõistatusliku sõnumi?

Pariisis, Montmartre’i kvartalis tapetakse mõne kuu vältel noahoopidega viis naist, kes on sarnase kehaehitusega: lühikest kasvu ja trullakad. Mõrvar jääb tabamatuks ja Maigret otsustab viimases hädas lavastada süüdlase arreteerimise. Ta loodab riivata sellega mõrvari uhkust ja ta taas välja meelitada. Uue ohvri vältimiseks korraldatakse ulatuslik turvaoperatsioon, milles osaleb mitusada politseinikku ja vabatahtlikku naisterahvast. Kõik loodavad, et Maigret lõks aitab mõrvari lõpuks kinni püüda...

Uurija Charlie Lager maadleb omaenda deemonitega, kui ta kutsutakse Karlstadi, kus on kadunud üheksakuune tüdruk. Lapse vanemad on šokis ja meedia pasundab väsimatult tulututest otsingutest. Kui paljulubavad juhtlõngad ummikusse jooksevad, hakkab Charliele tunduma, et keegi varjab väikese Beatrice’i kohta tõde. Iga mööduva tunniga muutub imiku leidmine elusana üha ebatõenäolisemaks ning Charlie on sunnitud endast ja ümbritsevatest inimestest maksimumi nõudma…

1944. aasta veebruariööl leitakse Stockholmis Klara kvartalis põranda külge naelutatud naise laip. 30 aastat hiljem mõrvatakse ühes Stockholmi vaikses eeslinnas veel üks naine. Mõrtsuka eriskummaline tegutsemisviis on sama. Jahil kurjategijale on saatuslikud tagajärjed kolmele juhtumiga tegelenud uurijale – 1970. aastatel Britt-Mariele, 1980. aastatel Hannele ja praegu politseis töötavale Malinile. „Varjukütt“ on omapärane ja oskuslikult loodud sündmustikuga põnevusromaan, mis kirjeldab ohjeldamatut tungi iseennast mõista, kuid see on ühtlasi tükike nüüdisajalugu, mis hõlmab ajavahemikku teisest maailmasõjast kuni tänapäevani.

Seal sa siis seisad. Ja näed terrassil üht meest – meest, kelle tunneksid ära une pealt. Nüüd paistab ta vanemana, aga see on igal juhul tema. Kuid see ei ole võimalik, sest ta on juba üle kahe aasta surnud olnud. Sa tead seda surmkindlalt. Sest just sina tapsid ta.

Istudes koos abikaasaga rongis, kaugel kodust ja nelja-aastasest pojast Benist, saab Sophie telefonitsi ootamatu teate. Kaks poissi on traagilise õnnetuse tagajärjel haiglasse sattunud. Ja üks neist on Ben.
Sophie arvas, et võib oma uut sõbrannat Emmat usaldada ja jätta poja tema hoolde. Emma on ju ometi tema mõttekaaslane, kellele Sophie võis külas liikuvatest juttudest hoolimata oma hinge avada. Aga Sophie ei pääse tundest, et ta on teinud kohutava vea, ja nüüd on kogu ta pere ohus.

„Kurjuse võrgus“ on psühholoogiline triller süngetest saladustest ja võigastest tegudest, milleni ollakse valmis nende varjamise nimel minema. Kiire tegevustikuga põnevik hoiab lugejat kuni lõpuni oma lõa otsas.

Asitõendeid on napilt, ei masenduses komissar Maigret ega ta meeskond suuda õieti midagi tõestada, süüaluse noor advokaat Liotard aga ründab ajaleheartiklites politseid ja isiklikult Maigret´d. Romaanis etendab tähtsat rolli Maigret´ sümpaatne ja intelligentne abikaasa, kes tänu uskumatutele juhustele ja oma naiselikule taiplikkusele juhib juurdluse veel ühe, esimesega seotud kuriteo jälgedele.

Sa tuled laevalt maha ja politsei ootab sind. Kiti abikaasa Melia on teatanud mehe kadumisest ja üks kaasreisija nägi, kuidas sa tülitsesid Kitiga, kui te sõitsite tollelt jõuluistumiselt viimase laevaga koju. Politsei sõnul oli sul põhjust teda vihata. Teda tappa. Sa vaidled vastu. Kit on su sõber – küsige Melialt, kes seda kindlasti kinnitab. Ja kes on ikkagi too kaasreisija, kes sulle näpuga näitab? Mida nad teavad su eraelust? Tol ööl võis küll juhtuda kokkusattumusi, aga sina oled süütu, täiesti süütu! Oled ju?  

Kui arheoloogilistel väljakaevamistel leitakse üllatuslikult hunnik inimluid, saab Black Country põllust vaneminspektor Kim Stone’i jaoks keeruline kuriteopaik.

Luid välja kaevates selgub, et hauda on maetud rohkem kui üks inimene. Ja märgid luudel viitavad kujuteldamatutele õudustele, milles on oma roll loomapüünistel ja koerahammastel.