Krimi

Edward Fosca on mõrvar. Mariana on selles veendunud. Aga Fosca paistab puutumatu ja püha. Karismaatilist Cambridge’i professorit jumaldavad ühtviisi kolleegid ja tudengid, eelkõige aga ülikooli ühe kolledži naistudengitest koosneva salajase liidu Neidised liikmed.
Mariana on andekas terapeut, aga kimpus omaenda probleemidega. Kui Mariana õetütre Zoe sõbranna Tara leitakse mõrvatuna, sõidab Mariana Cambridge’i, et olla õetütrele toeks. Ilmneb, et ka Tara kuulus salajasse liitu, ning Mariana otsustab Neidised sihikule võtta.

Kui eradetektiiv Kate Marshall leiab ühest veehoidlast hulpimas noormehe surnukeha, tunnistab politsei selle traagiliseks õnnetuseks. Ent juhtunu üksikasjad ei klapi: miks ta seal keset ööd oli? Kuidas ta sai uppuda, kui tegu oli hea ujujaga?
Kate ja tema assistent Tristan Harper teevad juhtlõngu uurides palju süngema avastuse. See on kõigest viimane ohver aastakümnete taha ulatuvas mõrvade seerias. Väidetavalt ilmub müütiline sarimõrvar veerevas udus, röövides oma ohvrid nagu fantoom. Ja kui röövitakse veel üks inimene, peavad Kate ja Tristan ajaga võidu jooksma, et päästa teda samast saatusest.

SA VÕID PÄÄSTA SADU ELUSID. VÕI SIIS SELLE ÜHE, MIS ON SULLE KÕIGE TÄHTSAM.

Lennusaatja Mina püüab keskenduda reisijatele, mitte raske iseloomuga viieaastasele tütrele, kes koju maha jäi – ega ka oma abielu raputavatele probleemidele. Ent peagi pärast õhkutõusu saab Mina kirjakese, mis toob talle judinad ihule. Keegi tahab teha nii, et lennuk ei jõuaks sihtkohta.

Meeleheitel mees helistab eri kohvikutest Maigret’le ja palub politsei kaitset, öeldes, et teda jälitavad mehed, kes üritavad teda tappa. Seejärel kõned lakkavad... Järgmisel ööl tuvastatakse tänaval mehe surnukeha. Tapja tabamiseks peab Maigret kokku panema üksikasjad surnud mehe elust, viies politsei selle käigus Pariisi slummide rahvarohkesse ja viletsasse allmaailma.

Sa arvasid, et ta on loodud sind abistama. Sa eksisid ... Ta on su majas. Ta korraldab su elu. Ja nüüd röövib ta sinult kõik.  

„Electra, pane tuled põlema.“ „Electra?“ „Ma tean, mida sa oled teinud.“

 Digimaailma õudusi lahkav psühholoogiline põnevik „Külmakaksikute“ autorilt.

Kui kriminaalkurjategijate profileerimisüksust tabab skandaal ning väidetavalt juhtimisraskustes osakond laiali saadetakse, pääseb tapvast kriitikast vaid üksainuke inimene. Loodetakse, et mainekas kohtupsühholoog doktor Alexander Gregory suudab leida tee kuitahes süngesse mõttemaailma ja tuua päevavalgele ka kõige hämaramad saladused, ja nii kaasatakse ta peatselt ühte äärmiselt segasesse mõrvajuurdlusse.

Ta teeb kõik, et meest kinni hoida, on valmis isegi tapma. Lõppude lõpuks – ta on seda ometi varemgi teinud …
Saladuste ja valede puntrasse mässitud üksteisele võõrad inimesed jõuavad peagi arusaamisele, et neil on rohkem ühist, kui nad oleks osanud eales aimata. Pärast seda, kui ootamatu traagiline sündmus nad kokku viib, muutuvad nende elud pöördumatult.

Mis saab siis, kui selgub, et inimene, keda arvasid läbi ja lõhki tundvat, on tegelikkuses keegi, kes ei saaks olla võõram?

Ema. Kangelane. Valetaja. Tapja.

Verdtarretav vägivallategu …
Sekundi murdosa jooksul võib elu pöördumatult muutuda. Andrea Oliveri elu pöördeline sekund jõuab kätte siis, kui kodukoha kaubanduskeskuses pannakse toime tapatalgud.

Kirjanik Erica Falck pöördub pärast vanemate ootamatut surma tagasi lapsepõlvekoju Rootsi läänerannikul, väikeses Fjällbacka asulas. Kui tema lapsepõlvesõber Alex Wijkner leitakse tapetuna jääkülmast veest, tiritakse Erica pettuste, valede ja saladuste võrku.

Vaikne Rootsi kuurort Fjällbacka on näinud mitmeid tragöödiaid, kuid midagi nii hirmsat pole siin varem aset leidnud: kalur leiab võrgust väikese tüdruku surnukeha ja lahkamisel selgub, et tegu polnudki õnnetusjuhtumiga…

Reka kastis lamades püüab Jenny meenutada, mida röövi üle elanud naised on hiljem rääkinud. Kas ta peaks vastu hakkama või tasuks üritada sõbralikke suhteid luua? Läbi suule kleebitud teibi pole mõtet karjuda, keegi peale autojuhi ei kuuleks teda nagunii. Ta peab olema vait: parem on, kui mees ei tea, et ta on teadvusel.

Commissario Brunetti ega ka tema naine Paola ei ole kunagi tundnud erilist sümpaatiat Itaalia relvajõudude vastu. Kui Veneetsia elitaarsest sõjaväeakadeemiast leitakse poodud kadeti surnukeha, valdavad Brunettit segased tunded: ühelt poolt kahetsus ja kurbus tema enda poja vanuse noormehe surma pärast ning teiselt poolt põlgus ja ärritus poisi õpetajate ning kaasõpilaste upsakuse ja ülbuse pärast.

Vic ja Melinda Van Alleni abielu hoiab koos kokkulepe, mille järgi võib naine pidada armukesi, kui ta ei hülga perekonda. Lõpuks ei suuda Vic siiski oma armukadedust ohjata ning üritab naist väljamõeldud mõrvaloo abil tagasi võita. Paraku saab väljamõeldis tegelikkuseks.
Raamatu põhjal valmis 2020. aastal film, mis ootab oma linastumist kinodes.

Ilka Jensen saab ühel päeval ootamatu telefonikõne Ameerikast. Selgub, et Ilka isa, kellega tal pole õnnestunud ühendust saada sellest ajast peale, kui too enam kui 30 aastat tagasi, spordikott õlal, kodust lahkus ja kadus, on surnud ning tema testamendis on mainitud ka Ilkat.

1974. aasta lihavõttepühade ajal kaob Fjällbacka lähedalt Valö saarelt jäljetult üks perekond. Söögisaalis on kaetud laud uhkeks õhtusöögiks, kuid kõik peale pererahva aastase tütre Ebba on kadunud.

Tere tulemast – see on nukumäng. Sarimõrtsukas põletab Inglismaa Lake Districti kiviringides inimesi surnuks. Jälgi ta ei jäta ja politsei on nõutu. Kui selgub, et kolmanda ohvri söestunud jäänustele on kraabitud ametist tagandatud uurija Washington Poe nimi, kutsutakse too tagasi tööle, osalema uurimises, milles ta tegelikult osaleda ei soovi.

Itaaliast saabunud Hans Christian Andersen kogeb oma elus tõelist madalseisu: taskud on rahast tühjad, arvustajad on ta viimased teosed pihuks ja põrmuks teinud ning kuulsusest unistav kirjanik on kaotanud igasuguse eneseusu. Tõetruu pildi toonasest ajastust ja Andersenist muudab värvikaks fiktsiooniks rida mõrvu, milles Anderseni süüdistatakse ja millest ta ammutab hiljem inspiratsiooni oma muinasjuttude kirjutamiseks.

Populaarse krimikirjaniku naine mõrvatakse, jäljendades tema raamatus kirjeldatud tapmist. Vallandub kummaliste mõrvade laine, mis jahmatab ka paljunäinud uurijaid.

Politseimaja juhtkond ei ole rahul: kuritegude lahendamise protsent Q-osakonnas on oodatust madalam. Rose võiks tõendada vastupidist, aga teda vaevavad omad probleemid, mis ta psühhoosiga haiglasse viivad ja kergitavad pinnale tumeda mineviku - mineviku, kus on võib-olla sündinud julm kuritegu…

Pärast oma naise ootamatut surma on Tom Kennedy veendunud, et uuelt lehelt alustamine aitab tema ja ta poja hingehaavu ravida. Uus algus uues majas ja uues linnas, Featherbankis.
Aga sel linnal on sünge minevik.

Commissario Guido Brunetti juurde tuleb abi paluma tema abikaasa tudeng Claudia Leonardo, püüdes leida andeksandmist kuriteole, mille eest tema surnud vanaisa on aastakümneid tagasi süüdi mõistetud.

Kirjanikuna ei ole Elena juba mitu aastat midagi kirjutanud ega välja andnud. Naabrite perekonna vaatlemine tekitab temas aga kummalise inspiratsiooni, üksikutest juhuslikest fragmentidest kasvab välja uus raamat.

Rohkem kui kakskümmend aastat on möödunud päevast, mil Claire ja Lydia viimati teineteisega suhtlesid. Claire on glamuurset elu elav miljonäri naine, Lydia ots otsaga toime tulev üksikema, ent kumbki neist pole päriselt toibunud nende kolmanda õe Julia kahe aastakümne tagusest jäljetust kadumisest.

„Niiditõmbaja“ on Jussi Adler-Olseni kuulsa „Osakond Q“-krimisarja kuues osa. See on lugu, mis räägib hukutavast kirest, armukadedusest ja kinnismõtetest.

Max Seecki hingetuks võtva kiirusega arenev põnevik on iseseisev järg eelmisel aastal ilmunud raamatule „Hammurapi inglid“.