Krimi

Sa tuled laevalt maha ja politsei ootab sind. Kiti abikaasa Melia on teatanud mehe kadumisest ja üks kaasreisija nägi, kuidas sa tülitsesid Kitiga, kui te sõitsite tollelt jõuluistumiselt viimase laevaga koju. Politsei sõnul oli sul põhjust teda vihata. Teda tappa. Sa vaidled vastu. Kit on su sõber – küsige Melialt, kes seda kindlasti kinnitab. Ja kes on ikkagi too kaasreisija, kes sulle näpuga näitab? Mida nad teavad su eraelust? Tol ööl võis küll juhtuda kokkusattumusi, aga sina oled süütu, täiesti süütu! Oled ju?  

On jaanuar ja Fjällbacka on külma haardes. Üks poolpaljas tüdruk jõuab ekseldes läbi lumise metsa maanteele. Ei kusagilt ilmuv auto ei jõua õigel hetkel kõrvale pöörata…

Nüüdsama juhtumi lahendanud ja Iirimaalt naasnud psühholoogist kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab Prantsuse politseilt kutse, millest pole võimalik keelduda. Käes on Pariisi moenädal ja surema hakkab maailma kauneimaid naisi. Kaunitaride nägu rünnatakse terariistaga ja ajakirjandus tõuseb tagajalgadele.
Ühel ohvril õnnestub eluga pääseda, aga ta on nii traumeeritud, et ei saa rääkida. Olulise tunnistaja abita jäänud politsei on jõuetu.

Sandhamni saarel valitseb talv. Jõululaupäeval jõuab siia viimase laevaga hirmunud, põgenev naine. Järgmisel päeval leitakse hotelli lähedalt lumehangest tema surnukeha ning kriminaalinspektor Thomas Andreasson on sunnitud oma jõulupuhkuse katkestama.
Nüüd seisab ta silmitsi juhtumiga, kus tuleb rinda pista tuntud ja kartmatu sõjakorrespondendi, valitseva võõravihailmingu ja ebaharilikult osava mõrvariga. Thomas püüab leida neis ühist nimetajat, kuid siis avastatakse veel teinegi mõrv.

18-aastane Saamuel ajab kogemata nurja narkotehingu ja peab narkoboss Igori eest meeleheitlikult põgenema. Ta pääseb ja vastab saarestikus elava pere kuulutusele, milles otsitakse abilist nende ajukahjustusega pojale. Kui ta mereäärses majas elava kauni Raaheli ja ta poja Jonase juurde jõuab, ei lähe miski nii, nagu Saamuel plaanib. Lisaks püüab tema ema – vabausklik Pernilla – oma parima arusaama järgi poja elus vägisi korda luua.  Kriminaalinspektor Manfred Olssoni on tabanud perekondlik tragöödia. Ta uurib kaht näiliselt uimastitega seotud mõrva, kuni tema tee ristub Saamueli ja Pernillaga.  

Kui arheoloogilistel väljakaevamistel leitakse üllatuslikult hunnik inimluid, saab Black Country põllust vaneminspektor Kim Stone’i jaoks keeruline kuriteopaik.

Luid välja kaevates selgub, et hauda on maetud rohkem kui üks inimene. Ja märgid luudel viitavad kujuteldamatutele õudustele, milles on oma roll loomapüünistel ja koerahammastel.

Ihne lesknaine mõrvatakse jõhkralt oma Veneetsia korteris ning politsei kahtlus langeb kohe tema rumeenlannast teenijale. Kui too vahistamise kartuses põgenedes hukkub, on politsei kindel, et nende töö on tehtud; mitu nädalat hiljem ilmub aga välja naaber, kes asub süüdistatu süütust kaitsma.
Ainus uurija, kes seda alibit usub, on commissario Brunetti, kes peab ülemuste teadmata rumeenlanna süütust tõestama ja leidma tolle tööandja tegeliku tapja.

Kui Matt Ballard politseis tööle asus, mõrvati kõrvalises ja sünges Gibbet Feni piirkonnas kolm poissi. Pärast peamise kahtlusaluse hukkumist autoavariis tapmised lakkasid, kuid Matt ei olnud veendunud, et tegu oli õige mõrvariga.

Enam kui 25 aastat hiljem saab Matt märgistamata ümbrikus foto, mis on tehtud just Gibbet Feni kuriteopaigas, vahetult enne mõrva toimumist. Seejärel hakkab saabuma veel vanade mõrvadega fotosid ning ka intiimseid pilte Matti salajasest eraelust…

Edward Fosca on mõrvar. Mariana on selles veendunud. Aga Fosca paistab puutumatu ja püha. Karismaatilist Cambridge’i professorit jumaldavad ühtviisi kolleegid ja tudengid, eelkõige aga ülikooli ühe kolledži naistudengitest koosneva salajase liidu Neidised liikmed.
Mariana on andekas terapeut, aga kimpus omaenda probleemidega. Kui Mariana õetütre Zoe sõbranna Tara leitakse mõrvatuna, sõidab Mariana Cambridge’i, et olla õetütrele toeks. Ilmneb, et ka Tara kuulus salajasse liitu, ning Mariana otsustab Neidised sihikule võtta.

Kui eradetektiiv Kate Marshall leiab ühest veehoidlast hulpimas noormehe surnukeha, tunnistab politsei selle traagiliseks õnnetuseks. Ent juhtunu üksikasjad ei klapi: miks ta seal keset ööd oli? Kuidas ta sai uppuda, kui tegu oli hea ujujaga?
Kate ja tema assistent Tristan Harper teevad juhtlõngu uurides palju süngema avastuse. See on kõigest viimane ohver aastakümnete taha ulatuvas mõrvade seerias. Väidetavalt ilmub müütiline sarimõrvar veerevas udus, röövides oma ohvrid nagu fantoom. Ja kui röövitakse veel üks inimene, peavad Kate ja Tristan ajaga võidu jooksma, et päästa teda samast saatusest.

SA VÕID PÄÄSTA SADU ELUSID. VÕI SIIS SELLE ÜHE, MIS ON SULLE KÕIGE TÄHTSAM.

Lennusaatja Mina püüab keskenduda reisijatele, mitte raske iseloomuga viieaastasele tütrele, kes koju maha jäi – ega ka oma abielu raputavatele probleemidele. Ent peagi pärast õhkutõusu saab Mina kirjakese, mis toob talle judinad ihule. Keegi tahab teha nii, et lennuk ei jõuaks sihtkohta.

Meeleheitel mees helistab eri kohvikutest Maigret’le ja palub politsei kaitset, öeldes, et teda jälitavad mehed, kes üritavad teda tappa. Seejärel kõned lakkavad... Järgmisel ööl tuvastatakse tänaval mehe surnukeha. Tapja tabamiseks peab Maigret kokku panema üksikasjad surnud mehe elust, viies politsei selle käigus Pariisi slummide rahvarohkesse ja viletsasse allmaailma.

Sa arvasid, et ta on loodud sind abistama. Sa eksisid ... Ta on su majas. Ta korraldab su elu. Ja nüüd röövib ta sinult kõik.  

„Electra, pane tuled põlema.“ „Electra?“ „Ma tean, mida sa oled teinud.“

 Digimaailma õudusi lahkav psühholoogiline põnevik „Külmakaksikute“ autorilt.

Kui kriminaalkurjategijate profileerimisüksust tabab skandaal ning väidetavalt juhtimisraskustes osakond laiali saadetakse, pääseb tapvast kriitikast vaid üksainuke inimene. Loodetakse, et mainekas kohtupsühholoog doktor Alexander Gregory suudab leida tee kuitahes süngesse mõttemaailma ja tuua päevavalgele ka kõige hämaramad saladused, ja nii kaasatakse ta peatselt ühte äärmiselt segasesse mõrvajuurdlusse.

Ta teeb kõik, et meest kinni hoida, on valmis isegi tapma. Lõppude lõpuks – ta on seda ometi varemgi teinud …
Saladuste ja valede puntrasse mässitud üksteisele võõrad inimesed jõuavad peagi arusaamisele, et neil on rohkem ühist, kui nad oleks osanud eales aimata. Pärast seda, kui ootamatu traagiline sündmus nad kokku viib, muutuvad nende elud pöördumatult.

Mis saab siis, kui selgub, et inimene, keda arvasid läbi ja lõhki tundvat, on tegelikkuses keegi, kes ei saaks olla võõram?

Ema. Kangelane. Valetaja. Tapja.

Verdtarretav vägivallategu …
Sekundi murdosa jooksul võib elu pöördumatult muutuda. Andrea Oliveri elu pöördeline sekund jõuab kätte siis, kui kodukoha kaubanduskeskuses pannakse toime tapatalgud.

Kirjanik Erica Falck pöördub pärast vanemate ootamatut surma tagasi lapsepõlvekoju Rootsi läänerannikul, väikeses Fjällbacka asulas. Kui tema lapsepõlvesõber Alex Wijkner leitakse tapetuna jääkülmast veest, tiritakse Erica pettuste, valede ja saladuste võrku.

Vaikne Rootsi kuurort Fjällbacka on näinud mitmeid tragöödiaid, kuid midagi nii hirmsat pole siin varem aset leidnud: kalur leiab võrgust väikese tüdruku surnukeha ja lahkamisel selgub, et tegu polnudki õnnetusjuhtumiga…

Reka kastis lamades püüab Jenny meenutada, mida röövi üle elanud naised on hiljem rääkinud. Kas ta peaks vastu hakkama või tasuks üritada sõbralikke suhteid luua? Läbi suule kleebitud teibi pole mõtet karjuda, keegi peale autojuhi ei kuuleks teda nagunii. Ta peab olema vait: parem on, kui mees ei tea, et ta on teadvusel.

Commissario Brunetti ega ka tema naine Paola ei ole kunagi tundnud erilist sümpaatiat Itaalia relvajõudude vastu. Kui Veneetsia elitaarsest sõjaväeakadeemiast leitakse poodud kadeti surnukeha, valdavad Brunettit segased tunded: ühelt poolt kahetsus ja kurbus tema enda poja vanuse noormehe surma pärast ning teiselt poolt põlgus ja ärritus poisi õpetajate ning kaasõpilaste upsakuse ja ülbuse pärast.

Vic ja Melinda Van Alleni abielu hoiab koos kokkulepe, mille järgi võib naine pidada armukesi, kui ta ei hülga perekonda. Lõpuks ei suuda Vic siiski oma armukadedust ohjata ning üritab naist väljamõeldud mõrvaloo abil tagasi võita. Paraku saab väljamõeldis tegelikkuseks.
Raamatu põhjal valmis 2020. aastal film, mis ootab oma linastumist kinodes.

Ilka Jensen saab ühel päeval ootamatu telefonikõne Ameerikast. Selgub, et Ilka isa, kellega tal pole õnnestunud ühendust saada sellest ajast peale, kui too enam kui 30 aastat tagasi, spordikott õlal, kodust lahkus ja kadus, on surnud ning tema testamendis on mainitud ka Ilkat.

Tere tulemast – see on nukumäng. Sarimõrtsukas põletab Inglismaa Lake Districti kiviringides inimesi surnuks. Jälgi ta ei jäta ja politsei on nõutu. Kui selgub, et kolmanda ohvri söestunud jäänustele on kraabitud ametist tagandatud uurija Washington Poe nimi, kutsutakse too tagasi tööle, osalema uurimises, milles ta tegelikult osaleda ei soovi.

Itaaliast saabunud Hans Christian Andersen kogeb oma elus tõelist madalseisu: taskud on rahast tühjad, arvustajad on ta viimased teosed pihuks ja põrmuks teinud ning kuulsusest unistav kirjanik on kaotanud igasuguse eneseusu. Tõetruu pildi toonasest ajastust ja Andersenist muudab värvikaks fiktsiooniks rida mõrvu, milles Anderseni süüdistatakse ja millest ta ammutab hiljem inspiratsiooni oma muinasjuttude kirjutamiseks.

Populaarse krimikirjaniku naine mõrvatakse, jäljendades tema raamatus kirjeldatud tapmist. Vallandub kummaliste mõrvade laine, mis jahmatab ka paljunäinud uurijaid.