Ilukirjandus

"Ma tean, kes sa oled," sosistas Maria.
"Kes siis?"
"Ussmees!"
Edasi käis ta mu taga ja kommenteeris üle mu õla igat viimast kui ussi, mille ma endale kalapüüdmiseks välja valisin. "Oo, näe, Rõveuss!" "Paeluss!"

Kuna nii nurgapood kui ka kohvik on heades kätes, keskendub Rosa heategevusorganisatsioonile Nedi Kingitus, mille ta asutas vanavanaisa mälestuseks, kellelt saadud pärandus ta elu muutis.
Lucasel on hotellis kuhjaga tegemist oma uue riukliku sõbratari ja anonüümse hotelliinspektori salapärase mürgitamise juhtumiga. Kas hotell saab kõigest hoolimata kolmanda tärni?
Ja veel: kas Mary leiab lõpuks tõelise armastuse? Kas lapseootel Titch ikka tuleb poepidamisega toime?

Camilla Läckbergi menuromaani „Kuldne puur“ järg on teie ees – laetud kättemaksudraama täis reetmisi, leppimist ja üllatavat avastust, et naiste võimetel ei ole piire… Ent seda vaid juhul, kui nad suudavad vana vaenu maha matta, et ühise eesmärgi nimel jõud ühendada.

18-aastane Saamuel ajab kogemata nurja narkotehingu ja peab narkoboss Igori eest meeleheitlikult põgenema. Ta pääseb ja vastab saarestikus elava pere kuulutusele, milles otsitakse abilist nende ajukahjustusega pojale. Kui ta mereäärses majas elava kauni Raaheli ja ta poja Jonase juurde jõuab, ei lähe miski nii, nagu Saamuel plaanib. Lisaks püüab tema ema – vabausklik Pernilla – oma parima arusaama järgi poja elus vägisi korda luua.  Kriminaalinspektor Manfred Olssoni on tabanud perekondlik tragöödia. Ta uurib kaht näiliselt uimastitega seotud mõrva, kuni tema tee ristub Saamueli ja Pernillaga.  

Edward Fosca on mõrvar. Mariana on selles veendunud. Aga Fosca paistab puutumatu ja püha. Karismaatilist Cambridge’i professorit jumaldavad ühtviisi kolleegid ja tudengid, eelkõige aga ülikooli ühe kolledži naistudengitest koosneva salajase liidu Neidised liikmed.
Mariana on andekas terapeut, aga kimpus omaenda probleemidega. Kui Mariana õetütre Zoe sõbranna Tara leitakse mõrvatuna, sõidab Mariana Cambridge’i, et olla õetütrele toeks. Ilmneb, et ka Tara kuulus salajasse liitu, ning Mariana otsustab Neidised sihikule võtta.

Ühel imeilusal Kreeta rannal jagab vana naine paberisedeleid. Kaheksakümne viie aastane Sofia, kes ei saa rääkida, otsib meeleheitlikult oma tütart, kelle saatusest ta ei tea midagi. Pärast traagilist lapsepõlve Ateenas ja lennukat lauljakarjääri oli Sofia sunnitud tütrest kohe pärast tema ilmaletoomist loobuma, sest türanlik režiim kohtles julmalt ta armastatud abikaasat. Nüüd igatseb Sofia tütrega kokku saada, enne kui liiga hilja.

Émile Gallet´ vägivaldse surma asjaolud on kummalised. Komissar Maigret selgitab välja, et nii ohvri nimi, mille all ta reisis, kui ka tema väidetav amet on valed. Piinlikud kohtumised leinava perekonnaga reedavad mitmetähenduslikke tundeid lahkunu suhtes. Visa uurimis- ja mõttetöö tulemusel veendub Maigret, et härra Gallet´ elutraagika põhjust tuleb otsida tema minevikust. Lõpuks avastab ta kohutava tõe ja valede alla peidetud tegeliku kuriteo. Karistada pole aga õieti kedagi... 

Meeleheitel mees helistab eri kohvikutest Maigret’le ja palub politsei kaitset, öeldes, et teda jälitavad mehed, kes üritavad teda tappa. Seejärel kõned lakkavad... Järgmisel ööl tuvastatakse tänaval mehe surnukeha. Tapja tabamiseks peab Maigret kokku panema üksikasjad surnud mehe elust, viies politsei selle käigus Pariisi slummide rahvarohkesse ja viletsasse allmaailma.

Sa arvasid, et ta on loodud sind abistama. Sa eksisid ... Ta on su majas. Ta korraldab su elu. Ja nüüd röövib ta sinult kõik.  

„Electra, pane tuled põlema.“ „Electra?“ „Ma tean, mida sa oled teinud.“

 Digimaailma õudusi lahkav psühholoogiline põnevik „Külmakaksikute“ autorilt.

Kui kriminaalkurjategijate profileerimisüksust tabab skandaal ning väidetavalt juhtimisraskustes osakond laiali saadetakse, pääseb tapvast kriitikast vaid üksainuke inimene. Loodetakse, et mainekas kohtupsühholoog doktor Alexander Gregory suudab leida tee kuitahes süngesse mõttemaailma ja tuua päevavalgele ka kõige hämaramad saladused, ja nii kaasatakse ta peatselt ühte äärmiselt segasesse mõrvajuurdlusse.

Edie tunneb kergendust, kui tema ämm Anna DeLuca sureb. Ta süüdistab Annat õnnetuses, mis hävitas tema perekonna. Ämma testament sunnib aga Ediet sõitma Sitsiiliasse, päranduseks jäetud villasse mere ääres. Kas ämm püüab neid isegi hauast endise abikaasa Joe´ga uuesti kokku viia? Edie ei kavatse sel juhtuda lasta!  

„Tappa laulurästast“ põhjustas sensatsiooni 1960-ndate raamatumaailmas ning pälvis tänu intrigeerivale süžeele ja võimsale sõnumile kiirelt ülemaailmse tunnustuse.

Kriminaalromaanile omased sündmuste keerdkäigud, õudukale iseloomulikud äkilised ilmumised-kadumised, toores vägivald, pidev ebamugavustunne ja hirm ning üha kasvav pinge hoiavad lugeja ihu kananahal kuni viimase leheküljeni, jätmata ruumi illusioonidele.

Commissario Guido Brunetti juurde tuleb abi paluma tema abikaasa tudeng Claudia Leonardo, püüdes leida andeksandmist kuriteole, mille eest tema surnud vanaisa on aastakümneid tagasi süüdi mõistetud.

Pole saladus, et „Väikesed naised” põhineb kirjaniku enda lapsepõlvel. Sel ajal, kui tema vabamõtlejast isa käis läbi mitme silmapaistva meeskirjanikuga, elatas Louisa ennast ja oma õdesid ise, tehes „naiste töid“, nagu õmblemine, pesupesemine ja koduteenijannana töötamine.

„Niiditõmbaja“ on Jussi Adler-Olseni kuulsa „Osakond Q“-krimisarja kuues osa. See on lugu, mis räägib hukutavast kirest, armukadedusest ja kinnismõtetest.

Max Seecki hingetuks võtva kiirusega arenev põnevik on iseseisev järg eelmisel aastal ilmunud raamatule „Hammurapi inglid“.

„President on kadunud“ on 1992. aastal USA presidendiks valitud Bill Clintoni esimene romaan.

Maria Kallio kavatseb veeta Arpikyläs rahuliku suve sportides ja maratoniks treenides, aga töötempo kasvab üle pea, kui vana kaevandustorni jalamilt leitakse surnukeha. Kas kunstnik Meritta Flöjt kukkus tornist alla või aitas keegi sellele kaasa?

Järg rahvusvahelisele menukile "Koera elu mõte". Nüüd saavad filmisõbrad nautida ka „Koera teekonna“ suurt ekraniseeringut.

Nende kaante vahel jutustab Garrard meisterlikult oma loo. Mõnikord on ta lugu südantlõhestav, mõnikord võidukas, jätmata hetkekski lugejat külmaks. „Kustutatud poiss“ on testament armastusele, mis suudab kõige kiuste ellu jääda.

Jätnud eskorttüdruku elu seljataha, valmistub Mia Saunders helgeks tulevikuks oma unistuste mehega, kellega ristus tema tee sellelsamal peadpööritaval aastapikkusel seiklusel. Mia on õnne tipul, kuid endiselt on lahendamata küsimusi, lahtirääkimata suhteid ja inimesi, kellega kohtumist ta paremal juhul väldiks.

Viiekümnendate künnisele jõudnud Kate peab maadlema nii oma teismeliste laste, eakate vanemate kui ka enda taaskehtestamisega tööturul. Iga lehekülg pakub lugejale mõnusat äratundmist, toob näole muige ja viib mõttele, et meis kõigis on olemas killuke Kate Reddyt.

Rootsi peaministri Olof Palme mõrv 1986. aastal on tänaseni lahendamata. Kui endine diplomaat, ärimees, ajakirjanik ja kirjanik Jan Stocklassa seda omal käel uurima asus, viisid jäljed ta Rootsi ühe kõige kuulsama krimikirjaniku Stieg Larssoni arhiivini, mis oli pärast Larssoni surma seisnud kümme aastat unustusehõlmas.

Seekordne on Ameerika kirjaniku Audrey Carlani ülemaailmse menusarja „Kalendritüdruk“ neljas raamat.

15-aastase Marco Jamesoni eluunistus on saada Taani kodanikuks ja käia koolis nagu kõik normaalsed teismelised, kuid tema onu Zola sunnib nii teda kui ka teisi endise mustlasklanni lapsi tänaval kerjama ja varastama. Viies osa Jussi Adler-Olseni ülemaailmselt menukast Q-osakonna krimisarjast.

Reed Royalil on tuline temperament ja kiired rusikad. Aga tema harjumus vastata igale takistusele vägivallaga on talle lõpuks häda kaela toonud. Kui ta tahab ennast ja armastatud tüdrukut päästa, tuleb tal oma keerulisest minevikust ja rikutud mainest üle olla.

Maikuu viib isepäise eskorttüdruku Mia Saundersi tema unistuse paika, Hawaii saarestikku, kus ta tööülesanne on olla ujumisriiete modell. Kuu aega eksootilisel Oahu saarel, kuhu seekord saab Mia kaasa võtta ka oma parima sõbranna ja õe.

1950. aastate keskel kirjutatud „Mine, pane vahimees välja” on Harper Lee unustamatu romaan tarkusest, inimlikkusest, kirest ja mõistvusest – sügavalt haarav kunstiteos, mis pajatab teisest ajast, olles ühtaegu imeliselt tähendusrikas ka meile.

Lõbus lugu "Kolm meest paadis (koerast rääkimata)" nõudis järge ja nii nägigi aastal 1900 ilmavalgust „Kolm meest uitamas”, mis jutustab lõbusast jalgrattamatkast läbi Saksamaa metsade.

Mida teha olukorras, kus naise huvi seksi vastu pole veel kadunud, aga tema elatanud abikaasa sulgeb voodielu peatüki. Nii juhtubki, et peategelane avaldab internetis seksiotsimise kuulutuse, mis pöörab tema elu pea peale.

Lily elu ei ole kunagi kerge olnud, aga see pole teda iial takistanud unistuste poole pürgimast. Kui tema ja võluva neurokirurgi Ryle Kincaidi vahel säde lahvatab, tundub kõik korraga liiga hea, et tõsi olla.

Ühel augustiõhtul loeb ta ajalehest, et destruktiivse käitumisega tütarlaste kinnises hoolekandeasutuses on toime pandud kohutav mõrv. Flora Hansen otsustab helistada politseile ja väidab, et on ühenduses tapetu hingega.

Noor uurija Maria Kallio on just saanud ülesande lahendada oma esimene mõrvajuhtum, tõestamaks iseendale ja oma meeskonnale, et temas on konstaablitööks piisavalt sisu ja südikust.

Kui kaugele on valmis minema vanemad oma lapse kaitseks, kes on teinud midagi, mida ei saa õigustada – midagi, mis hävitab tema elu ja võib saata ta mitmeks aastaks vanglasse? Kaugele, on vastus.

Ever proovib aidata Havenil surematu eluga harjuda. Haven aga on oma uutest võimetest joobunud ja käitub järelemõtlematult, mistõttu kujutab ta endast tohutut ohtu – ta võib paljastada inimestele nende salajase maailma.

Saladusi, mida Rockefelleri kirjad valvavad, ihaldavad meeletult kunagised vägevad nefilimid, kes ei peatu millegi ees, et alustada sõda ja hävitada inimkonna headus ning allutada inimsugu endale. Peaaegu inimtsivilisatsiooni algusest alates on need erakordselt pikad, heledapäised olendid tähelepandamatult liikunud kogu maailma troonide varjus ning vargsi jälitanud ingliteadlaste – angeloloogide – sugupõlvi, kes on pühendanud oma elu nende takistamisele.

„Nullpunkt” on raamat ülesaamisest. See on häbenematu ülestähendus ühest põrgust, kuhu „erilised” koolinoored päevast päeva saadetakse ja kust mõned neist iial välja ei tule. See raamat saavutab kõige raskema – sellest põrgust väljatuleku ja seda on raske pidada vähemaks kui suursaavutuseks.

Kui pildile ilmub narkopolitsei salaagent Carter, tunneb Sloan kohe esimesest hetkest tema vastu tõmmet. Sloan teab, et kui Asa peaks sellest haisu ninna saama, teeks ta Carterile otsa peale. Ja Asa on olnud kõigi, eeskätt Sloani elus alati sammu võrra teistest ees. Tema teele ei seisa ette mitte keegi.
Mitte keegi peale Carteri. Mäng muutub aina ohtlikumaks ning üha põletavamaks saab küsimus, kas Sloan ja Carter leiavad koos väljapääsu, enne kui on liiga hilja.

Tagasi kodupaigas hakkab Merrin mõistma, millest ta on kõik need aastad ilma jäänud. Pisitasa meenub talle, kes ta varem oli, ning ta on sunnitud minevikku ümber hindama.
Keda süüdistada kõige eest, mis viltu läks? Ja kas tal õnnestub andestada, lasta vanadel haavadel paraneda ning lõpuks õnnelik olla?

Bee Königswasser järgib igapäevaelus lihtsamast lihtsamat põhimõtet. Ta küsib endalt: mida teeks Marie Curie? Kui NASA kutsuks ta kaalukat projekti juhtima, ei kõhkleks Marie hetkegi. Ent tänapäevase füüsika ema ei pidanud jagama maid sellise tegelasega nagu Levi Ward.
Ei saa salata, et Levi on oma tumedate juuste ja läbitungiva pilguga üksjagu meelierutav. Samas näitas Levi juba doktoriõppe ajal väga selgelt, mida ta Beest arvab – verivaenlased võiksid töötada eraldi galaktikates, mis on teineteisest hästi kaugel.

„Estee, ma ostsin selle sõrmuse aastaid tagasi, järgmisel päeval, kui olin sind esimest korda La Scala laval näinud,“ ütles Felix, hoides käes väikest punast sametkarpi. „Sa oled ainus naine, keda ma olen eales armastanud.“ „Ei,“ sosistas Estee. „Praegu pole õige aeg. Soovin, et sa paluksid mu kätt siis, kui oled päriselt vaba.“  Itaalia, 1946. Felixiga hüvasti jättes on Estee süda murtud.

Kui Grace Bernard saab teada, et ta miljardärist isa, keda ta pole elu sees näinud, hülgas ta sureva ema abipalved, tõotab Grace ema eest kätte maksta ja otsustab tappa kõik oma lähisugulased. Lugejatel on kohad esireas, kui Grace saadab oma pereliikmed üksteise järel teise ilma. Tulemuseks on ühteaegu õudne ja naljakas; teravmeelne, läbi musta huumori prisma pajatatud lugu jõukusest ja vaesusest, perekonnast ja üksildusest, armastusest … ja muidugi mõrvast.

Pariis, 1886. Gustave Eiffel ei tule enam oma töökojast välja, tema meeled on haaratud 300 meetri kõrgusest tornist, mida ta tahab ehitada keset Champ-de-Marsi parki. Muidugi, maailmanäitus väärib seda väljakutset ja Prantsusmaa usu tagasisaamist oma kõikvõimsusesse. Kuid kas see on ainuke põhjus, mis paneb terasevõluriks kutsutud meest täiusliku vormi leidmiseks vahetpidamata plaane sirgeldama? Kaubandusministri korraldatud õhtusöögist saadik, mil ta heitis Pariisi kõrgkihi ette oma pöörase idee, on insener kui kinnismõtte küüsis.

Kui Chloe Davis oli 12-aastane, jäi ta kodulinnas kadunuks kuus teismelist tüdrukut. Suve lõpus arreteeriti sarimõrvade eest tema isa ning pandi viivitamatult trellide taha. Chloel tuli koos perega seista silmitsi tõega, tegeleda nii tagajärgedega kui ka püüda edasi liikuda.  Nüüd, 20 aastat hiljem, töötab Chloe Baton Rouge’is erapraksises psühholoogina ja valmistub oma pulmadeks. Lõpuks ometi paistab silmapiiril habras õnn, mille nimel ta on palju vaeva näinud. Samas tunneb ta mõnikord, et ka tema enda elu on kontrolli alt väljas, nagu neil teismelistel, keda ta nõustab.  Kui üks kohalik teismeline jääb kadunuks, ja seejärel veel teinegi, paistab too õudne suvi justkui korduvat. Kas ta on lihtsalt paranoiline ja näeb sarnasusi, mida tegelikult pole, või paljastab ta mõrvari juba teist korda elus?  

Kolmandat aastat doktorantuuris õppiv Olive Smith ei usu püsisuhetesse, kuid tema parim sõber Anh usub, ja see ongi Olive’i puntrasse viinud. Veenda Anhi selles, et Olive’i elu liigub õigel kursil, ei saagi kerge olla, sest teadlased nõuavad tõendeid. Niisiis satub Olive paanikasse ja suudleb esimest meest, keda näeb.
Juhtumisi on see mees ei keegi muu kui Adam Carlsen, noor kuum professor ja tuntud oma järsu ütlemise poolest. Seepärast on Olive vapustatud, kui mees nõustub näitemängu saladuses hoidma ja olema tema võltskallim. Aga kui Adam Olive’i suurel teaduskonverentsil taas oma vankumatu toetusega üllatab, hakkab tunduma, et nende väike eksperiment muutub aina tuleohtlikumaks: asjad ähvardavad õige viltu vedada …
Olive avastab peagi, et ainus armastuse hüpoteesist keerulisem asi on enda südame mikroskoobi all uurimine.

Kolmekümne ühe aastase Daisy jaoks on elu õdusa kohviku ja võluva pottsepatöökojaga Rebase talus kui unistus. Ühtehoidev külarahvas ja talu lahke omanik Jean on Daisyle pere eest, nii et kui Jean äkitselt haigestub, on Daisy esimene, kes talle pühade korraldamisel abikäe ulatab.
Daisy värbab appi Jeani nägusa, kuid pahura sugulase Alexi. Need kaks on algusest peale kõiges eriarvamusel, sest Alex vihkab jõule, sellal kui Daisy on niisuguses pühademeeleolus, et võiks sama hästi ise haldjana kuuse ladvas troonida.
Omavahel jageledes ja pühi korraldades avastab Alex, et Rebase talu on peaaegu pankrotis. Nad vajavad kiiremas korras plaani, et Jeanil üldse oleks kodu, kuhu jõuludeks naasta.
Kas Daisyl õnnestub Alexiga koostöös päästa talu, mida ta on hakanud enda koduks pidama? Ja kas neist pühadest saab ehk alguse midagi täiesti ootamatut ja erilist?

Kolm kuud tagasi sõitis Cambry Montanas asuvale mahajäetud sillale ja hüppas kuuekümne meetri kõrguselt surnuks, jättes endast maha veidra enesetapukirja ja palju küsimusi.
Cambry kaksikõde Lena on aga veendunud, et õde mõrvati. Ta suundub tollelesamale pahaendelisele sillale, et küsitleda politseinikku, kes õe surnukeha väidetavalt leidis.
Politseinik Raymond Raycevic on sümpaatne, otsekohene ja professionaalne. Kuid tema kirjeldus juhtunust äratab Lenas veel enam kahtlusi.
Miks saatis Cambry enne surma mõistatusliku sõnumi?

Pariisis, Montmartre’i kvartalis tapetakse mõne kuu vältel noahoopidega viis naist, kes on sarnase kehaehitusega: lühikest kasvu ja trullakad. Mõrvar jääb tabamatuks ja Maigret otsustab viimases hädas lavastada süüdlase arreteerimise. Ta loodab riivata sellega mõrvari uhkust ja ta taas välja meelitada. Uue ohvri vältimiseks korraldatakse ulatuslik turvaoperatsioon, milles osaleb mitusada politseinikku ja vabatahtlikku naisterahvast. Kõik loodavad, et Maigret lõks aitab mõrvari lõpuks kinni püüda...

1944. aasta veebruariööl leitakse Stockholmis Klara kvartalis põranda külge naelutatud naise laip. 30 aastat hiljem mõrvatakse ühes Stockholmi vaikses eeslinnas veel üks naine. Mõrtsuka eriskummaline tegutsemisviis on sama. Jahil kurjategijale on saatuslikud tagajärjed kolmele juhtumiga tegelenud uurijale – 1970. aastatel Britt-Mariele, 1980. aastatel Hannele ja praegu politseis töötavale Malinile. „Varjukütt“ on omapärane ja oskuslikult loodud sündmustikuga põnevusromaan, mis kirjeldab ohjeldamatut tungi iseennast mõista, kuid see on ühtlasi tükike nüüdisajalugu, mis hõlmab ajavahemikku teisest maailmasõjast kuni tänapäevani.