VIGALA SASSI TAIMERAVI

Raamatu kaas
Lehekülgede arv
326
Mõõtmed
140x210
Avaldamise aeg
10.12.2012
Toimetaja
Koostaja
Hind
17,85 €
Raamat on läbimüüdud!

Aleksander Heintalu ehk Vigala Sass hakkas inimesi taimedega ravima Vigala põllutöökoolis töötamise ajal (1968–1984), ka tema 1987. a Eesti Põllumajanduse Akadeemias kaitstud doktoritöö on seotud ravimtaimedega. Sass ise on ravimtaimedega tegelemise algusaega kirjeldanud järgmiselt: „Ma vestlesin taimedega ja mulle tundus, et nad vastasid mulle oma keeles. Taimi ja inimesi jälgides tekkis tunne, et me kõik oleme omavahel seotud. Viisin ravimtaimede toime kokku inimeste haigustega ja märkasin üsna kähku, et taim reageerib haigele või üle koormatud organile äratundmisega. Teadsin näo järgi ligi 1500–2000 taime ja hakkasin neid tagasisidega peilima, tuues mõttes kooslused (mets, luht, jõgi jne) endale silme ette. Kui mõni koht mõnes koosluses sätendama hakkas, tõmbasin silme ette kerkinud pildis selles kohas kasvava taime koos ta kasvukohaga endale lähemale ning kui olin taime ära tundnud, ütlesin inimesele retsepti. Hakkasin retsepte ka tasapisi kirja panema.”

Sass kinnitab, et haigestunud elundit ei peaks mõjutama mitte otse, vaid teiste, tervete elundite kaudu, sest haige elundi mõjutamiseks tuleb reguleerida terve organismi tööd. Samas on Sassi seisukoht, et ägedatele ja operatiivset abi vajavatele haigustele peaks piiri panema klassikalise meditsiini abil ja vajadusel ei tohi põlata ka antibiootikume. Alaägedate ja krooniliste haiguste raviks ning taastusraviks peaks aga kindlasti kasutama muuhulgas ravimtaimi, ravidieeti ja ravivõimlemist; samas võib oskamatu tohterdamine ravimtaimedega kaasa tuua niisama ohtlikke kõrvaltoimeid kui farmakoloogiliste ainete vale kasutamine.

„Ärge kunagi kasutage retsepte oma arstiga nõu pidamata,” rõhutab Sass. „Ärge usaldage retsepte, millest kuulete juhuslikelt inimestelt!”

„Vigala Sassi taimeravi“ sisaldab lugejale arusaadavas keeles enam kui 500 ravimtaime kasutamise retsepte, õpetusi taimede kogumise ning nendest salvide, tinktuuride, teede ja tõmmiste tegemise kohta. Eraldi peatükina on ära toodud hoiatused selle kohta, mis võib juhtuda siis, kui üht või teist ravimtaime vales koguses, liiga pikka aega või enda jaoks valel ajal kasutada.