Looduslikud pühapaigad – inimkonna vanimad kaitsealad – on eestlaste ja eestluse kujunemisloos väga olulisel kohal. Need on Eesti loodus- ja meelemaastike ühed tähenduslikumad ja salapärasemad paigad – püsivad maamärgid, mis talletavad koha- ja perepärimusi, uskumusi, tavasid ja teadmisi. Pühapaigad kaunistavad maastikku, hiied pakuvad varju nii kehale kui hingele ning ei lase katkeda meie sidemel esivanemate ja hõimurahvastega. Pühapaigad hoiavad meie kui põlisrahva juuri ning nende lugu jutustab Eesti maast ja rahvast.
See mahukas raamat on esimene terviklik pühapaikade käsitlus, suurepärane sissevaade nende mitmekesisesse ja põnevasse maailma, aitamaks pühapaiku meie nüüdismaastikul ja kultuuris märgata ja mõista. Raamatus antakse ülevaade erisugustest looduslikest pühapaikadest, nendega seotud pärimustest, tekkelugudest, uurimisest ja hoidmisest ning sellestki, kuidas nad kajastuvad nüüdisaegses kultuuris ja miks meil neid paiku vaja on.
Ahto Kaasik on hiite uurija, hoidja ja tutvustaja, töötab Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuses ning on Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu liige. Veerandsajandi jooksul on ta osalenud enamikus olulistes pühapaikadega seotud ettevõtmistes, mis on andnud ainulaadse teadmiste ja kogemuste pagasi. Tema arvukaid artikleid ning esinemisi iseloomustab soov ehitada pärandi ja tänapäeva vahele sildu, et muuta inimeste elu rikkamaks ja tervemaks.