Prantsuse kirjanik Françoise Sagan (pärisnimega Françoise Quiorez, 1935–2004) sai üleöö kuulsaks juba oma esimese raamatuga. „Kurbus kummaline tunne“ ilmus 1954. aastal, mil autor oli vaid seitsmeteistkümne aastane. Raamat võitis mitmeid auhindu ja seda võrreldi teiste seas J. D. Salingeri ja F. S. Fitzgeraldiga. Niisugusel enneolematul edul olid omad põhjused. Ühest küljest suutis Sagan oma cool’i, lakoonilise keelega justkui poolkogemata tabada ajastu vaimu. Justkui iseenese teadmata pakkus ta oma raamatuga just niisugust moraali ja kirjanduse pretensioonide läbivalgustamist, mille suhtes pealesõjajärgne noorsugu oli tundlik.
Teisest küljest oli ka autori isik unistuste materjal meedia jaoks, mis 1950ndatel esimest korda Prantsusmaa ajaloos tõepoolest massiliseks muutus. Esialgu oli sensatsiooniline vaid preili Sagani noorus, ent peagi andis kummaline segu tema meeletutest eluviisidest, resigneerunud intelligentsusest ja samas liigutavalt alandlikust suhtumisest inimestesse, maailma ja kirjandusse võimaluse muuta ta müütiliseks meediapersooniks.
Tema paar aastat hiljem ilmunud „Kas te armastate Brahmsi…“ käsitleb sama teemat – noore, igapäeva rutiinist tüdinenud, logeleva mehe armastus temast vanema naise vastu.
„Kurbus kummaline tunne“ on üks kuulsamaid 20. sajandi armastusromaane.