Ilukirjandus

“Puuduolev sõna. Naist, kes matab oma mehe, hakatakse kutsuma lesknaiseks; meest, kes kaotab oma naise, leskmeheks. Vanemateta laps on orb. Aga kuidas nimetatakse surnud lapse isa ja ema?”

Käesolev kogumik, mis näitab Kingi annet selle täies hiilguses, sisaldab 14 erinevat lühilugu – žanr, mida King näib kõige paremini valdavat.

“Head kavatsused” on prantsuse kirjaniku Agnès Desarthe’i kolmas romaan, elegantne jutustus noore abielupaari Sonia ja Julieni igapäevamuredest, mis tekivad pärast pealtnäha tavalisse Pariisi korterelamusse kolimist.

DBC Pierre´i romaani sündmused arenevad peamiselt väljamõeldud Texase väikelinnas Martirios ja selle ümbruses. Peategelane Vernon Gregory Little on tavaline 15-aastane poiss, kes ei eristu teistest omasugustest mitte millegi poolest.

"KIRE VILI" on kirglik lugu armastusest ja leinast, mehe ja naise ning isa ja poja suhetest; mida on nimetatud ka psühholoogiliseks thrilleriks.
Peategelane Armin Minderhout, kolmekümnendates aastates mees, jääb pärast elukaaslase Monika surma üksinda nende poega Bo'd kasvatama.

Maine’is asuv Dexteri maakond, täpsemini Empire Fallsi linnake, on näinud paremaid päevi, kuid viimasel kümnendil on elu veerenud allamäge. Linna paberi- ja tekstiiliettevõtted on üksteise järel suletud ning Whitingi suguvõsa kunagised valdused (millel hoiab silma viimase meesliikme lesk) piirduvad nüüd peamiselt ajast ja arust kinnisvaraga. Samal ajal hellitab töölisklass endiselt lootust paremale tulevikule.

· Kaldun arvama, et mu vanemad ei sallinud mind. Nad panid mu hälli elusa karumõmmi.
· Mis siis, kui kõik on vaid illusioon ning tegelikkust ei eksisteeri? (Sel juhul ma igatahes maksin oma vaiba eest liiga palju.)
· Lõvi ja vasikas võivad küll üheskoos magama heita, kuid karta on, et vasikas ei saa sõba silmale.

Ma sündisin kaks korda: esimest korda väikese tüdrukuna erakordselt suduvabal päeval Detroidis 1960. aasta jaanuaris; ja siis uuesti teismelise poisina kiirabiosakonnas Petoskey lähedal Michiganis 1974. aasta augustis. Sünnitunnistuses on mu nimeks Calliope Helen Stephanides. Minu uusimas juhiloas (Saksamaa Liitvabariigi oma) on mu nimi esmakordselt lihtsalt Cal.

Ameerikas leidub vähemalt üks kirjanik, kes hoolimata asjaolust, et 20. saj ilmus tal kõigest üks romaan, kuulub kindlalt eelmise sajandi lõpu tähtsamate autorite hulka. Nüüd, 21. saj hakul, on ta maha saanud ka teise romaaniga ning see ainult tugevdab tema positsiooni Ameerika kaasaja kirjanduses