Ilukirjandus

„Põhjavalgus” on Raimond Kaugveri seni ilmumata esikromaan, mille autor kirjutas Vorkuta vangilaagrites viibides. Nüüd on see esmakordselt lugejate ees: 60 aastat pärast käsikirja lõpetamist, 18 aastat pärast kirjaniku surma.

Jessie on surnud. Ta lasi end maha, samal ajal Maxiga telefonis vesteldes.

Ühel hommikul lähevad kaks poissi seiklema – hobusevargile. Trond ei tea midagi oma sõbra peret tabanud tragöödiast, millega algas kahe perekonna lagunemine.

"Ema sees on igavik” on kimbuke armastust, mis ei närtsi iialgi. Kinkevalmis kimbuke, kuhu on nopitud ligi poolsada eesti mõttepärlit ja luuletust, mida ehivad Kristiina Männiku fotod eesti lastest ja emadest.

Minu nimi on Brodeck ja ma ei puutu üldse asjasse.
Mul tuleb seda öelda. Kõik peavad seda teadma.
Mina ei ole midagi teinud ja kui ma sain teada, mis oli juhtunud, oleksin soovinud sellest mitte kunagi enam juttu teha, tõmmata oma mälule sõlmed peale, hoida seda köidikutes nõnda, et see püsiks raudupüütud nugisena vait.

Raamatu peategelane on Araabia päritolu ja Iisraelis elav ning töötav edukas kirurg Amin Jaafari, kes saab teada, et ta naine Sihem on hukkunud enesetapurünnakus. Kuid šokk saabub siis, kui tuleb välja, et tema naine oli enesetaputerrorist.

Regina tunneb end juba lootusetu vanatüdrukuna. Linnaelu esialgne sära ja põnevus on muutumas rutiiniks, sõbrannade võrgustik kisub tüütuks pseudoperekonnaks. Pärandusega saadud maja alevis paneb Regina valikuvõimaluse ette: kas teha julge otsus ja jätta oma senine elu või jätkata vanaviisi.

“Hallides hinged” taaselustab autor Esimese maailmasõja sünge atmosfääri ühes Kirde-Prantsusmaa V-tähega algavas provintsilinnas. Külm talv. Läheduses kõmav kahurimürin. Haavatud sõdurid. Verevärvi niidina läbiv väikese tüdruku mõrva uurimine.

Paljude kriitikute arvates on "Pidu sinus eneses" Hemingway kõige säravam teos. Raamatus astuvad üles paljud tolleaegsed menukad kirjanikud ja intelligendid – Gertrude Stein, Francis Scott Fitzgerald, Ezra Pound, James Joyce, Ford Madox Ford jpt.

Oma surmale järgnenud nädalatel jälgib Susie elu jätkumist ilma temata: kuidas tema koolikaaslased levitavad kuulujutte tema kadumisest; kuidas ta pere hellitab lootust ta elusalt leida ja kuidas ta mõrtsukas püüab jälgi peita.

Magnum opus'e kuues osa saab senistest kõige intrigeerivama lõpu, mis sunnib lugejaid ootama viimast, sarja nime kandvat osa, et näha, millise lõpu Kingi väljamõeldud universum saab.

„Näkimadalate” jätkuna kavandatud, kuid iseseisvaks teoseks kujunenud romaani keskne tegelane kammerhärra parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg oli kõrgaadlik, tark ja õppinud mees, osav, ehkki riukaline ärimees.

Populaarse raamatu „Lahedaid lastelaule” järel otsustasime välja anda spetsiaalselt jõulu- ja talvelaule sisaldava laulusõnade valimiku, mis aitaks kogu perel pimedaid talveõhtuid laulu saatel valgemaks ja hubasemaks muuta.

2008. aasta Bookeri auhinna võitnud raamat kujutab endast Bangalore'i ärimehe Balram Halwai, kes nimetab end omalaadseks "Valgeks tiigriks", kirju Wen Jiabaole, Hiina peaministrile.

Jhumpa Lahiri üheksast lühijutust koosnev kogumik “Murede mõistja” tõi kaasa tõelise kirjandusliku tähelennu. Kogumik sai mitmeid auhindu, sealhulgas Pulitzeri preemia. Kahel maal kasvanuna näeb ta asju, mida paljud näha ei suuda. Autorit huvitavad tegelased, kes seisavad silmitsi keelebarjääriga, kes mõtlevad viisil, mida nad väljendada ei oska.

„Hundipäikese aeg. Vaen võtab verejälge” jätkab TAMUR KUSNETSI sule kaudu Ballimar Kimbrungi saagat, milles salakavalus viskab maolookeid, kuuvalgus helkleb kalgil terasel ja teadmine oma kohusest sunnib peale raskeid valikuid.

Ühel õhtul, ühel rõdul, tundsid meie hinged üksteist ära ja tervitasid teineteist. Ära tunda ei tähenda tunda. Siis ma ei teadnud, et temast saab see, keda ma kõige vähem tunnen ja kõige rohkem armastan, kuid ma teadsin juba siis, et ma ei eksinud – ta oli kõige ilusam inimene, keda ma eales kohanud olin.

August Mälgu rannatriloogia lõpetab romaan „Hea sadam”. Tegevustik viib lugeja rannakülla, kus inimeste tööd ja toimetused käivad ikka mere rütmis.

Raamat jutustab loo rahvalaulik Virve Kösterist, kes avalikkusele tuntud eelkõige Kihnu Virvena. Biograafia käsitleb nii Virve noorusaastaid Manijal kui ka hilisemat elu Kihnus, samuti tema kujunemist armastatud rahvalaulikuks ja koostööd teiste eesti muusikutega.

Kui järjekordne haigushoog ta haiglasse viib, ilmub palatisse salapärane ent kütkestav Beatrice, kes lubab ühe pisikese teene eest kõik tüdruku probleemid lahendada. Kyle võtab pakkumise vastu, teadmata, et sellega tema mured alles algavad ja teene, mida Beatrice vastutasuks nõuab, ei olegi nii pisike.

„Rannamännid” on põnev näide amatöörkirjaniku – oli ju Arno Kasemaa põhiamet hoopis õpetaja – loodud nn olmeromaanist, mis kriitikast hoolimata sai rahva poolt väga sooja vastuvõtu osaliseks.

Kuid vanade muistendite tegelasi teel vastu ei tulnud. Kõik olid inimnäoga. Polnud võimalik see rada, kuid polnud ka võimatu. Sest ilmas on sündinud asju, mille põhjust pole osanud aimatagi. Tarkade meelest võib liblika tiivalöök Brasiilias paisuda Floridas tormiks.

„„Lapsepõlvest Malleta” on hilispubeka karm ja halastuseta enesevaatlus. Romaani tegevus toimub 1970-ndate aastate lõpus Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva sillaehitajate rühmas, nõnda on teos esimene nn malevaromaan eesti kirjanduses.

Käesolevasse esimesse kogumikku on ta koondanud kokku 12 muinasjuttu – siin on lugusid loomadest, putukatest, haldjatest ja tontidest, aga ka inimestest. Lihtsad, südamlikud ja lõbusad lood peaksid köitma igas vanuses muinasjutusõpru.

Sellest raamatust leiab 150 armastatud eesti lastelaulu sõnad. Siin on laule, mida on laulnud vanaemad-vanaisad, emad-isad ja lapsed ise. Leidub nii rahva-, filmi-, multifilmi- kui ka niisama toredaid laule. Nad on ühtaegu tuttavad, aga samas tahavad ka meenutamist.