Väliskirjandus

"Sigadesaaga – Pigtopia" on isevärki rännak inimsüdame ja armastuse hämaraisse padrikuisse, ajuti härdameelne, sünge ja liigutav, täis musta huumorit ja fantastikat.

Lugeja saab siit ammendava ülevaate venna- ja emaarmastusest, erootilisest armastusest, enesearmastusest ja Jumala-armastusest, samuti armastusest tänapäeva Lääne kultuuris ja Ida mõjutustest sellele.

Jutukogu "Tuhat üks ööd" (Alf Laila wa-Laila) on eurooplasele otsekui Araabia kirjanduse võrdkujuks; sellest on saanud ammuse kosmopoliitse maailmariigi, oma hiilgepäevil Marokost Indiani ulatunud Abbassiidide kalifaadi kultuuri mälestusmärk.

Tormiliste 1980-ndate edenedes takerdub poliitika- ja rahaasjus võhiklik Nick Feddenite maailma suursuguste pidude, üllatavate liitude ning koomiliste ja ähvardavate koletisteparaadide võrku. Sel lõpmatute võimaluste ajajärgul leiab Nick võimaluse järgida oma salakirge – ilu –, mis lummab teda niisama tugevasti nagu võim ja rikkus tema sõpru.

Poiss.
Tiiger.
Ja ääretu Vaikne ookean.
Imepärane ja haruldane lugu, mis võib panna lugeja uskuma Jumalasse. Kas saab üks lugeja nõuda enamat?

Vastandades kõige labasema kõige süngemaga, huumori traagikaga, loob Jeffrey Eugenides oma debüütromaanis värvika ja haarava portree noorusest ning kadunud süütusest.

DBC Pierre´i romaani sündmused arenevad peamiselt väljamõeldud Texase väikelinnas Martirios ja selle ümbruses. Peategelane Vernon Gregory Little on tavaline 15-aastane poiss, kes ei eristu teistest omasugustest mitte millegi poolest.

Maine’is asuv Dexteri maakond, täpsemini Empire Fallsi linnake, on näinud paremaid päevi, kuid viimasel kümnendil on elu veerenud allamäge. Linna paberi- ja tekstiiliettevõtted on üksteise järel suletud ning Whitingi suguvõsa kunagised valdused (millel hoiab silma viimase meesliikme lesk) piirduvad nüüd peamiselt ajast ja arust kinnisvaraga. Samal ajal hellitab töölisklass endiselt lootust paremale tulevikule.

Ma sündisin kaks korda: esimest korda väikese tüdrukuna erakordselt suduvabal päeval Detroidis 1960. aasta jaanuaris; ja siis uuesti teismelise poisina kiirabiosakonnas Petoskey lähedal Michiganis 1974. aasta augustis. Sünnitunnistuses on mu nimeks Calliope Helen Stephanides. Minu uusimas juhiloas (Saksamaa Liitvabariigi oma) on mu nimi esmakordselt lihtsalt Cal.

· Kaldun arvama, et mu vanemad ei sallinud mind. Nad panid mu hälli elusa karumõmmi.
· Mis siis, kui kõik on vaid illusioon ning tegelikkust ei eksisteeri? (Sel juhul ma igatahes maksin oma vaiba eest liiga palju.)
· Lõvi ja vasikas võivad küll üheskoos magama heita, kuid karta on, et vasikas ei saa sõba silmale.

Ameerikas leidub vähemalt üks kirjanik, kes hoolimata asjaolust, et 20. saj ilmus tal kõigest üks romaan, kuulub kindlalt eelmise sajandi lõpu tähtsamate autorite hulka. Nüüd, 21. saj hakul, on ta maha saanud ka teise romaaniga ning see ainult tugevdab tema positsiooni Ameerika kaasaja kirjanduses