Krimi

Kolm kuud tagasi sõitis Cambry Montanas asuvale mahajäetud sillale ja hüppas kuuekümne meetri kõrguselt surnuks, jättes endast maha veidra enesetapukirja ja palju küsimusi.
Cambry kaksikõde Lena on aga veendunud, et õde mõrvati. Ta suundub tollelesamale pahaendelisele sillale, et küsitleda politseinikku, kes õe surnukeha väidetavalt leidis.
Politseinik Raymond Raycevic on sümpaatne, otsekohene ja professionaalne. Kuid tema kirjeldus juhtunust äratab Lenas veel enam kahtlusi.
Miks saatis Cambry enne surma mõistatusliku sõnumi?

Pariisis, Montmartre’i kvartalis tapetakse mõne kuu vältel noahoopidega viis naist, kes on sarnase kehaehitusega: lühikest kasvu ja trullakad. Mõrvar jääb tabamatuks ja Maigret otsustab viimases hädas lavastada süüdlase arreteerimise. Ta loodab riivata sellega mõrvari uhkust ja ta taas välja meelitada. Uue ohvri vältimiseks korraldatakse ulatuslik turvaoperatsioon, milles osaleb mitusada politseinikku ja vabatahtlikku naisterahvast. Kõik loodavad, et Maigret lõks aitab mõrvari lõpuks kinni püüda...

1944. aasta veebruariööl leitakse Stockholmis Klara kvartalis põranda külge naelutatud naise laip. 30 aastat hiljem mõrvatakse ühes Stockholmi vaikses eeslinnas veel üks naine. Mõrtsuka eriskummaline tegutsemisviis on sama. Jahil kurjategijale on saatuslikud tagajärjed kolmele juhtumiga tegelenud uurijale – 1970. aastatel Britt-Mariele, 1980. aastatel Hannele ja praegu politseis töötavale Malinile. „Varjukütt“ on omapärane ja oskuslikult loodud sündmustikuga põnevusromaan, mis kirjeldab ohjeldamatut tungi iseennast mõista, kuid see on ühtlasi tükike nüüdisajalugu, mis hõlmab ajavahemikku teisest maailmasõjast kuni tänapäevani.

Istudes koos abikaasaga rongis, kaugel kodust ja nelja-aastasest pojast Benist, saab Sophie telefonitsi ootamatu teate. Kaks poissi on traagilise õnnetuse tagajärjel haiglasse sattunud. Ja üks neist on Ben.
Sophie arvas, et võib oma uut sõbrannat Emmat usaldada ja jätta poja tema hoolde. Emma on ju ometi tema mõttekaaslane, kellele Sophie võis külas liikuvatest juttudest hoolimata oma hinge avada. Aga Sophie ei pääse tundest, et ta on teinud kohutava vea, ja nüüd on kogu ta pere ohus.

„Kurjuse võrgus“ on psühholoogiline triller süngetest saladustest ja võigastest tegudest, milleni ollakse valmis nende varjamise nimel minema. Kiire tegevustikuga põnevik hoiab lugejat kuni lõpuni oma lõa otsas.

Kaks aastat tagasi kaotas Julia traagilises õnnetuses pere. Tema abikaasa uppus tütar Lilyt päästa üritades kodu lähedal jões. Aga tüdruku surnukeha jäi leidmata ja Julia usub sisimas, et Lily on endiselt elus.
Üksi ja rahahädas, avab Julia kodumaja kirjanike loomemajana. Üks esimesi külalisi on õuduskirjanik Lucas, kellele saab Lilyga juhtunu väljaselgitamine kinnismõtteks. Kuid kõigest mõni päev pärast mehe saabumist toimub majas rida kõhedaid sündmusi.

Asitõendeid on napilt, ei masenduses komissar Maigret ega ta meeskond suuda õieti midagi tõestada, süüaluse noor advokaat Liotard aga ründab ajaleheartiklites politseid ja isiklikult Maigret´d. Romaanis etendab tähtsat rolli Maigret´ sümpaatne ja intelligentne abikaasa, kes tänu uskumatutele juhustele ja oma naiselikule taiplikkusele juhib juurdluse veel ühe, esimesega seotud kuriteo jälgedele.

Sa tuled laevalt maha ja politsei ootab sind. Kiti abikaasa Melia on teatanud mehe kadumisest ja üks kaasreisija nägi, kuidas sa tülitsesid Kitiga, kui te sõitsite tollelt jõuluistumiselt viimase laevaga koju. Politsei sõnul oli sul põhjust teda vihata. Teda tappa. Sa vaidled vastu. Kit on su sõber – küsige Melialt, kes seda kindlasti kinnitab. Ja kes on ikkagi too kaasreisija, kes sulle näpuga näitab? Mida nad teavad su eraelust? Tol ööl võis küll juhtuda kokkusattumusi, aga sina oled süütu, täiesti süütu! Oled ju?  

Sandhamni saarel valitseb talv. Jõululaupäeval jõuab siia viimase laevaga hirmunud, põgenev naine. Järgmisel päeval leitakse hotelli lähedalt lumehangest tema surnukeha ning kriminaalinspektor Thomas Andreasson on sunnitud oma jõulupuhkuse katkestama.
Nüüd seisab ta silmitsi juhtumiga, kus tuleb rinda pista tuntud ja kartmatu sõjakorrespondendi, valitseva võõravihailmingu ja ebaharilikult osava mõrvariga. Thomas püüab leida neis ühist nimetajat, kuid siis avastatakse veel teinegi mõrv.

Kui arheoloogilistel väljakaevamistel leitakse üllatuslikult hunnik inimluid, saab Black Country põllust vaneminspektor Kim Stone’i jaoks keeruline kuriteopaik.

Luid välja kaevates selgub, et hauda on maetud rohkem kui üks inimene. Ja märgid luudel viitavad kujuteldamatutele õudustele, milles on oma roll loomapüünistel ja koerahammastel.

Ihne lesknaine mõrvatakse jõhkralt oma Veneetsia korteris ning politsei kahtlus langeb kohe tema rumeenlannast teenijale. Kui too vahistamise kartuses põgenedes hukkub, on politsei kindel, et nende töö on tehtud; mitu nädalat hiljem ilmub aga välja naaber, kes asub süüdistatu süütust kaitsma.
Ainus uurija, kes seda alibit usub, on commissario Brunetti, kes peab ülemuste teadmata rumeenlanna süütust tõestama ja leidma tolle tööandja tegeliku tapja.

Kui eradetektiiv Kate Marshall leiab ühest veehoidlast hulpimas noormehe surnukeha, tunnistab politsei selle traagiliseks õnnetuseks. Ent juhtunu üksikasjad ei klapi: miks ta seal keset ööd oli? Kuidas ta sai uppuda, kui tegu oli hea ujujaga?
Kate ja tema assistent Tristan Harper teevad juhtlõngu uurides palju süngema avastuse. See on kõigest viimane ohver aastakümnete taha ulatuvas mõrvade seerias. Väidetavalt ilmub müütiline sarimõrvar veerevas udus, röövides oma ohvrid nagu fantoom. Ja kui röövitakse veel üks inimene, peavad Kate ja Tristan ajaga võidu jooksma, et päästa teda samast saatusest.

SA VÕID PÄÄSTA SADU ELUSID. VÕI SIIS SELLE ÜHE, MIS ON SULLE KÕIGE TÄHTSAM.

Lennusaatja Mina püüab keskenduda reisijatele, mitte raske iseloomuga viieaastasele tütrele, kes koju maha jäi – ega ka oma abielu raputavatele probleemidele. Ent peagi pärast õhkutõusu saab Mina kirjakese, mis toob talle judinad ihule. Keegi tahab teha nii, et lennuk ei jõuaks sihtkohta.

Émile Gallet´ vägivaldse surma asjaolud on kummalised. Komissar Maigret selgitab välja, et nii ohvri nimi, mille all ta reisis, kui ka tema väidetav amet on valed. Piinlikud kohtumised leinava perekonnaga reedavad mitmetähenduslikke tundeid lahkunu suhtes. Visa uurimis- ja mõttetöö tulemusel veendub Maigret, et härra Gallet´ elutraagika põhjust tuleb otsida tema minevikust. Lõpuks avastab ta kohutava tõe ja valede alla peidetud tegeliku kuriteo. Karistada pole aga õieti kedagi... 

Sa arvasid, et ta on loodud sind abistama. Sa eksisid ... Ta on su majas. Ta korraldab su elu. Ja nüüd röövib ta sinult kõik.  

„Electra, pane tuled põlema.“ „Electra?“ „Ma tean, mida sa oled teinud.“

 Digimaailma õudusi lahkav psühholoogiline põnevik „Külmakaksikute“ autorilt.

Kui kriminaalkurjategijate profileerimisüksust tabab skandaal ning väidetavalt juhtimisraskustes osakond laiali saadetakse, pääseb tapvast kriitikast vaid üksainuke inimene. Loodetakse, et mainekas kohtupsühholoog doktor Alexander Gregory suudab leida tee kuitahes süngesse mõttemaailma ja tuua päevavalgele ka kõige hämaramad saladused, ja nii kaasatakse ta peatselt ühte äärmiselt segasesse mõrvajuurdlusse.

Ta teeb kõik, et meest kinni hoida, on valmis isegi tapma. Lõppude lõpuks – ta on seda ometi varemgi teinud …
Saladuste ja valede puntrasse mässitud üksteisele võõrad inimesed jõuavad peagi arusaamisele, et neil on rohkem ühist, kui nad oleks osanud eales aimata. Pärast seda, kui ootamatu traagiline sündmus nad kokku viib, muutuvad nende elud pöördumatult.

Mis saab siis, kui selgub, et inimene, keda arvasid läbi ja lõhki tundvat, on tegelikkuses keegi, kes ei saaks olla võõram?

Ema. Kangelane. Valetaja. Tapja.

Verdtarretav vägivallategu …
Sekundi murdosa jooksul võib elu pöördumatult muutuda. Andrea Oliveri elu pöördeline sekund jõuab kätte siis, kui kodukoha kaubanduskeskuses pannakse toime tapatalgud.

Kirjanik Erica Falck pöördub pärast vanemate ootamatut surma tagasi lapsepõlvekoju Rootsi läänerannikul, väikeses Fjällbacka asulas. Kui tema lapsepõlvesõber Alex Wijkner leitakse tapetuna jääkülmast veest, tiritakse Erica pettuste, valede ja saladuste võrku.

Commissario Brunetti ega ka tema naine Paola ei ole kunagi tundnud erilist sümpaatiat Itaalia relvajõudude vastu. Kui Veneetsia elitaarsest sõjaväeakadeemiast leitakse poodud kadeti surnukeha, valdavad Brunettit segased tunded: ühelt poolt kahetsus ja kurbus tema enda poja vanuse noormehe surma pärast ning teiselt poolt põlgus ja ärritus poisi õpetajate ning kaasõpilaste upsakuse ja ülbuse pärast.

Vic ja Melinda Van Alleni abielu hoiab koos kokkulepe, mille järgi võib naine pidada armukesi, kui ta ei hülga perekonda. Lõpuks ei suuda Vic siiski oma armukadedust ohjata ning üritab naist väljamõeldud mõrvaloo abil tagasi võita. Paraku saab väljamõeldis tegelikkuseks.
Raamatu põhjal valmis 2020. aastal film, mis ootab oma linastumist kinodes.

1974. aasta lihavõttepühade ajal kaob Fjällbacka lähedalt Valö saarelt jäljetult üks perekond. Söögisaalis on kaetud laud uhkeks õhtusöögiks, kuid kõik peale pererahva aastase tütre Ebba on kadunud.

Kriminaalromaanile omased sündmuste keerdkäigud, õudukale iseloomulikud äkilised ilmumised-kadumised, toores vägivald, pidev ebamugavustunne ja hirm ning üha kasvav pinge hoiavad lugeja ihu kananahal kuni viimase leheküljeni, jätmata ruumi illusioonidele.

Kate Marshall oli paljutõotav noor politseiuurija, kui ta tabas kurikuulsa Nine Elmsi sarimõrvari. Kuid tema karjääri seni suurim saavutus pöördus hoopis kohutavaks katsumuseks. Kate’i karjäär lõppes skandaaliga. Avalikkus ründas teda niinimetatud inimsööjajuhtumit ümbritsevate šokeerivate asjaolude pärast, ta tundis, et teda on reedetud, ja traumeerituna tõmbus ta politseitööst eemale.

Itaaliast saabunud Hans Christian Andersen kogeb oma elus tõelist madalseisu: taskud on rahast tühjad, arvustajad on ta viimased teosed pihuks ja põrmuks teinud ning kuulsusest unistav kirjanik on kaotanud igasuguse eneseusu. Tõetruu pildi toonasest ajastust ja Andersenist muudab värvikaks fiktsiooniks rida mõrvu, milles Anderseni süüdistatakse ja millest ta ammutab hiljem inspiratsiooni oma muinasjuttude kirjutamiseks.