Krimi

Tere tulemast – see on nukumäng. Sarimõrtsukas põletab Inglismaa Lake Districti kiviringides inimesi surnuks. Jälgi ta ei jäta ja politsei on nõutu. Kui selgub, et kolmanda ohvri söestunud jäänustele on kraabitud ametist tagandatud uurija Washington Poe nimi, kutsutakse too tagasi tööle, osalema uurimises, milles ta tegelikult osaleda ei soovi.

Itaaliast saabunud Hans Christian Andersen kogeb oma elus tõelist madalseisu: taskud on rahast tühjad, arvustajad on ta viimased teosed pihuks ja põrmuks teinud ning kuulsusest unistav kirjanik on kaotanud igasuguse eneseusu. Tõetruu pildi toonasest ajastust ja Andersenist muudab värvikaks fiktsiooniks rida mõrvu, milles Anderseni süüdistatakse ja millest ta ammutab hiljem inspiratsiooni oma muinasjuttude kirjutamiseks.

Commissario Guido Brunetti juurde tuleb abi paluma tema abikaasa tudeng Claudia Leonardo, püüdes leida andeksandmist kuriteole, mille eest tema surnud vanaisa on aastakümneid tagasi süüdi mõistetud.

Max Seecki hingetuks võtva kiirusega arenev põnevik on iseseisev järg eelmisel aastal ilmunud raamatule „Hammurapi inglid“.

Maria Kallio kavatseb veeta Arpikyläs rahuliku suve sportides ja maratoniks treenides, aga töötempo kasvab üle pea, kui vana kaevandustorni jalamilt leitakse surnukeha. Kas kunstnik Meritta Flöjt kukkus tornist alla või aitas keegi sellele kaasa?

Kahe merikarbipüüdja mõrv Veneetsia laguunis sunnib commissario Brunettit kohale sõitma ja suhtlema tugevasti kokkuhoidva saarerahvaga, keda ühendab kogukonna lojaalsus ja äärmine usaldamatus kõigi väljastpoolt tulnute vastu, mis meenutavad Brunettile maffiaperekondade aukoodeksit.

Jaan Martinson: "Mida enam Donna Leoni loed, seda rohkem saad aru, kuivõrd hea on tema Veneetsia krimkasari". Raamatus „Tulusad tutvused“ külastab commissario Brunettit noor bürokraat, kes uurib, miks ei ole Brunetti aastaid tagasi valminud korteri kohta säilinud kohast dokumentatsiooni.

Londoni Lewisham Row’ politseijaoskonna peainspektor Erika Foster kutsutakse palaval suveööl mõrvapaigale. Ohver leitakse omaenda voodist lämmatatuna.

On möödunud kolmkümmend aastat ajast, kui Sofie Rudberg jäljetult kadus. Ta oli äsja hakanud gümnaasiumis käima, oli populaarne, ihaldatud – ja vihatud? Kadumine vapustas Fjällbackat ning hirmu loor hõljus pikka aega selle idüllilise Rootsi lääneranniku asula kohal. Nüüd teeb politsei ootamatult õõvastava leiu. Küsimus on selles, kas nad on lõpuks leidnud surnud Sofie?

Politseiuurija Mina Dabiri meeskond pole veel taastunud möödunudsuvistest sündmustest, mille tagajärjel hukkus nende kolleeg, kuid nüüd peavad nad taas meistermentalist Vincent Walderi appi kutsuma. Vincentile aga näib, et maailm ta ümber on sulgumas.
Kui maa alt leitakse veel üks hunnik luid, pannakse kogu politseirühm uuesti proovile. Mis Stockholmi all tunnelites tegelikult toimub? Ja kes jahib ministrit?

Parasjagu kriminaaluurimisosakonna töölt kõrvaldatud Ryan näeb vaeva, et oma nime puhtaks pesta. Varsti aga on kaalul rohkemgi kui tema karjäär, sest salapärase sõõri mõjukad liikmed hakkavad surema. Keegi tahab, et Ryani nimi oleks koroneri nimekirjas järgmine ning et ellu jääda, peab ta paljastama inimeste sekka pugenud saatana enne, kui on hilja.

Raamatus pakutavad juhtumid on nelja raskusastmega: siin leiduba parajalt mõnusaid pähkleid nii alles alustavatele nuuskuritele kui ka pea võimatuna tunduvaid ajuragistamisi Sherlock Holmesi ja Hercule Poirot’ tõelistele mantlipärijatele. Illustratsioonide, salakirjade ja vihjetega varustatud „Mõrvik“ on vaimukas ja täis intriige ning äratab meis kõigis peituva uudishimuliku uurija.

Järgmisel hommikul pärast majaesitlust Brommas leiab kuueaastane Astrid oma isa surnuna. Majja sissetungimise jälgi ei avastata ning mõrvarelvaks on perele kuuluv kööginuga. Ainus viide, et mõrvaga võiks olla seotud mõni kõrvaline isik, on Astridi väide, et keegi võõras mees silitas öösel tema põske. Juhtumit asub uurima Emma Sköld lääni kriminaalpolitsei vägivaldsete juhtumite osakonnast.

Londoni Blackheathi elurajooni korterist leitakse julmalt tapetud noore naise surnukeha. Juhtumi kallal tööle asudes viivad niidid uurija Erika Fosteri podcast’ini, mille tarbeks korteri omanik Vicky Clarke päriselulisi krimilugusid uuris.

Uurija Thomas Andreasson on taas Sandhamnil, kuid peab idüllilise suve nautimise asemel tegelema keerulise juhtumiga. Naabersaarel Lökholmenil asuvast purjelaagrist on kadunud üks poiss, keda väidetavalt taga kiusati. Kas heitunud 11-aastane on põgenenud? Samal ajal luurab varjus kurjakuulutav tundmatu, kes jälgib iga sammu, mida noored teevad… 

Kui tõusulaine eradetektiiv Kate Marshalli merepõhja tirib ja naine vaid napi vedamise läbi surmast pääseb, tutvub ta haiglas taastudes vanema daami Jeaniga. Too räägib kohutava loo sellest, kuidas tema kolmeaastane lapselaps Charlie üksteist aastat tagasi Dartmoori rabas telgist kaduma läks.

Gemma Robinson ilmub Ellioti ellu nagu keeristorm. Nad abielluvad ja seavad end mehe kodus sisse. Kui Gemma küsib Elliotilt, kas tema vanemad võivad tulla paariks nädalaks nende juurde elama, on mees rõõmuga nõus.
Robinsonid saabuvad koos Gemma õe Chloega – salapärase noore naisega, kes keeldub rääkimast ega välju oma toast. Elliot hakkab kahtlustama, et Robinsonid varjavad midag

Maalilisele Sandhamni neemele kerkinud uhke häärber tähendab selle omanikule Carsten Jonssonile unistuse täitumist, tõendit, et ta on elus midagi saavutanud, omadega mäele jõudnud. Kuid kohalikele on see puhas õudusunenägu – riskikapitalistist uustulnuk ei austa kohalikke kombeid, krundipiire ega rannajoone looduslikku ilu. Lisaks on ta liiga rikas ja ennasttäis, et anonüümsetest minemaajamise katsetest välja teha. Ähvardused võtavad tõsisema pöörde, kui tema külalistemaja maha põleb ja selle rusudest leitakse söestunud laip.

Kui Grace Bernard saab teada, et ta miljardärist isa, keda ta pole elu sees näinud, hülgas ta sureva ema abipalved, tõotab Grace ema eest kätte maksta ja otsustab tappa kõik oma lähisugulased. Lugejatel on kohad esireas, kui Grace saadab oma pereliikmed üksteise järel teise ilma. Tulemuseks on ühteaegu õudne ja naljakas; teravmeelne, läbi musta huumori prisma pajatatud lugu jõukusest ja vaesusest, perekonnast ja üksildusest, armastusest … ja muidugi mõrvast.

Psühholoog ja kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab kutse FBI-lt. Teada-tuntud kurikaela naine on sattunud psühhiaatriahaiglasse ega saa abikaasa peatsele kohtuprotsessile tunnistajaks minna. Ilma naiseta vajuks süüdistus kokku, ent keda on politseil appi paluda, kui selle erakliiniku personal on sama ettearvamatu nagu patsiendid?
Viimases hädas pöördutakse Gregory poole, kel tuleb julgus kokku võtta, Buchanani haigla pelutavate müüride taha astuda ja tõde päevavalgele tuua. Kuid kas Gregory väljub sealt iseendana?

Kui kaugele oled nõus minema, et varjata oma kõige tumedamaid saladusi?
Kui teismeline Sadie Winters kooli katuselt alla hüppab, peetakse seda enesetapuks – probleemse tüdruku viimaseks, muserdavaks teoks. Kuid siis leitakse samast koolist surev poiss ning uurija Kim Stone’ile saab selgeks, et need ei ole lihtsalt traagilised õnnetusjuhtumid.
Kim hakkab koos oma meeskonnaga sünget saladuste võrku lahti harutama. Selle käigus selgub, et ühel õpetajatest võib olla võti, mille abil tõeni jõuda. Kuid enne, kui ta rääkida jõuab, leitakse ta surnult.

Kui nelja-aastane Linnea Fjällbacka lähedal asuvast talust kaob, ärkavad ellu traagilised mälestused: kolmkümmend aastat varem kadus täpselt samast talust  väike tüdruk, kes leiti hiljem mõrvatuna. Tookord süüdistati tema röövimises ja tapmises kahte 13-aastast tüdrukut. Kohus mõistis nad süüdi, kuid vanuse tõttu pääsesid nad vanglakaristusest. Üks neist on pärast seda elanud Fjällbackas vaikset elu, teine naasis äsja esimest korda pärast juhtunut Fjällbackasse, nüüd kuulsa näitlejana, kes kehastab ümbruskonnas filmitavas filmis Ingrid Bergmani. 

Amelie on raskuste kiuste elus alati hakkama saanud: ta jäi varakult orvuks, kaotades lapsena ema ja hiljem isa, ning tuli toime alaealisena ihuüksinda Londonis elades. Ta on oma eluga järje peale jõudmas, kui ta kistakse glamuurse elustiili pöörisesse ning ta abiellub karismaatilise miljardäri Ned Hawthorpe’iga.
Ent ühel päeval vangistatakse ta kottpimedasse ruumi. Ameliel pole aimugi, kus ta on või miks on ta siia toodud. Kes on ta salapärased vangistajad? Ja miks tunneb ta end peagi siin, pimedas ja üksinda, turvalisemalt, kui ta tundis end oma abikaasa Nedi seltsis?

Peainspektor Ryan usub, et on oma rahutu mineviku seljataha jätnud. Aga suvise pööripäeva varastel tundidel leitakse Sycamore Gapis iidse roomlaste ehitatud kaitsemüüri seest noore naise luud. Surnukeha on kümme aastat peidus olnud ja Ryani ülesanne on naise minevik jupphaaval kokku panna.

On aasta 1834 ja väikelinn Madrid, mis üritab teda ümbritsevast müürist kaugemale laieneda, kannatab ränga kooleraepideemia all. Surmatoov haigus pole aga ainus, mis selle elanikke hirmutab: äärelinnades ilmuvad lagedale tütarlaste surnukehad, kellest keegi ei näi puudust tundvat. Kõik kuulujutud osutavad Metsalisele, olendile, keda keegi pole näinud, aga keda kõik kardavad. Kui kaob väike Clara, alustab tema õde Lucía koos ühesilmse politseiniku Donoso ja ajakirjanik Diegoga meeleheitlikke otsinguid, et tüdruk elusalt üles leida. Müsteeriumi niidistik viib kahe ristatud sauaga kuldsõrmuseni, mida kõik ihaldavad ja mille nimel on nii mõnigi valmis tapma.  Hispaania 19. sajandi olustiku ja ajalooliste sündmuste taustal rullub lahti romaan, mis on kohati šokeeriv, meeletu ja müstiline.