Ilukirjandus

Kuna nii nurgapood kui ka kohvik on heades kätes, keskendub Rosa heategevusorganisatsioonile Nedi Kingitus, mille ta asutas vanavanaisa mälestuseks, kellelt saadud pärandus ta elu muutis.
Lucasel on hotellis kuhjaga tegemist oma uue riukliku sõbratari ja anonüümse hotelliinspektori salapärase mürgitamise juhtumiga. Kas hotell saab kõigest hoolimata kolmanda tärni?
Ja veel: kas Mary leiab lõpuks tõelise armastuse? Kas lapseootel Titch ikka tuleb poepidamisega toime?

Camilla Läckbergi menuromaani „Kuldne puur“ järg on teie ees – laetud kättemaksudraama täis reetmisi, leppimist ja üllatavat avastust, et naiste võimetel ei ole piire… Ent seda vaid juhul, kui nad suudavad vana vaenu maha matta, et ühise eesmärgi nimel jõud ühendada.

18-aastane Saamuel ajab kogemata nurja narkotehingu ja peab narkoboss Igori eest meeleheitlikult põgenema. Ta pääseb ja vastab saarestikus elava pere kuulutusele, milles otsitakse abilist nende ajukahjustusega pojale. Kui ta mereäärses majas elava kauni Raaheli ja ta poja Jonase juurde jõuab, ei lähe miski nii, nagu Saamuel plaanib. Lisaks püüab tema ema – vabausklik Pernilla – oma parima arusaama järgi poja elus vägisi korda luua.  Kriminaalinspektor Manfred Olssoni on tabanud perekondlik tragöödia. Ta uurib kaht näiliselt uimastitega seotud mõrva, kuni tema tee ristub Saamueli ja Pernillaga.  

Annie Lovell soovib kogu südamest oma ellu natuke sädet tuua. Kui tema eakas naaber ootamatult Pariisis korteri pärib, pakib Annie kohvri ja sõidab Prantsusmaale asja uurima. Ta ei suuda enda uudishimu ohjeldada, kui avastab ajakapslina puutumatuna seisnud korteri seina sisse peidetud salajased päevikud, mille lehekülgedel jutustab oma elust noor inglanna Beatrice Crawford, kes 1916. aastal vabatahtliku halastajaõena Prantsusmaa lahinguväljadel sõdureid põetas.

Edward Fosca on mõrvar. Mariana on selles veendunud. Aga Fosca paistab puutumatu ja püha. Karismaatilist Cambridge’i professorit jumaldavad ühtviisi kolleegid ja tudengid, eelkõige aga ülikooli ühe kolledži naistudengitest koosneva salajase liidu Neidised liikmed.
Mariana on andekas terapeut, aga kimpus omaenda probleemidega. Kui Mariana õetütre Zoe sõbranna Tara leitakse mõrvatuna, sõidab Mariana Cambridge’i, et olla õetütrele toeks. Ilmneb, et ka Tara kuulus salajasse liitu, ning Mariana otsustab Neidised sihikule võtta.

Ühel imeilusal Kreeta rannal jagab vana naine paberisedeleid. Kaheksakümne viie aastane Sofia, kes ei saa rääkida, otsib meeleheitlikult oma tütart, kelle saatusest ta ei tea midagi. Pärast traagilist lapsepõlve Ateenas ja lennukat lauljakarjääri oli Sofia sunnitud tütrest kohe pärast tema ilmaletoomist loobuma, sest türanlik režiim kohtles julmalt ta armastatud abikaasat. Nüüd igatseb Sofia tütrega kokku saada, enne kui liiga hilja.

Meeleheitel mees helistab eri kohvikutest Maigret’le ja palub politsei kaitset, öeldes, et teda jälitavad mehed, kes üritavad teda tappa. Seejärel kõned lakkavad... Järgmisel ööl tuvastatakse tänaval mehe surnukeha. Tapja tabamiseks peab Maigret kokku panema üksikasjad surnud mehe elust, viies politsei selle käigus Pariisi slummide rahvarohkesse ja viletsasse allmaailma.

Edie tunneb kergendust, kui tema ämm Anna DeLuca sureb. Ta süüdistab Annat õnnetuses, mis hävitas tema perekonna. Ämma testament sunnib aga Ediet sõitma Sitsiiliasse, päranduseks jäetud villasse mere ääres. Kas ämm püüab neid isegi hauast endise abikaasa Joe´ga uuesti kokku viia? Edie ei kavatse sel juhtuda lasta!  

„Tappa laulurästast“ põhjustas sensatsiooni 1960-ndate raamatumaailmas ning pälvis tänu intrigeerivale süžeele ja võimsale sõnumile kiirelt ülemaailmse tunnustuse.

007 armastab luksuslikke eineid, ta nuriseb, et pidi loobuma oma 0,25-tollise kaliibriga Berettast, ta arvab, et ideaalne naine peaks suutma võrdselt hästi valmistada nii Béarni kastet kui magatada meest, ta kahetseb, et peab oma ametis tapma ... kuid Inglismaa nimel on ta selleks valmis.

Kuum, romantiline ja hingetuksvõttev romaan „Justice langeb“ on „Kalendritüdruku“ raamatute autori, ameeriklase Audrey Carlani uue erootiliste lugude sarja kolmas ja ühtlasi viimane raamat.

„TÄNA ÖÖSEL SA SURED“ on armastatud Rootsi krimiautori Viveca Steni Sandhamni-sarja neljas romaan, mis räägib kättemaksust, tagakiusamisest ja hingehaavadest, mis jätavad jälje kogu eluks.

Commissario Guido Brunetti juurde tuleb abi paluma tema abikaasa tudeng Claudia Leonardo, püüdes leida andeksandmist kuriteole, mille eest tema surnud vanaisa on aastakümneid tagasi süüdi mõistetud.

Pole saladus, et „Väikesed naised” põhineb kirjaniku enda lapsepõlvel. Sel ajal, kui tema vabamõtlejast isa käis läbi mitme silmapaistva meeskirjanikuga, elatas Louisa ennast ja oma õdesid ise, tehes „naiste töid“, nagu õmblemine, pesupesemine ja koduteenijannana töötamine.

Max Seecki hingetuks võtva kiirusega arenev põnevik on iseseisev järg eelmisel aastal ilmunud raamatule „Hammurapi inglid“.

„President on kadunud“ on 1992. aastal USA presidendiks valitud Bill Clintoni esimene romaan.

Maria Kallio kavatseb veeta Arpikyläs rahuliku suve sportides ja maratoniks treenides, aga töötempo kasvab üle pea, kui vana kaevandustorni jalamilt leitakse surnukeha. Kas kunstnik Meritta Flöjt kukkus tornist alla või aitas keegi sellele kaasa?

Järg rahvusvahelisele menukile "Koera elu mõte". Nüüd saavad filmisõbrad nautida ka „Koera teekonna“ suurt ekraniseeringut.

Nende kaante vahel jutustab Garrard meisterlikult oma loo. Mõnikord on ta lugu südantlõhestav, mõnikord võidukas, jätmata hetkekski lugejat külmaks. „Kustutatud poiss“ on testament armastusele, mis suudab kõige kiuste ellu jääda.

Põnevikumeister Lars Kepler on tagasi oma seitsmenda raamatuga Joona Linnast.
Oslos leitakse ühest korterist surnud mees. Kui politseinik avab köögis sügavkülmiku, teeb ta õõvastava leiu. Ohvriks osutub keegi seni tundmatu hauarüvetaja ja trofeede koguja.

Rootsi peaministri Olof Palme mõrv 1986. aastal on tänaseni lahendamata. Kui endine diplomaat, ärimees, ajakirjanik ja kirjanik Jan Stocklassa seda omal käel uurima asus, viisid jäljed ta Rootsi ühe kõige kuulsama krimikirjaniku Stieg Larssoni arhiivini, mis oli pärast Larssoni surma seisnud kümme aastat unustusehõlmas.

Seekordne on Ameerika kirjaniku Audrey Carlani ülemaailmse menusarja „Kalendritüdruk“ neljas raamat.

Reed Royalil on tuline temperament ja kiired rusikad. Aga tema harjumus vastata igale takistusele vägivallaga on talle lõpuks häda kaela toonud. Kui ta tahab ennast ja armastatud tüdrukut päästa, tuleb tal oma keerulisest minevikust ja rikutud mainest üle olla.

Maikuu viib isepäise eskorttüdruku Mia Saundersi tema unistuse paika, Hawaii saarestikku, kus ta tööülesanne on olla ujumisriiete modell. Kuu aega eksootilisel Oahu saarel, kuhu seekord saab Mia kaasa võtta ka oma parima sõbranna ja õe.

1950. aastate keskel kirjutatud „Mine, pane vahimees välja” on Harper Lee unustamatu romaan tarkusest, inimlikkusest, kirest ja mõistvusest – sügavalt haarav kunstiteos, mis pajatab teisest ajast, olles ühtaegu imeliselt tähendusrikas ka meile.

Lily elu ei ole kunagi kerge olnud, aga see pole teda iial takistanud unistuste poole pürgimast. Kui tema ja võluva neurokirurgi Ryle Kincaidi vahel säde lahvatab, tundub kõik korraga liiga hea, et tõsi olla.

Nina Borgi sarja teine raamat.
Põhja-Ungaris otsivad kaks mustlaspoissi venelaste sõjaväehaigla varemeist relvi ja muud müügikõlblikku kraami. See, mille nad lõpuks leiavad, on aga midagi palju ohtlikumat.

Šotimaa põhjatipus, Wicki politseijaoskonnas seisis pikka aega aknalaual üks kriibitud pudel. Kui kiri antakse üle politseikomissar Carl Mørckile, arvab ta esialgu, et tegemist on rumala poisikesetembuga. Aga kui ta suudab koos oma süürlasest abilise Assadiga tuhmunud teksti paremini dešifreerida, mõistavad nad, et kirja näol on tegemist viimase elumärgiga kahest 1990ndatel röövitud poisist.

Kui kaugele on valmis minema vanemad oma lapse kaitseks, kes on teinud midagi, mida ei saa õigustada – midagi, mis hävitab tema elu ja võib saata ta mitmeks aastaks vanglasse? Kaugele, on vastus.

Ever proovib aidata Havenil surematu eluga harjuda. Haven aga on oma uutest võimetest joobunud ja käitub järelemõtlematult, mistõttu kujutab ta endast tohutut ohtu – ta võib paljastada inimestele nende salajase maailma.

Saladusi, mida Rockefelleri kirjad valvavad, ihaldavad meeletult kunagised vägevad nefilimid, kes ei peatu millegi ees, et alustada sõda ja hävitada inimkonna headus ning allutada inimsugu endale. Peaaegu inimtsivilisatsiooni algusest alates on need erakordselt pikad, heledapäised olendid tähelepandamatult liikunud kogu maailma troonide varjus ning vargsi jälitanud ingliteadlaste – angeloloogide – sugupõlvi, kes on pühendanud oma elu nende takistamisele.

„Nullpunkt” on raamat ülesaamisest. See on häbenematu ülestähendus ühest põrgust, kuhu „erilised” koolinoored päevast päeva saadetakse ja kust mõned neist iial välja ei tule. See raamat saavutab kõige raskema – sellest põrgust väljatuleku ja seda on raske pidada vähemaks kui suursaavutuseks.

Tulistamine Gretna Greenis. Pruut mõrvatakse tema enda pulmapäeval, mõni sekund pärast sõrmuse sõrme saamist. Jõhker ja verine sündmus väikelinnas pole kaugeltki mitte esimene ega viimane. Ohvrite arv on jõudnud seitsmeteistkümneni ja rahvast valdab õud, sest keegi ei tea, kelle snaiper järgmine kord sihikule võtab.

Kui pildile ilmub narkopolitsei salaagent Carter, tunneb Sloan kohe esimesest hetkest tema vastu tõmmet. Sloan teab, et kui Asa peaks sellest haisu ninna saama, teeks ta Carterile otsa peale. Ja Asa on olnud kõigi, eeskätt Sloani elus alati sammu võrra teistest ees. Tema teele ei seisa ette mitte keegi.
Mitte keegi peale Carteri. Mäng muutub aina ohtlikumaks ning üha põletavamaks saab küsimus, kas Sloan ja Carter leiavad koos väljapääsu, enne kui on liiga hilja.

Tagasi kodupaigas hakkab Merrin mõistma, millest ta on kõik need aastad ilma jäänud. Pisitasa meenub talle, kes ta varem oli, ning ta on sunnitud minevikku ümber hindama.
Keda süüdistada kõige eest, mis viltu läks? Ja kas tal õnnestub andestada, lasta vanadel haavadel paraneda ning lõpuks õnnelik olla?

„Estee, ma ostsin selle sõrmuse aastaid tagasi, järgmisel päeval, kui olin sind esimest korda La Scala laval näinud,“ ütles Felix, hoides käes väikest punast sametkarpi. „Sa oled ainus naine, keda ma olen eales armastanud.“ „Ei,“ sosistas Estee. „Praegu pole õige aeg. Soovin, et sa paluksid mu kätt siis, kui oled päriselt vaba.“  Itaalia, 1946. Felixiga hüvasti jättes on Estee süda murtud.

Kui Grace Bernard saab teada, et ta miljardärist isa, keda ta pole elu sees näinud, hülgas ta sureva ema abipalved, tõotab Grace ema eest kätte maksta ja otsustab tappa kõik oma lähisugulased. Lugejatel on kohad esireas, kui Grace saadab oma pereliikmed üksteise järel teise ilma. Tulemuseks on ühteaegu õudne ja naljakas; teravmeelne, läbi musta huumori prisma pajatatud lugu jõukusest ja vaesusest, perekonnast ja üksildusest, armastusest … ja muidugi mõrvast.

Pariis, 1886. Gustave Eiffel ei tule enam oma töökojast välja, tema meeled on haaratud 300 meetri kõrgusest tornist, mida ta tahab ehitada keset Champ-de-Marsi parki. Muidugi, maailmanäitus väärib seda väljakutset ja Prantsusmaa usu tagasisaamist oma kõikvõimsusesse. Kuid kas see on ainuke põhjus, mis paneb terasevõluriks kutsutud meest täiusliku vormi leidmiseks vahetpidamata plaane sirgeldama? Kaubandusministri korraldatud õhtusöögist saadik, mil ta heitis Pariisi kõrgkihi ette oma pöörase idee, on insener kui kinnismõtte küüsis.

Kui Chloe Davis oli 12-aastane, jäi ta kodulinnas kadunuks kuus teismelist tüdrukut. Suve lõpus arreteeriti sarimõrvade eest tema isa ning pandi viivitamatult trellide taha. Chloel tuli koos perega seista silmitsi tõega, tegeleda nii tagajärgedega kui ka püüda edasi liikuda.  Nüüd, 20 aastat hiljem, töötab Chloe Baton Rouge’is erapraksises psühholoogina ja valmistub oma pulmadeks. Lõpuks ometi paistab silmapiiril habras õnn, mille nimel ta on palju vaeva näinud. Samas tunneb ta mõnikord, et ka tema enda elu on kontrolli alt väljas, nagu neil teismelistel, keda ta nõustab.  Kui üks kohalik teismeline jääb kadunuks, ja seejärel veel teinegi, paistab too õudne suvi justkui korduvat. Kas ta on lihtsalt paranoiline ja näeb sarnasusi, mida tegelikult pole, või paljastab ta mõrvari juba teist korda elus?  

Kolmandat aastat doktorantuuris õppiv Olive Smith ei usu püsisuhetesse, kuid tema parim sõber Anh usub, ja see ongi Olive’i puntrasse viinud. Veenda Anhi selles, et Olive’i elu liigub õigel kursil, ei saagi kerge olla, sest teadlased nõuavad tõendeid. Niisiis satub Olive paanikasse ja suudleb esimest meest, keda näeb.
Juhtumisi on see mees ei keegi muu kui Adam Carlsen, noor kuum professor ja tuntud oma järsu ütlemise poolest. Seepärast on Olive vapustatud, kui mees nõustub näitemängu saladuses hoidma ja olema tema võltskallim. Aga kui Adam Olive’i suurel teaduskonverentsil taas oma vankumatu toetusega üllatab, hakkab tunduma, et nende väike eksperiment muutub aina tuleohtlikumaks: asjad ähvardavad õige viltu vedada …
Olive avastab peagi, et ainus armastuse hüpoteesist keerulisem asi on enda südame mikroskoobi all uurimine.

Kolmekümne ühe aastase Daisy jaoks on elu õdusa kohviku ja võluva pottsepatöökojaga Rebase talus kui unistus. Ühtehoidev külarahvas ja talu lahke omanik Jean on Daisyle pere eest, nii et kui Jean äkitselt haigestub, on Daisy esimene, kes talle pühade korraldamisel abikäe ulatab.
Daisy värbab appi Jeani nägusa, kuid pahura sugulase Alexi. Need kaks on algusest peale kõiges eriarvamusel, sest Alex vihkab jõule, sellal kui Daisy on niisuguses pühademeeleolus, et võiks sama hästi ise haldjana kuuse ladvas troonida.
Omavahel jageledes ja pühi korraldades avastab Alex, et Rebase talu on peaaegu pankrotis. Nad vajavad kiiremas korras plaani, et Jeanil üldse oleks kodu, kuhu jõuludeks naasta.
Kas Daisyl õnnestub Alexiga koostöös päästa talu, mida ta on hakanud enda koduks pidama? Ja kas neist pühadest saab ehk alguse midagi täiesti ootamatut ja erilist?

Hollywoodi kuldaja tähehakatisest Kelly Sinclairist tõotab tulla uus superstaar. 1953. aasta suve veedab ta muinasjutulisel Capri saarel.
Kuuskümmend aastat hiljem leiab fotograaf Maddie Williams vanaema majakesest aastakümneid kapi otsas hoitud kohvrist fotod plaatinablondide juustega pilkupüüdvast noorest naisest. Maddie näppu satub ka Caprilt saadetud postkaart, mida lugedes selgub, et selle kirjutajal oli seal kirglik armulugu. Eakal vanaemal on aga mineviku meenutamisega suuri raskusi, mistõttu ei suuda too Maddies tärganud küsimustele vastata, vaid räägib pidevalt hoopis kellestki Audreyst, kelle saatus ei paista talle rahu andvat.
Kui fotograafiamet Maddie Inglismaalt Itaaliasse lennutab, siirdub ta kõhklemata Caprile, südames lootus tõde välja selgitada. Kas tal õnnestub saladus lahendada ja tuua päevavalgele, mis 1953. aasta suvel juhtus? Ja ehk on muinasjutulisel saarel ka Maddie enda jaoks mõni üllatus varuks?

Kolm kuud tagasi sõitis Cambry Montanas asuvale mahajäetud sillale ja hüppas kuuekümne meetri kõrguselt surnuks, jättes endast maha veidra enesetapukirja ja palju küsimusi.
Cambry kaksikõde Lena on aga veendunud, et õde mõrvati. Ta suundub tollelesamale pahaendelisele sillale, et küsitleda politseinikku, kes õe surnukeha väidetavalt leidis.
Politseinik Raymond Raycevic on sümpaatne, otsekohene ja professionaalne. Kuid tema kirjeldus juhtunust äratab Lenas veel enam kahtlusi.
Miks saatis Cambry enne surma mõistatusliku sõnumi?

Pariisis, Montmartre’i kvartalis tapetakse mõne kuu vältel noahoopidega viis naist, kes on sarnase kehaehitusega: lühikest kasvu ja trullakad. Mõrvar jääb tabamatuks ja Maigret otsustab viimases hädas lavastada süüdlase arreteerimise. Ta loodab riivata sellega mõrvari uhkust ja ta taas välja meelitada. Uue ohvri vältimiseks korraldatakse ulatuslik turvaoperatsioon, milles osaleb mitusada politseinikku ja vabatahtlikku naisterahvast. Kõik loodavad, et Maigret lõks aitab mõrvari lõpuks kinni püüda...

1944. aasta veebruariööl leitakse Stockholmis Klara kvartalis põranda külge naelutatud naise laip. 30 aastat hiljem mõrvatakse ühes Stockholmi vaikses eeslinnas veel üks naine. Mõrtsuka eriskummaline tegutsemisviis on sama. Jahil kurjategijale on saatuslikud tagajärjed kolmele juhtumiga tegelenud uurijale – 1970. aastatel Britt-Mariele, 1980. aastatel Hannele ja praegu politseis töötavale Malinile. „Varjukütt“ on omapärane ja oskuslikult loodud sündmustikuga põnevusromaan, mis kirjeldab ohjeldamatut tungi iseennast mõista, kuid see on ühtlasi tükike nüüdisajalugu, mis hõlmab ajavahemikku teisest maailmasõjast kuni tänapäevani.

Kolm sõpra leiavad ühiselt, et nad on ületöötanud ning vajavad hädasti puhkust. See otsustatakse veeta mööda jõge kulgedes. Plaani pidades tundub kõik hea............

Istudes koos abikaasaga rongis, kaugel kodust ja nelja-aastasest pojast Benist, saab Sophie telefonitsi ootamatu teate. Kaks poissi on traagilise õnnetuse tagajärjel haiglasse sattunud. Ja üks neist on Ben.
Sophie arvas, et võib oma uut sõbrannat Emmat usaldada ja jätta poja tema hoolde. Emma on ju ometi tema mõttekaaslane, kellele Sophie võis külas liikuvatest juttudest hoolimata oma hinge avada. Aga Sophie ei pääse tundest, et ta on teinud kohutava vea, ja nüüd on kogu ta pere ohus.

Kaks aastat tagasi kaotas Julia traagilises õnnetuses pere. Tema abikaasa uppus tütar Lilyt päästa üritades kodu lähedal jões. Aga tüdruku surnukeha jäi leidmata ja Julia usub sisimas, et Lily on endiselt elus.
Üksi ja rahahädas, avab Julia kodumaja kirjanike loomemajana. Üks esimesi külalisi on õuduskirjanik Lucas, kellele saab Lilyga juhtunu väljaselgitamine kinnismõtteks. Kuid kõigest mõni päev pärast mehe saabumist toimub majas rida kõhedaid sündmusi.

Asitõendeid on napilt, ei masenduses komissar Maigret ega ta meeskond suuda õieti midagi tõestada, süüaluse noor advokaat Liotard aga ründab ajaleheartiklites politseid ja isiklikult Maigret´d. Romaanis etendab tähtsat rolli Maigret´ sümpaatne ja intelligentne abikaasa, kes tänu uskumatutele juhustele ja oma naiselikule taiplikkusele juhib juurdluse veel ühe, esimesega seotud kuriteo jälgedele.

Miljardär ja häkkerikuulsusega Blake Landon on tarkvaraäri paha poiss, kes harjunud saama kerge vaevaga kõike, mida tahab. Erica innukus ja loomulik ilu lummavad teda esimesest hetkest, mil naine koosolekuruumi astub. Otsustanud Erica endale võita, murrab mees läbi tema kaitsemüüri.