Krimi

Ühel päeval leitakse surnud mees riigile kuuluvast korterist Stockholmis. Mees ripub laes oleva lambikonksu külge kinnitatud silmuses. Kuidas see võimalik on? Toas on kõrge lagi ja seal pole ühtki mööblitükki, millele ronida. Ometi on Joona Linna veendunud, et tegu on enesetapuga.

Kes toimetab Helsingisse superheroiini? See huvitab kõiki ja Kärppält nõutakse selgitust. Piiteris räägitakse, et äri taga on soomlased; kahetsusväärse kokkusattumuse tõttu on aga ühel ajal tapva narkootikumiga saabunud Soome ka Viktori vend Aleksei Kärppä. Oi, velled, milline segadus!

Sarja esimeses osas saab Kärppä ülesande otsida Eesti päritolu naist. Pealtnäha kasulik teenistus lööb aga Kärppä tavaelu pea peale ning endalegi üllatuseks avastab mees end hoopis keset rahvusvahelist narkoäri.

Kui David saab meili tundmatult naiselt, kes teatab, et tal on infot Davidi lapsepõlve kohta, ei oska mees kuidagi reageerida. Kõige parema meelega ei pööraks ta sõnumile tähelepanu, kuid Davidil ei ole oma esimesest kaheteistkümnest eluaastast ainsatki mälestust, nii et uudishimu saab võitu ja ta vastab meilile. Naine, kes temaga ühendust võttis, kaob aga jäljetult ja Davidist saab peamine kahtlusalune.

Anthony Wistern on kujuteldamatult rikas. Elegantne naine, kamp fotogeenilisi lapsi, chateau Prantsusmaal, häärber Cotswoldis, lugematu arv armukesi, kalduvus moraalile läbi sõrmede vaadata – see kõik iseloomustab Anthonyt. Ühtlasi on Anthony surnud.

Novembriõhtul leitakse Seurasaari rannast surnukeha. Ohvrit katab paks valge värvi kiht ja lahkamisel leitakse tema kurgust malenupp. Appi kutsutakse Milo Perho, kelle ametiks on sarimõrvarite profiilide koostamine, kuid kes vabal ajal peab kunstigaleriid. Algab närvesööv partii otsekui malelaual, kus iga käiguga võetakse kellegi elu. Mille järgi valib mõrvar ohvreid?