Ajalugu

Alates neist esimestest sammudest kuni hominiidideni, kellest hiljem sai Homo sapiens, on elu visalt vastu pidanud. „Elu Maal” toob lugejani hariva loo ellujäämisest ja jätkusuutlikkusest. Raamatu autor dr Henry Gee tuhiseb nakatava entusiasmiga läbi viimase 4,6 miljardi aasta.

Tuginedes varem salastatud dokumentidele ja 12 aasta jooksul kogutud materjalidele, avalikustab Patricia Posner Capesiuse hirmuvalitsuse laagris ning kirjeldab, kuidas mees laipadelt röövitud hambakulla toel õigusemõistmise eest põgenes, kuni käputäis vapraid ellujäänuid ja üks südikas prokurör ta kakskümmend aastat pärast sõja lõppu kohtu ette tõid.

Selle raamatu kaante vahelt leiate kümneid Tallinna pika ajalooga seotud olulisi sündmusi: linna piiramisi, tulekahjusid, võimuvahetusi, kõrgete külaliste visiite, tähtsate mälestusmärkide rajamist ja hävitamist, põnevaid arheoloogilisi leide, aga ka erakordseid või esmakordseid juhtumisi linnas. Isegi armastuslugusid ning muud üdini inimlikku.

See raamat ei ole ajalooõpik, vaid räägib Eesti Vabariigi loo üksikute sündmuste kaudu, kus konkreetsed seigad saavad seotud laiema ajalooga.

Ajalugu koosneb lugudest. Nii ka Tallinna pikk ja põnev ajalugu. Ja neid olulisi lugusid tuleb ikka uuesti ja uuesti rääkida, et iga järgmine sugupõlv teaks oma kodulinna minevikku.

Parikased on kõige kuulsamad vennad Eesti fotograafias. Pildistades nime all „Parikas“, tuleb paljudele üllatusena, et tegemist oli kahe mehega. Aga just kahte inimest läks vaja, et teha sedavõrd palju fotosid Eestist ja siinsest elust.

Raamatus antakse ülevaade erisugustest looduslikest pühapaikadest, nendega seotud pärimustest, tekkelugudest, uurimisest ja hoidmisest ning sellestki, kuidas nad kajastuvad nüüdisaegses kultuuris ja miks meil neid paiku vaja on.

Jaak Juske neljas laiale lugejaskonnale suunatud raamat Eesti linnade kujunemisest ja ajaloost. Raamat sisaldab viit jalutuskäiku, mis algavad tänaseks linnaruumist kadunud keskaegsetest linnaväravatest. Retked lõpevad Narva lähikonnas asuvates ajalooliselt olulistes kohtades, sh Narva-Jõesuus.

Selles raamatus on sädelevalt hea lugemismaterjal nii mõrvamüsteeriumite fännidele kui ka nüüdisajaloo austajatele. Me näeme selgelt, mis peitub peaaegu sajandi jooksul endise Vene ja hilisema Briti kodaniku Aleksandr Litvinenko Londonis polooniumiga mürgitamise taga.

Jaak Juske teine laiale lugejaskonnale suunatud raamat Eesti linnade kujunemisest ja ajaloost. Selles sisaldub viis jalutuskäiku ümber Tartu kunagise uhke linnamüüri, millest on praegu alles vaid riismed. Vahele on pikitud lugusid Tartu olulistest sündmustest ja inimestest.

1944. aasta 9. märtsi ööl sooritas Nõukogude lennuvägi Tallinnale kahes laines terrorirünnaku, mille käigus hävis hinnanguliselt pool toonasest elamispinnast – Tallinna ilme muutus igaveseks.

Läänemere maade ja rahvaste ajalugu algab Palmeri teoses esimeste inimeste saabumisega Läänemere kallaste äärde ning lõppeb 2000. aastate algul. Eesti lugejale on teos huvitav just selle poolest, et see aitab paremini mõista laiemaid ajaloolisi protsesse mis meid kas otseselt või kaudselt mõjutasid.

Jaak Juske linnalugude sarja kolmas raamat annab hea ülevaate Tallinna tähtsamate ajalooliste jõujaamade, tehaste ja vabrikute sünniloost, käekäigust ja mõjust linnale.

Suusaperekond Alevtina, Pavel ja Fjodor Koltšinid, noorelt tippu murdnud ja olümpiavõitja kasvatanud Rutt ja Anatoli Šmigun, kahevõistluse olümpiapronks Allar Levandi ning Eesti suusaedu peaarhitekt, treener Mati Alaver. Kõiki neid seob üks ühine tunnusjoon – nad on mõjutanud Eesti suusasporti.

1993. aastal oli Eesti vabariik lähedal tõsisele relvakonfliktile – oli lahvatanud jäägrikriis. See on esimene raamat, kus sõna saavad konflikti mõlemad osapooled ja kus dokumenteeritakse üksikasjalikult päevi, mis oleksid võinud noore Eesti arengule hukatuslikuks saada.

See raamat kasvas välja Jaak Juske poolt internetis avaldatud lugudest ja fotodest, soovist tutvustada laiemale lugejaskonnale vanalinna ümbritsevate asumite kujunemislugu, muutumist ajas. Lugeja kutsutakse seitsmele omaaegsetest vanalinna väravatest alguse saavale üllatusterohkele jalutuskäigule.

1914. aasta juuli viimastel päevadel saatsid kuningas, keiser ja tsaar – keda pere keskel kutsuti hellitlevalt Georgieks, Willyks ja Nickyks – üksteisele telegramme. Kolm meest, kes valitsesid poolt maailma.
Erakordne perekonnalugu kolmest nõbust, kes viisid maailma sõtta.

Autor vaatleb neid aastaid, mil varemetes Estonia teater uuesti jalule tõusis, oma majja tagasi kolis ja aastate jooksul taas eesti kultuurielus auväärse koha kätte võitis.
Raamatus on kokku üle 180 foto ja illustratsiooni, paljud neist seni avaldamata.

Kumba aga me öölaulupidudel oma südames rohkem nõudsime: kas abstraktset vabadust või kohvi ja sukkpükse? Võimalust tarbida nii nagu heaoluriikides … Tuletame õige meelde, kes olid need, kes juba ENSV aegadel pakkusid inimestele võimalust saada pisutki osa lääne virvatuledest.

2002.–2005. aastal elas Betsy Udink Pakistanis. Sealsete mullade sõnul on islam ainus religioon maailmas, mis on andnud naistele õigused. Asudes seda väidet sügavuti uurima, seisis Betsy Udink aga silmitsi sadade aumõrvadega.

Carolijn Visseri raamatus kohtume naistega, keda elu on sünnimaalt kaugele viinud. Ehk mäletate veel Miss Concordiat Sigrid Xin Wangi, seni vist ainsat hiinlannat meie iludusvõistluste ajaloost?

Sa ei näe neid? Küll aga tunned kogu aeg, oma nahal, kuidas nad sinust toituvad. See on raamat Eesti valitsejatest, viimase 70 aasta elu peremeestest. Mitte näilistest, vaid tegelikest. Poliitika ja äri niiditõmbajatest.

Surve- ja hirmuvahendeil Vene riigis on olnud mitmeid nägusid ja nimesid: Ivan IV opritšnikud oma koerapealuude ja luudadega, tsaari salapolitsei ohranka. Eri aegadel erinevaid nimesid kandnud nõukogude repressiivorganid, mis hoidsid oma raudses terrori ja hirmu haardes

Raamat piirist ja piiririkkumistest. Kuidas moodustus Eesti ümber raudne eesriie, kes ja kuidas seda valvasid, millised olid vahendid pagejate püüdmiseks ning kuidas kõigest sellest hoolimata põgeneda üritati ja ka põgeneti. Need on tõsised lood ENSV aegadest.

Kes on elavad surnud ja mida nad teevad Jumalate Linnas? Mis juhtub tavalise inimesega Surmaorus? Miks püüdis joogi Milarepa Surnute Kuningriiki pääseda? Kes on Näljane Kurat ja miks inimesed teda kardavad?

Paul Rolandi raamat pakub ülevaadet ja analüüsi, kas ja kuivõrd vastab tõele natside seotus maagia ja kurjuse jõududega. Kelle loodud ja milline oli see maailmavaateline alus, millele rajas Hitler ja tema lähikond oma aaria härrasrassi teooria?

Jon E. Lewis on ühtede kaante vahele kogunud lood piraatide kohta, mis on kirjutatud nende kaasaegsete poolt. Lugejale tutvustatakse kõige jubedamaid piraate ja kirjeldatakse nende kõige kohutavamaid kuritegusid.

Maailmas leidub hulgaliselt iidsetel aegadel ehitatud monumente ja püramiide. Vene teadlane Ernst Rifgarovitš Muldašev ja tema kolleegid avastavad gloobusel mõõtmisi tehes iidsete ehitiste kauguste vahel ilmselged seaduspärasused, mis on seotud teatud numbrikombinatsioonidega.

Berliini müüri langemine, nagu ka selle ehitamine, toimus üheainsa ööga. Just nagu 1961. aasta 13. augustil ärkasid linn ja inimesed ning leidsid end lõhestatuna, lakkas 1989. aasta 10. novembril see lõhe olemast.

Patrick Frenchi raamat “Tiibet, Tiibet” on osalt mälestuste-, osalt reisi- ja osalt ajalooraamat, mis kummutab üldlevinud väljamõeldisi ja avab ühe kultuuri ellujäämise eest peetava võitluse taga peituvat tõde.

Kas legendid ja pärimused lemuurlaste kuulsate kullast plaatide kohta, kus olevat üles tähendatud nn tõesed teadmised, on tõde? Kas neid plaate on võimalik lugeda ja kas seeläbi avaneksid inimestele lemuurlaste suured teadmised, mis võiksid meie elu muuta?

Mart Laari inglisekeelne raamat Eesti ajaloost on mõeldud eelkõige turistile, aga sobib ka kinkimiseks keeleoskajale sõbrale. Rikkalikult illustreeritud raamatus seletab autor ladusalt lahti kogu Eesti ajaloo alates muinasajast kuni tänapäevani.

Mart Laari inglisekeelne raamat Eesti ajaloost on mõeldud eelkõige turistile, aga sobib ka kinkimiseks keeleoskajale sõbrale. Rikkalikult illustreeritud raamatus seletab autor ladusalt lahti kogu Eesti ajaloo alates muinasajast kuni tänapäevani.

Miks vaatavad inimesed üksteisele silma? Põhjust uurides pani Ernst Muldašev, Venemaa tuntuim silmakirurg, aluse teadusharule, mida nimetati oftalmogeomeetriaks. Selgus, et inimsilma geomeetrilisi parameetreid analüüsides on võimalik tuvastada isikut, tema rahvust, rassi, haigusi jm.