Ilukirjandus

Magnum opus'e kuues osa saab senistest kõige intrigeerivama lõpu, mis sunnib lugejaid ootama viimast, sarja nime kandvat osa, et näha, millise lõpu Kingi väljamõeldud universum saab.

„Näkimadalate” jätkuna kavandatud, kuid iseseisvaks teoseks kujunenud romaani keskne tegelane kammerhärra parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg oli kõrgaadlik, tark ja õppinud mees, osav, ehkki riukaline ärimees.

Populaarse raamatu „Lahedaid lastelaule” järel otsustasime välja anda spetsiaalselt jõulu- ja talvelaule sisaldava laulusõnade valimiku, mis aitaks kogu perel pimedaid talveõhtuid laulu saatel valgemaks ja hubasemaks muuta.

2008. aasta Bookeri auhinna võitnud raamat kujutab endast Bangalore'i ärimehe Balram Halwai, kes nimetab end omalaadseks "Valgeks tiigriks", kirju Wen Jiabaole, Hiina peaministrile.

Jhumpa Lahiri üheksast lühijutust koosnev kogumik “Murede mõistja” tõi kaasa tõelise kirjandusliku tähelennu. Kogumik sai mitmeid auhindu, sealhulgas Pulitzeri preemia. Kahel maal kasvanuna näeb ta asju, mida paljud näha ei suuda. Autorit huvitavad tegelased, kes seisavad silmitsi keelebarjääriga, kes mõtlevad viisil, mida nad väljendada ei oska.

„Hundipäikese aeg. Vaen võtab verejälge” jätkab TAMUR KUSNETSI sule kaudu Ballimar Kimbrungi saagat, milles salakavalus viskab maolookeid, kuuvalgus helkleb kalgil terasel ja teadmine oma kohusest sunnib peale raskeid valikuid.

Ühel õhtul, ühel rõdul, tundsid meie hinged üksteist ära ja tervitasid teineteist. Ära tunda ei tähenda tunda. Siis ma ei teadnud, et temast saab see, keda ma kõige vähem tunnen ja kõige rohkem armastan, kuid ma teadsin juba siis, et ma ei eksinud – ta oli kõige ilusam inimene, keda ma eales kohanud olin.

August Mälgu rannatriloogia lõpetab romaan „Hea sadam”. Tegevustik viib lugeja rannakülla, kus inimeste tööd ja toimetused käivad ikka mere rütmis.

Raamat jutustab loo rahvalaulik Virve Kösterist, kes avalikkusele tuntud eelkõige Kihnu Virvena. Biograafia käsitleb nii Virve noorusaastaid Manijal kui ka hilisemat elu Kihnus, samuti tema kujunemist armastatud rahvalaulikuks ja koostööd teiste eesti muusikutega.

Kui järjekordne haigushoog ta haiglasse viib, ilmub palatisse salapärane ent kütkestav Beatrice, kes lubab ühe pisikese teene eest kõik tüdruku probleemid lahendada. Kyle võtab pakkumise vastu, teadmata, et sellega tema mured alles algavad ja teene, mida Beatrice vastutasuks nõuab, ei olegi nii pisike.

„Rannamännid” on põnev näide amatöörkirjaniku – oli ju Arno Kasemaa põhiamet hoopis õpetaja – loodud nn olmeromaanist, mis kriitikast hoolimata sai rahva poolt väga sooja vastuvõtu osaliseks.

Kuid vanade muistendite tegelasi teel vastu ei tulnud. Kõik olid inimnäoga. Polnud võimalik see rada, kuid polnud ka võimatu. Sest ilmas on sündinud asju, mille põhjust pole osanud aimatagi. Tarkade meelest võib liblika tiivalöök Brasiilias paisuda Floridas tormiks.

„„Lapsepõlvest Malleta” on hilispubeka karm ja halastuseta enesevaatlus. Romaani tegevus toimub 1970-ndate aastate lõpus Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva sillaehitajate rühmas, nõnda on teos esimene nn malevaromaan eesti kirjanduses.

Käesolevasse esimesse kogumikku on ta koondanud kokku 12 muinasjuttu – siin on lugusid loomadest, putukatest, haldjatest ja tontidest, aga ka inimestest. Lihtsad, südamlikud ja lõbusad lood peaksid köitma igas vanuses muinasjutusõpru.

Sellest raamatust leiab 150 armastatud eesti lastelaulu sõnad. Siin on laule, mida on laulnud vanaemad-vanaisad, emad-isad ja lapsed ise. Leidub nii rahva-, filmi-, multifilmi- kui ka niisama toredaid laule. Nad on ühtaegu tuttavad, aga samas tahavad ka meenutamist.

Pettuda ei tule neil, keda lummab Kingi närvekõditav ja õõnsaksvõttev jutustamisoskus, mis tavalise argielu kas lihtsalt suureks või suureks ja jubedaks mängib, ega neil, keda paelub Kingile omane meediku üksikasjalikkus vere, vigastuste, psühhopaatide ja haiglate kirjeldamisel...

Fritz von Herzmanovsky-Orlando (1877–1954) oli Austria aristokraat, kes varaavastatud kroonilise neerutuberkuloosi tõttu loobus 1916. a. arhitekti ametist ja pühendas kogu oma materiaalselt kindlustatud pika elu kirjutamisele, joonistamisele ja maalimisele. Tema žanr võiks kanda nime “satiirilis-humoristlik-fantastilis-müstiline romaan”.

See raamat on hämmastanud nii kriitikuid kui ka tavalugejaid oma sundimatusega eri vanuses inimeste hingeelu kirjeldamisel. Selles kergesti loetavas romaanis käsitletakse raskeid teemasid nagu eutanaasia ning teismelise ja täiskasvanu vaheline keelatud suhe.

Armastatud kirjaniku Lilli Prometi (1922–2007) üks kuulsaimaid teoseid „Primavera” (1971) kujutab enesest armastusromaani, mille sisuks on Itaalia-reis. Aeg jookseb läbi mineviku ja oleviku ning läbi inimeste silmade ja südamete, tegevust juhib fataalsus.

See on üks täiesti tavaline raamat. Ometi nii ebatavaline

Raamatuga "Kolm korda sündinud ehk röövikust liblikaks" alustab Anatoli Nekrassov uut raamatusarja "Vikerkaar". Tegu on ilukirjanduslikult vormistatud psühhoesoteerilise sarjaga, mis on jätkuks tunnustatud autori senisele loomingule.

Pärast Topekast põgenemist jõuavad Roland ja tema ka-tet Calla Bryn Sturgise külla, kus nad kohtuvad linnarahva ja isa Callahaniga. Linnarahvas palub abi võitluses Kõuekärgatuse huntidega, kes tulevad korra iga sugupõlve jooksul, et võtta kaasa üks laps igast linnas sündinud kaksikute paarist.

Prantsuse kirjanik Françoise Sagan sai üleöö kuulsaks juba oma esimese raamatuga. „Kurbus kummaline tunne“ ilmus 1954. aastal, mil autor oli vaid seitsmeteistkümne aastane. Raamat võitis mitmeid auhindu ja seda võrreldi teiste seas J. D. Salingeri ja F. S. Fitzgeraldiga.

Peeter Helme teine romaan „September” on hoogne ja lennukas lugu noore riigiametniku elus kümnekonna päeva jooksul aset leidvatest sündmustest.

Tee linna läks nöörsirgena põldude vahelt. Ultimo lõi mootorile hääled sisse ja kummardus, sest tal oli tsiklile ühte-teist öelda ja ta tahtis, et too teda hästi kuuleks. Ta ütles, et peab varem kohale jõudma kui surm ning saab sellega kindla peale hakkama, kui vaid tsikkel end korralikult üleval peab.