Ilukirjandus

Ma sündisin kaks korda: esimest korda väikese tüdrukuna erakordselt suduvabal päeval Detroidis 1960. aasta jaanuaris; ja siis uuesti teismelise poisina kiirabiosakonnas Petoskey lähedal Michiganis 1974. aasta augustis. Sünnitunnistuses on mu nimeks Calliope Helen Stephanides. Minu uusimas juhiloas (Saksamaa Liitvabariigi oma) on mu nimi esmakordselt lihtsalt Cal.

· Kaldun arvama, et mu vanemad ei sallinud mind. Nad panid mu hälli elusa karumõmmi.
· Mis siis, kui kõik on vaid illusioon ning tegelikkust ei eksisteeri? (Sel juhul ma igatahes maksin oma vaiba eest liiga palju.)
· Lõvi ja vasikas võivad küll üheskoos magama heita, kuid karta on, et vasikas ei saa sõba silmale.

Ameerikas leidub vähemalt üks kirjanik, kes hoolimata asjaolust, et 20. saj ilmus tal kõigest üks romaan, kuulub kindlalt eelmise sajandi lõpu tähtsamate autorite hulka. Nüüd, 21. saj hakul, on ta maha saanud ka teise romaaniga ning see ainult tugevdab tema positsiooni Ameerika kaasaja kirjanduses

Argentiina, 1939: „Mu kallis Valentina, palun ära abiellu selle mehega. Tean, et tahad täita kohustust oma perekonna ees, aga loodan, et meie armastus on sulle tähtsam. Põgeneme siit ja oleme igavesti koos...“

London, tänapäev. Rose arvas, et on maailmas täiesti üksi, sest oli vaid mõni kuu tagasi kaotanud oma kalli ema. Kui tema kätte jõuab salapärane karp, milles on väike hobusekujuke, tükk sädelevat siidkangast ja lootus leida võimalikke sugulasi, asub Rose endagi jaoks ootamatule teekonnale.