MAALEHE TEGEVTOIMETAJA JAGAS MÕTTEID MARJU KÕIVUPUU RAAMATUST "INIMESE LAHKUMINE"

Maalehe tegevtoimetaja Bianca Mikovitš luges läbi folklorist Marju Kõivupuu raamatu “Inimese lahkumine. Raamat surma- ja kalmistukultuurist”.

Bianca Mikovitš kirjutab: “Olen sattunud kuulma vaidlusi, „kuidas on õige“ inimest matta, kuhu asetada hauaplaat, mis suunas olgu pea.

Kõivupuu oskab selle segasuse kenasti ära seletada: varem elasid inimesed rohkem ja pikemalt samas paigas ning päritolupiirkondades kujunesid välja küllalt kindlad tavad. Enamasti soovitakse maetud saada just sel viisil, kuidas see kodukandis kombeks oli, ning nii võivad vaidlused küünalde ja lintide kinnitusviisidest minna lõpuks päris tuliseks.

On see hea või halb, aga need vaidlusedki jäävad ilmselt minevikku. Kuna inimesed ei sure enam oma kodus, vaid pigem haiglas või hoolekandeasutuses ning matusebüroode teenused on üha enam standardiseerunud, siis polegi millegi üle vaielda. Matusetalitus tuleb kindla vormi järgi ning ajalukku jäävad nii ärasaatmine kodus kui ka leinalintidega matuserongid.”

Bianca Mikovitš toob välja olulise nüansi, millest raamatu autor Marju Kõivupuu igal raamatuesitlusel kõneleb: „Ja kuna enam pole kommet võtta lapsi matusele kaasa, jäävad noortele paljud meie traditsioonilised matusekombed arusaamatuks ja kaugeks.“

Loe Maalehe artiklit pikemalt siit: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120268135/tanapaeva-eesti-matusekombed-efektiivsed-kuid-vana-aja-leinateraapia-on-kadunud

Tutvu raamatuga siin: https://pegasus.ee/raamat/inimese-lahkumine