Teos tõmbas tähelepanu ja tekitas küsimusi. Ühtäkki oli olemas raamat, mis läks noortele väga korda. Ja nõnda hakkas „Nullpunkt” elama oma elu.
Miks see nii läks? Kuidas kõik teostus? Kes selle taga olid? Kõigest saab teada sellest raamatust.
Jaak Juske neljas laiale lugejaskonnale suunatud raamat Eesti linnade kujunemisest ja ajaloost. Raamat sisaldab viit jalutuskäiku, mis algavad tänaseks linnaruumist kadunud keskaegsetest linnaväravatest. Retked lõpevad Narva lähikonnas asuvates ajalooliselt olulistes kohtades, sh Narva-Jõesuus.
Onu Bella ise ütleb, et see raamat on tema hüvastijätt keemiateadusega. Mina usun, et lugejate jaoks kujuneb teosest asendamatu teejuht elementide põnevasse maailma. Rõõmsaid avastusi meile kõigile!
Jaak Juske teine laiale lugejaskonnale suunatud raamat Eesti linnade kujunemisest ja ajaloost. Selles sisaldub viis jalutuskäiku ümber Tartu kunagise uhke linnamüüri, millest on praegu alles vaid riismed. Vahele on pikitud lugusid Tartu olulistest sündmustest ja inimestest.
1944. aasta 9. märtsi ööl sooritas Nõukogude lennuvägi Tallinnale kahes laines terrorirünnaku, mille käigus hävis hinnanguliselt pool toonasest elamispinnast – Tallinna ilme muutus igaveseks.
Getter Jaani fänniraamat on lõbus ja hoogne pilguheit lauljanna värvikasse ellu nii laval kui ka lava taga. Lugeja saab kinnitust, et unistused võivad täituda, kui kõnnid läbi elu, päike südames.
Vastuse saavad paljud küsimused Getteri kohta.
Jaak Juske linnalugude sarja kolmas raamat annab hea ülevaate Tallinna tähtsamate ajalooliste jõujaamade, tehaste ja vabrikute sünniloost, käekäigust ja mõjust linnale.
1993. aastal oli Eesti vabariik lähedal tõsisele relvakonfliktile – oli lahvatanud jäägrikriis. See on esimene raamat, kus sõna saavad konflikti mõlemad osapooled ja kus dokumenteeritakse üksikasjalikult päevi, mis oleksid võinud noore Eesti arengule hukatuslikuks saada.
See raamat kasvas välja Jaak Juske poolt internetis avaldatud lugudest ja fotodest, soovist tutvustada laiemale lugejaskonnale vanalinna ümbritsevate asumite kujunemislugu, muutumist ajas. Lugeja kutsutakse seitsmele omaaegsetest vanalinna väravatest alguse saavale üllatusterohkele jalutuskäigule.
Kunstiteadlane Ants Juske on valinud 124 tööd 52 autorilt ning varustanud neist igaühe tutvustuse ja kommentaariga. Tulemuseks on põnev kunstirännak mõttelise giidi saatel, pakkudes nii äratundmist kui ka avastamisrõõmu igale maalikunsti armastavale inimestele.
Miliza Korjus on üks 1930.–1940. aastate imetlusväärsemaid ning unikaalsemaid loodusliku andega laulukunstnikke, kelle sära pole tänapäevalgi kaotanud oma hiilgust, haaravust ning lausa magnetilist võlujõudu.
Laulja Üllar Jörbergi sügavmadal bariton on eestlastele kõrva nurrunud tervelt 45 aastat. Tänaseni käib ta esinemas kõikjal üle Eestimaa. Mis on Jörbergi saladus, et ta on suutnud nõnda kauaks lavale jääda, tundmata isegi nooti?
Sa ei näe neid? Küll aga tunned kogu aeg, oma nahal, kuidas nad sinust toituvad. See on raamat Eesti valitsejatest, viimase 70 aasta elu peremeestest. Mitte näilistest, vaid tegelikest. Poliitika ja äri niiditõmbajatest.
12-aastase Marteni vanaema sureb ära. Eks ta oli ka juba vana inimene. Nii et selles mõttes asjade tavapärane käik. Aga tavapärane pole hoopiski see, et vanaema vaim hakkab võtab Marteniga ühendust ja hoiatab lähitulevikus juhtuvate sündmuste eest.
Sellesse raamatusse on sarja „Buratino tegutseb jälle” stsenarist Wimberg (Jaak Urmet) valinud välja 15 osa ja kohandanud need teleformaadist ümber selliseks, et neid oleks mõnus lastel ja vanematel ise lugeda.
Raamat piirist ja piiririkkumistest. Kuidas moodustus Eesti ümber raudne eesriie, kes ja kuidas seda valvasid, millised olid vahendid pagejate püüdmiseks ning kuidas kõigest sellest hoolimata põgeneda üritati ja ka põgeneti. Need on tõsised lood ENSV aegadest.
Keegi ei sünni spiooniks või riigireeturiks. Selleks saadakse – erinevatel põhjustel. Kuidas sai Herman Simmist riigireetur? Ta ei läinud Eesti kaitseministeeriumisse tööle mõttega hakata riiki reetma, et saadud raha eest valge kaater osta.
Arvi Siig on tähelepanuväärne luuletaja. Tema esikkogu ilmus esimeses „Noorte autorite” kassetis 1962. aastal ning sellest ajast alates on ta eesti luulet ilmestanud omanäoliste tekstidega, mille kõige iseloomulikum tunnus on eriline lembus linnatemaatika suhtes.