Järelsõna: Aarne Ruben
„Õige mehe koda” on ühe inimese teekonna – Jakob Kadariku elutee – lugu. See on vaese ja vanemateta poisi, teise põlve linlase kaubamaja omanikuks saamise lugu. Ühtlasi on see ka tema ema Tiina, poolvenna Villemi, tema äia Peetri, tema naise Elsa ja nende kuue lapse lugu. Ning vastukaaluks on siin esitatud ka lugu tema sugulastest Lambapea tänavalt -- eestlastest, kes 1890ndail aastail maalt agulisse ja sealt võidukalt kesklinna marssisid ning hiljem linnavalitsuse üle võtsid. Romaani teine osa algab 1929. a majanduskriisi taustal ja lisab meisterlikule pealinna kujutamisele ka Tartu tudengimiljöö. Kogu lugu räägib kolme üksteisega liitunud eri suguvõsa mitmesuguste rahvakihtide esindajaist: baltisaksa ja eesti ärimehed, nende vanemad, naised ja lapsed; harjuskid, tõusikud elik uusrikastest odavate üürimajade ehitajad ja paljud-paljud veel. Peamine loos pole mitte haljale oksale jõudmine, vaid inimeste muutumine rikastumise ja võõra keskkonnaga kohandumise käigus. Ühtpidi on see perekonnalugu, teistpidi ärilugu. Raha ja kapitali osatähtsus loos on suur. Sama suur kui loo teise elavaks kirjutatud „peategelase” oma – ühe 17. sajandist pärit, vana, vaimudega, hämarate koridoride, kitsaste treppide ja pööningukülmusega maja – P. Abneri kaubamaja – lugu Pikal tänaval.
Karl Ristikivi loomingus on „Õige mehe koda” (esmatrükk 1940 pealkirjaga „Võõras majas”) teine tudengipõlves sõnastatud romaan, teine romaan tema loomingus üldse ja teine romaan Tallinna triloogiast. Meie kirjandusklassik ise hindas oma varasemast loomingust kõige rohkem seda raamatut.