Krimi

18-aastane Saamuel ajab kogemata nurja narkotehingu ja peab narkoboss Igori eest meeleheitlikult põgenema. Ta pääseb ja vastab saarestikus elava pere kuulutusele, milles otsitakse abilist nende ajukahjustusega pojale. Kui ta mereäärses majas elava kauni Raaheli ja ta poja Jonase juurde jõuab, ei lähe miski nii, nagu Saamuel plaanib. Lisaks püüab tema ema – vabausklik Pernilla – oma parima arusaama järgi poja elus vägisi korda luua.  Kriminaalinspektor Manfred Olssoni on tabanud perekondlik tragöödia. Ta uurib kaht näiliselt uimastitega seotud mõrva, kuni tema tee ristub Saamueli ja Pernillaga.  

Kui Matt Ballard politseis tööle asus, mõrvati kõrvalises ja sünges Gibbet Feni piirkonnas kolm poissi. Pärast peamise kahtlusaluse hukkumist autoavariis tapmised lakkasid, kuid Matt ei olnud veendunud, et tegu oli õige mõrvariga.

Enam kui 25 aastat hiljem saab Matt märgistamata ümbrikus foto, mis on tehtud just Gibbet Feni kuriteopaigas, vahetult enne mõrva toimumist. Seejärel hakkab saabuma veel vanade mõrvadega fotosid ning ka intiimseid pilte Matti salajasest eraelust…

Edward Fosca on mõrvar. Mariana on selles veendunud. Aga Fosca paistab puutumatu ja püha. Karismaatilist Cambridge’i professorit jumaldavad ühtviisi kolleegid ja tudengid, eelkõige aga ülikooli ühe kolledži naistudengitest koosneva salajase liidu Neidised liikmed.
Mariana on andekas terapeut, aga kimpus omaenda probleemidega. Kui Mariana õetütre Zoe sõbranna Tara leitakse mõrvatuna, sõidab Mariana Cambridge’i, et olla õetütrele toeks. Ilmneb, et ka Tara kuulus salajasse liitu, ning Mariana otsustab Neidised sihikule võtta.

Meeleheitel mees helistab eri kohvikutest Maigret’le ja palub politsei kaitset, öeldes, et teda jälitavad mehed, kes üritavad teda tappa. Seejärel kõned lakkavad... Järgmisel ööl tuvastatakse tänaval mehe surnukeha. Tapja tabamiseks peab Maigret kokku panema üksikasjad surnud mehe elust, viies politsei selle käigus Pariisi slummide rahvarohkesse ja viletsasse allmaailma.

Vaikne Rootsi kuurort Fjällbacka on näinud mitmeid tragöödiaid, kuid midagi nii hirmsat pole siin varem aset leidnud: kalur leiab võrgust väikese tüdruku surnukeha ja lahkamisel selgub, et tegu polnudki õnnetusjuhtumiga…

Reka kastis lamades püüab Jenny meenutada, mida röövi üle elanud naised on hiljem rääkinud. Kas ta peaks vastu hakkama või tasuks üritada sõbralikke suhteid luua? Läbi suule kleebitud teibi pole mõtet karjuda, keegi peale autojuhi ei kuuleks teda nagunii. Ta peab olema vait: parem on, kui mees ei tea, et ta on teadvusel.

Ilka Jensen saab ühel päeval ootamatu telefonikõne Ameerikast. Selgub, et Ilka isa, kellega tal pole õnnestunud ühendust saada sellest ajast peale, kui too enam kui 30 aastat tagasi, spordikott õlal, kodust lahkus ja kadus, on surnud ning tema testamendis on mainitud ka Ilkat.

Tere tulemast – see on nukumäng. Sarimõrtsukas põletab Inglismaa Lake Districti kiviringides inimesi surnuks. Jälgi ta ei jäta ja politsei on nõutu. Kui selgub, et kolmanda ohvri söestunud jäänustele on kraabitud ametist tagandatud uurija Washington Poe nimi, kutsutakse too tagasi tööle, osalema uurimises, milles ta tegelikult osaleda ei soovi.

Populaarse krimikirjaniku naine mõrvatakse, jäljendades tema raamatus kirjeldatud tapmist. Vallandub kummaliste mõrvade laine, mis jahmatab ka paljunäinud uurijaid.

„TÄNA ÖÖSEL SA SURED“ on armastatud Rootsi krimiautori Viveca Steni Sandhamni-sarja neljas romaan, mis räägib kättemaksust, tagakiusamisest ja hingehaavadest, mis jätavad jälje kogu eluks.

Commissario Guido Brunetti juurde tuleb abi paluma tema abikaasa tudeng Claudia Leonardo, püüdes leida andeksandmist kuriteole, mille eest tema surnud vanaisa on aastakümneid tagasi süüdi mõistetud.

„President on kadunud“ on 1992. aastal USA presidendiks valitud Bill Clintoni esimene romaan.

Maria Kallio kavatseb veeta Arpikyläs rahuliku suve sportides ja maratoniks treenides, aga töötempo kasvab üle pea, kui vana kaevandustorni jalamilt leitakse surnukeha. Kas kunstnik Meritta Flöjt kukkus tornist alla või aitas keegi sellele kaasa?

Põnevikumeister Lars Kepler on tagasi oma seitsmenda raamatuga Joona Linnast.
Oslos leitakse ühest korterist surnud mees. Kui politseinik avab köögis sügavkülmiku, teeb ta õõvastava leiu. Ohvriks osutub keegi seni tundmatu hauarüvetaja ja trofeede koguja.

Pimedal sügisõhtul kaob Sandhamni saarel jäljetult noor tüdruk. Politseiinspektor Thomas Andreasson osaleb otsingutes, mis viiakse läbi tormis ja vihmas. Lõpuks tõstab politsei käed, tüdruk arvatakse olevat uppunud.

Nina Borgi sarja teine raamat.
Põhja-Ungaris otsivad kaks mustlaspoissi venelaste sõjaväehaigla varemeist relvi ja muud müügikõlblikku kraami. See, mille nad lõpuks leiavad, on aga midagi palju ohtlikumat.

Šotimaa põhjatipus, Wicki politseijaoskonnas seisis pikka aega aknalaual üks kriibitud pudel. Kui kiri antakse üle politseikomissar Carl Mørckile, arvab ta esialgu, et tegemist on rumala poisikesetembuga. Aga kui ta suudab koos oma süürlasest abilise Assadiga tuhmunud teksti paremini dešifreerida, mõistavad nad, et kirja näol on tegemist viimase elumärgiga kahest 1990ndatel röövitud poisist.

Tulistamine Gretna Greenis. Pruut mõrvatakse tema enda pulmapäeval, mõni sekund pärast sõrmuse sõrme saamist. Jõhker ja verine sündmus väikelinnas pole kaugeltki mitte esimene ega viimane. Ohvrite arv on jõudnud seitsmeteistkümneni ja rahvast valdab õud, sest keegi ei tea, kelle snaiper järgmine kord sihikule võtab.

Juurdlus võtab omapärase pöörde, kui Erika tiimi kätte jõuavad valvekaamerate salvestised viiest kahtlusalusest, kes näevad välja äravahetamiseni sarnased. Politsei küll pingutab, et naiste isikuid kindlaks teha, kuid salapärane Annabelle on neist pidevalt paari sammu võrra ees.

Viis aastat pärast seda saatuslikku päeva, tüdruku kaheksandal sünnipäeval, saabub Kiera vanematele jahmatav videokassett: kaheksa-aastane Kiera, elus ja terve, mängib tundmatus magamistoas. Juhtumit aastaid uurinud ajakirjanik Miren Triggs rõõmustab, et lõpuks on olemas juhtlõng. Kuid midagi ei lahene ja kassette saadetakse aastate jooksul veel. Seitse aastat pärast esimest jõuab vanemateni märgilise sisuga salvestis: sama magamistuba, aga Kierat seal enam pole.

Kui tõusulaine eradetektiiv Kate Marshalli merepõhja tirib ja naine vaid napi vedamise läbi surmast pääseb, tutvub ta haiglas taastudes vanema daami Jeaniga. Too räägib kohutava loo sellest, kuidas tema kolmeaastane lapselaps Charlie üksteist aastat tagasi Dartmoori rabas telgist kaduma läks.

Õhtusöögilt sõbra juures satub komissar Maigret otse kuriteopaika. Mõrvatu on heast perekonnast noormees Antoine, kelle kireks oli käia magnetofoniga Pariisis ringi ja lindistada salaja inimeste hääli. Ühe tema salvestatud vestluse põhjal lahendab politsei kuriteo, millel pole aga Antoine´i surmaga seost. Ootamatult sekkub anonüümne kirjasaatja ja telefonihääl... 

Kui Grace Bernard saab teada, et ta miljardärist isa, keda ta pole elu sees näinud, hülgas ta sureva ema abipalved, tõotab Grace ema eest kätte maksta ja otsustab tappa kõik oma lähisugulased. Lugejatel on kohad esireas, kui Grace saadab oma pereliikmed üksteise järel teise ilma. Tulemuseks on ühteaegu õudne ja naljakas; teravmeelne, läbi musta huumori prisma pajatatud lugu jõukusest ja vaesusest, perekonnast ja üksildusest, armastusest … ja muidugi mõrvast.

Psühholoog ja kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab kutse FBI-lt. Teada-tuntud kurikaela naine on sattunud psühhiaatriahaiglasse ega saa abikaasa peatsele kohtuprotsessile tunnistajaks minna. Ilma naiseta vajuks süüdistus kokku, ent keda on politseil appi paluda, kui selle erakliiniku personal on sama ettearvamatu nagu patsiendid?
Viimases hädas pöördutakse Gregory poole, kel tuleb julgus kokku võtta, Buchanani haigla pelutavate müüride taha astuda ja tõde päevavalgele tuua. Kuid kas Gregory väljub sealt iseendana?

Kui nelja-aastane Linnea Fjällbacka lähedal asuvast talust kaob, ärkavad ellu traagilised mälestused: kolmkümmend aastat varem kadus täpselt samast talust  väike tüdruk, kes leiti hiljem mõrvatuna. Tookord süüdistati tema röövimises ja tapmises kahte 13-aastast tüdrukut. Kohus mõistis nad süüdi, kuid vanuse tõttu pääsesid nad vanglakaristusest. Üks neist on pärast seda elanud Fjällbackas vaikset elu, teine naasis äsja esimest korda pärast juhtunut Fjällbackasse, nüüd kuulsa näitlejana, kes kehastab ümbruskonnas filmitavas filmis Ingrid Bergmani.