Laste ja noorte

“Samarkandi amuletis” võitis noor võlur Nathaniel au ja kuulsust sellega, et päästis eluga riskides valitsusele kuuluva vägeva juveeli impeeriumi vaenlaste käest; “Golemi silmas” jätkab ta komeedina oma kiiret tõusu ministeeriumiridades.

Väävlipilv keerdus jämedaks, peenikesi vääne välja sülgavaks suitsusambaks... Tekkis vaevutajutav paus.
Siis ilmus kesk suitsu kaks kollast, jõllitavat silma. No see oli tema esimene kord. Ma tahtsin teda natuke hirmutada.

Põrgu maa peal.
Just selline tunne on Luce’il, kui ta peab jätma hüvasti oma poiss-sõbra Danieli, langenud ingliga. Neil kulus terve igavik, et teineteist leida, kuid nüüd on Daniel tüdrukule öelnud, et peab lahkuma.

Neeljad:
Kurjad deemonlikud olendid, kes võtavad inimkeha üle võimust Kahjaööl, talvise pööripäeva süngeimail tunnil.

Täna lõppeb Danu Talise lahing kas kaotuse või võiduga.
Aga kas legendikaksikud võitlevad ühel poolel?
Või on nad vastasleerides – üks päästab maailma, teine hävitab selle?

„Öö Koja“ sarja meelierutavas neljandas raamatus võtavad Zoey seiklused vampiiride koolis tormilise ja ohtliku pöörde. Ilmsiks tulevad šokeerivad sepitsused ning üles äratatakse iidne kurjus.

Iga ilma raamatuta veedetud päev lisab nende vanusele ühe aasta: nende võlujõud nõrgeneb ja nende kehad muutuvad üha hapramaks. Flameli jaoks saab ettekuulutus aga üha selgemaks. On kätte jõudnud aeg, et Sophie teise elemendimaagia ära õpiks. Tulemaagia.

Nicholas Flamel sündis Pariisis 28. septembril 1330. aastal. Pea seitsesada aastat hiljem tuntakse teda kui oma aja suurimat alkeemikut. Räägitakse, et ta avastas igavese elu saladuse.
Ajalooürikute kohaselt suri ta 1418. aastal.
Ent tema hauakamber on tühi.

Mitte väga kaua aega tagasi oli Eragon – Varjutapja, loheratsanik – kõigest väike, vaese talu perepoeg ning tema lohe Saphira kõigest sinine kivi metsas. Nüüd lasub nende õlul kogu Impeeriumi tulevik.

Ja nagu sellest poleks veel küllalt, hakkavad surema vampiirid. Päriselt surema.

Kardad, et lõpuõhtul sind hammustatakse?
Kogumikus „Põrgulikud lõpuõhtud“ näitavad menukad noorteromaanide autorid, teiste seas Stephenie Meyer („Videvik“) ja Meg Cabot („Printsessi päevikud“) lõpuõhtut hoopis uuest, paranormaalselt halvast küljest.

Vastmärgitud vampiir Zoey on end Öö Koja koolis sisse seadnud. Lõpuks ometi kuulub ta kusagile, temast tehakse isegi Pimeduse Tütarde juht. Ja mis kõige parem – tal on oma poiss… või lausa kaks. Siis aga juhtub mõeldamatu: keegi hakkab tapma inimteismelisi ning kõik asitõendid viitavad Öö Kojale.

Lunastajate Varjupaik on tohutu suur ja kõle paik. Sealsed asukad – poisid, kes viidi sinna väga noorelt vastu nende endi tahtmist – kannatavad päevast päeva lunastajate jõhkrat võimutsemist, millel on üks eesmärk: teenida ainsat õiget usku.

Vaenupooled kogunevad. Kaksikud on lahutatud. Üks päästab maailma, teine hävitab selle.

Paps? Zombie.
Ema? Ammu surnud.
Mina? Noh, olge valmis kõige hullemaks.

Seksikas, paeluv ja hirmuäratav… Mida teha, kui inimene, kellega sa kokku oled loodud, on ainus, kes ei saa kunagi sinu omaks?

„Enne kui ma suren“ on ainulaadne ja erakordne, imetlusväärse siirusega kirjutatud lugu tüdrukust, kelles pulbitseb soov elada – olla, minna, teha, kogeda… võttes igast päevast viimast.

Ülipopulaarse raamatu „Igavesti“ järjes „Sinine tund“ on Everil võimalus oma perekond surnuteriigist tagasi tuua – aga ainult juhul, kui ta soostub ohvriks tooma poisi, keda armastab rohkem kui elu.

Kaks,
kes on üks
ja üks,
kes on kõik...

Pärast põgenemist Ojaist Pariisi ja sealt Londonisse, on Josh ja Sophie Newman viimaks kodus. Ning pärast kõike, mida nad viimase nädala jooksul nägid ja teada said, on nad oma tuleviku suhtes veelgi ebakindlamad kui varem.

Sinikaru seikleb Zamoonia mandril, kus intelligentsus on nakkav haigus ja liivatormid nelinurksed, kus iga idülli taga varitseb surmaoht ja kus elavad kõik need olendid, kes meie igapäevasest elust on välja tõrjutud.

Üks poiss...
Kaks lohet...
Maailm täis uusi seiklusi...

Pimedus katab maa… Kurjus valitseb… Kättemaksu aeg on käes.

Veri täidab mu suu. Tuli lõõmab mu soontes. Ma surun huilge
alla. Hõbedane nuga välgatab – valik on minu.
Ma olen elu või surm. Ma olen lunastus või häving. Ingel või
deemon.

Jonathan Stroudi „Oru kangelased“ on eepiline, ootamatute pöörete, salakavalate vaenlaste ja väikese, kuid unustamatu kangelasega seiklus. J. Stroud on kirjutanud mitmeid raamatud, eesti keeles on ilmunud tema üle maailma väga menukas „Baritmaeuse triloogia“.

Jubedusttekitav, ennastunustavalt põnev ja õõvastavalt kaasahaarav „Pööripäev“, „Neeljate“ sarja teine raamat, ei lase sind enda haardest enne, kui lõpp on käes.

12-aastase Marteni vanaema sureb ära. Eks ta oli ka juba vana inimene. Nii et selles mõttes asjade tavapärane käik. Aga tavapärane pole hoopiski see, et vanaema vaim hakkab võtab Marteniga ühendust ja hoiatab lähitulevikus juhtuvate sündmuste eest.