Laste ja noorte

„Öö Koja“ sarja meelierutavas neljandas raamatus võtavad Zoey seiklused vampiiride koolis tormilise ja ohtliku pöörde. Ilmsiks tulevad šokeerivad sepitsused ning üles äratatakse iidne kurjus.

Nicholas Flamel sündis Pariisis 28. septembril 1330. aastal. Pea seitsesada aastat hiljem tuntakse teda kui oma aja suurimat alkeemikut. Räägitakse, et ta avastas igavese elu saladuse.
Ajalooürikute kohaselt suri ta 1418. aastal.
Ent tema hauakamber on tühi.

Iga ilma raamatuta veedetud päev lisab nende vanusele ühe aasta: nende võlujõud nõrgeneb ja nende kehad muutuvad üha hapramaks. Flameli jaoks saab ettekuulutus aga üha selgemaks. On kätte jõudnud aeg, et Sophie teise elemendimaagia ära õpiks. Tulemaagia.

Mitte väga kaua aega tagasi oli Eragon – Varjutapja, loheratsanik – kõigest väike, vaese talu perepoeg ning tema lohe Saphira kõigest sinine kivi metsas. Nüüd lasub nende õlul kogu Impeeriumi tulevik.

Kardad, et lõpuõhtul sind hammustatakse?
Kogumikus „Põrgulikud lõpuõhtud“ näitavad menukad noorteromaanide autorid, teiste seas Stephenie Meyer („Videvik“) ja Meg Cabot („Printsessi päevikud“) lõpuõhtut hoopis uuest, paranormaalselt halvast küljest.

Mõtlemiseks polnud aega, tuli tegutseda. Roosirohi heitis oma paki kõrvale, krabas vöölt luunoa ja lennutas end varese suunas. Kui ta kaksiratsi linnu selga maandus, tõusis sulgedest tolmupilv ning roiskumise ja kuivanud vere lehk panid ta pea ringi käima.

Vastmärgitud vampiir Zoey on end Öö Koja koolis sisse seadnud. Lõpuks ometi kuulub ta kusagile, temast tehakse isegi Pimeduse Tütarde juht. Ja mis kõige parem – tal on oma poiss… või lausa kaks. Siis aga juhtub mõeldamatu: keegi hakkab tapma inimteismelisi ning kõik asitõendid viitavad Öö Kojale.

Lunastajate Varjupaik on tohutu suur ja kõle paik. Sealsed asukad – poisid, kes viidi sinna väga noorelt vastu nende endi tahtmist – kannatavad päevast päeva lunastajate jõhkrat võimutsemist, millel on üks eesmärk: teenida ainsat õiget usku.

Vaenupooled kogunevad. Kaksikud on lahutatud. Üks päästab maailma, teine hävitab selle.

Paps? Zombie.
Ema? Ammu surnud.
Mina? Noh, olge valmis kõige hullemaks.

Seksikas, paeluv ja hirmuäratav… Mida teha, kui inimene, kellega sa kokku oled loodud, on ainus, kes ei saa kunagi sinu omaks?

„Enne kui ma suren“ on ainulaadne ja erakordne, imetlusväärse siirusega kirjutatud lugu tüdrukust, kelles pulbitseb soov elada – olla, minna, teha, kogeda… võttes igast päevast viimast.

Ülipopulaarse raamatu „Igavesti“ järjes „Sinine tund“ on Everil võimalus oma perekond surnuteriigist tagasi tuua – aga ainult juhul, kui ta soostub ohvriks tooma poisi, keda armastab rohkem kui elu.

Kaks,
kes on üks
ja üks,
kes on kõik...

Pärast põgenemist Ojaist Pariisi ja sealt Londonisse, on Josh ja Sophie Newman viimaks kodus. Ning pärast kõike, mida nad viimase nädala jooksul nägid ja teada said, on nad oma tuleviku suhtes veelgi ebakindlamad kui varem.

Sinikaru seikleb Zamoonia mandril, kus intelligentsus on nakkav haigus ja liivatormid nelinurksed, kus iga idülli taga varitseb surmaoht ja kus elavad kõik need olendid, kes meie igapäevasest elust on välja tõrjutud.

Üks poiss...
Kaks lohet...
Maailm täis uusi seiklusi...

Pimedus katab maa… Kurjus valitseb… Kättemaksu aeg on käes.

Veri täidab mu suu. Tuli lõõmab mu soontes. Ma surun huilge
alla. Hõbedane nuga välgatab – valik on minu.
Ma olen elu või surm. Ma olen lunastus või häving. Ingel või
deemon.

Jonathan Stroudi „Oru kangelased“ on eepiline, ootamatute pöörete, salakavalate vaenlaste ja väikese, kuid unustamatu kangelasega seiklus. J. Stroud on kirjutanud mitmeid raamatud, eesti keeles on ilmunud tema üle maailma väga menukas „Baritmaeuse triloogia“.

Jubedusttekitav, ennastunustavalt põnev ja õõvastavalt kaasahaarav „Pööripäev“, „Neeljate“ sarja teine raamat, ei lase sind enda haardest enne, kui lõpp on käes.

12-aastase Marteni vanaema sureb ära. Eks ta oli ka juba vana inimene. Nii et selles mõttes asjade tavapärane käik. Aga tavapärane pole hoopiski see, et vanaema vaim hakkab võtab Marteniga ühendust ja hoiatab lähitulevikus juhtuvate sündmuste eest.

“See on sünge ja tontlik lugu iidsest võitlusest elavate ja surnute vahel ning keskpunktis seisavad kaks õde. See on gootilik, möödanikuhõnguline ja viimase leheküljeni kaasahaarav!” - Tamora Pierce

Mis oleks suvi ilma toreda reisita? Kui tüdrukud ja nende hoolitsev isa suvepuhkusele sõidavad, ootab neid ees üllatus. Hubase päevinäinud majakese asemel elavad nad kaunis maavalduses nimega Arundel.

„Wõlukunst” on raamat täis imesid, võlusõnu ja üllatusi. See on hästi kirjutatud ja maalib silme ette rohkelt pilte, kutsudes meid sisenema maailma, kust me enam lahkuda ei taha. Ladus, oivaline ja läbinisti põnev sarja avaraamat.

Zoey Redbird on kuueteistkümneaastane tüdruk, kelle vampiiride jäljekütt ühel harilikul koolipäeval ära Märgib. Ta peab jätma oma senise elu seljataha ja minema Öö Koja kooli, kus temast saab täiskasvanud vampiir. Aga seda vaid juhul, kui ta suudab läbi teha Muutuse.

„Just siis, kui arvate, et olete näinud lohelugude kõikvõimalikke variatsioone, tuleb Naomi Novik ja tõestab, et olete eksinud.” (Terry Brooks)