Georges Simenon

Kui ühest Montmartre’i pargist leitakse noore naise surnukeha, peab komissar Maigret neiu tapja tabamiseks ühendama jõud konkureeriva uurija, inspektor Lognoniga. Mööda Pariisi mõrvari jälgi ajades ristuvad ja põrkuvad kahe uurija teed korduvalt.

Pildiraamija Gaston Meurant‘i süüdistatakse lapse ja oma tädi mõrvas. Juhtumit uuriv komissar Maigret kahtleb, kas pehmeloomuline mees ikka on tegelik tapja. Järgneva kohtuprotsessi käigus selguvad šokeerivad asjaolud ning nii Maigret kui kohtualune on sunnitud tegema ebaharilikke valikuid.

Maigret sõidab puhkusele Sables-d´Olonne´i, kus tema abikaasa sattub pimesoolepõletikuga haiglasse. Maigret lööb aega surnuks, jalutab linna peal ja külastab kohvikuid, jälgib bridžimängijaid. Pärast abikaasa operatsiooni järgset külastust leiab komissar üllatuslikult oma taskust veidra sõnumi, et ta peaks minema vaatama ühte sama haigla patsienti. Enne kui Maigret seda teha jõuab, mainitud neiu sureb

Komissar Maigret kutsutakse uurima Antwerpeni teemandikaupmehe salapärast mõrva. Kuigi peamise kahtlusaluse Carl Anderseni ülekuulamine kestab kaheksateist tundi, kinnitab too järjekindlalt oma süütust. Miks siis leiti tema garaažist teemandikaupmehe surnukeha?

Kahe päeva jooksul külastavad Maigret´d mänguasjade müüja Xavier Marton ja tema naine Gisèle. Xavier on saanud neuroloogi juures kinnitust, et ta pole hull, kuid väidab, et naine tahab teda mürgitada. Aimates, et tõde on palju keerulisem, sukeldub süümepiinades vaevlev Maigret psühhiaatriateooriatesse. Ülemuste käsu ja sõbra soovituse vastaselt uurib ta asja edasi. Hoolimata Maigret´ heast tahtest lõpeb see Vana-Kreeka saatusetragöödiat meenutav, hullumeelsusega põimunud abieludraama võika mõrvaga.

Meeleheitel mees helistab eri kohvikutest Maigret’le ja palub politsei kaitset, öeldes, et teda jälitavad mehed, kes üritavad teda tappa. Seejärel kõned lakkavad... Järgmisel ööl tuvastatakse tänaval mehe surnukeha. Tapja tabamiseks peab Maigret kokku panema üksikasjad surnud mehe elust, viies politsei selle käigus Pariisi slummide rahvarohkesse ja viletsasse allmaailma.

Õhtusöögilt sõbra juures satub komissar Maigret otse kuriteopaika. Mõrvatu on heast perekonnast noormees Antoine, kelle kireks oli käia magnetofoniga Pariisis ringi ja lindistada salaja inimeste hääli. Ühe tema salvestatud vestluse põhjal lahendab politsei kuriteo, millel pole aga Antoine´i surmaga seost. Ootamatult sekkub anonüümne kirjasaatja ja telefonihääl... 

Pariisis, Montmartre’i kvartalis tapetakse mõne kuu vältel noahoopidega viis naist, kes on sarnase kehaehitusega: lühikest kasvu ja trullakad. Mõrvar jääb tabamatuks ja Maigret otsustab viimases hädas lavastada süüdlase arreteerimise. Ta loodab riivata sellega mõrvari uhkust ja ta taas välja meelitada. Uue ohvri vältimiseks korraldatakse ulatuslik turvaoperatsioon, milles osaleb mitusada politseinikku ja vabatahtlikku naisterahvast. Kõik loodavad, et Maigret lõks aitab mõrvari lõpuks kinni püüda...

Asitõendeid on napilt, ei masenduses komissar Maigret ega ta meeskond suuda õieti midagi tõestada, süüaluse noor advokaat Liotard aga ründab ajaleheartiklites politseid ja isiklikult Maigret´d. Romaanis etendab tähtsat rolli Maigret´ sümpaatne ja intelligentne abikaasa, kes tänu uskumatutele juhustele ja oma naiselikule taiplikkusele juhib juurdluse veel ühe, esimesega seotud kuriteo jälgedele.

Émile Gallet´ vägivaldse surma asjaolud on kummalised. Komissar Maigret selgitab välja, et nii ohvri nimi, mille all ta reisis, kui ka tema väidetav amet on valed. Piinlikud kohtumised leinava perekonnaga reedavad mitmetähenduslikke tundeid lahkunu suhtes. Visa uurimis- ja mõttetöö tulemusel veendub Maigret, et härra Gallet´ elutraagika põhjust tuleb otsida tema minevikust. Lõpuks avastab ta kohutava tõe ja valede alla peidetud tegeliku kuriteo. Karistada pole aga õieti kedagi... 

Kui salapärane kirjasaatja teavitab komissar Maigret’d peatselt toimuvast mõrvast, väites sealjuures, et ta ei tea, kes sureb, kes tapab, või millal kuritöö aset leiab, tuleb Maigret’l jõuda sõnumite allikani, enne kui on hilja. Ta tuvastab kiiresti, et kirjad on pärit väljapaistva juristi Emile Parendoni majast. Ent sündmuskohale jõudes avastab komissar, et pole sugugi lihtne ajada veel sooritamata kuritöö jälgi.